← Eesti

2-09-38719/17

Obsah (6)§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 632

1 2-09-38719 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-38719 Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi K.I.`i hagi Ekspress Auto L OÜ vastu lõ

§ 661lg 4.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on K.I.`i hagi Ekspress Auto L OÜ vastu lõpparve ja lõpparve maksmisega viivitatud aja eest viivise nõudes. Hageja väitel on kostja 06.04.2009 lõpetanud pooltevahelise töölepingu TLS § 76 alusel, saates hagejale vastavasisulise teate. Hageja väitel ei ole kostja maksnud hagejale lõpparvet. Hageja palub kostjalt välja mõista lõpparve ja viivis lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest. Hageja palus kostjalt välja mõista 4 kuu saamata töötasu ja viivis. Hageja neto-töötasu moodustas 10 000 krooni. Viru Maakohtu 12.08.2009 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so haginõuet tõendavate dokumentide (teade töölepingu lõpetamisest, pangakonto väljavõte alates 06.04.2009) esitamiseks, samuti hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide esitamiseks vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja kõrvaldas puudused 09.10.

  1. Täpsustatud hagi kohaselt on hageja poolt jäänud saamata 2008.a. detsembri palk summas 2 292 krooni, 2009.a jaanuari eest summas 1 708.55 krooni, veebruari eest 2 620.45 krooni ja märtsi eest 1 858 krooni, kokku 8 479 krooni.
  2. oktoobril 2009 esitatud vastuses tunnistas kostja hagi ei tunnistanud, kuna kostja esindaja väite kohaselt on hageja nõuded ebaselged ja täpsustamata. Hageja poolt esitatud hagist ei nähtu, millises ulatuses hagejale töötasu maksti, kui palju pidi maksma ja millisel alusel. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  3. aprilli 2010 kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja palus kostjalt välja mõista 4 kuu saamata töötasu ja viivis. Hageja neto-töötasu moodustas 10 000 krooni. Hageja esindaja esitas avalduse kohtuistungi edasilükkamiseks, et esitada kohtule nõude ja viivise arvestuse, lähtudes hageja bruto-töötasust. Kostja esindaja hagiga ei nõustunud. Kostja esindaja sõnul on nõue põhjendamatu, kõik tööandja poolt arvestatud summad on hagejale välja makstud. Kostja esindaja nõustus kohtuistungi edasilükkamisega..
  4. oktoobri 2010.a kohtuistungil jõudsid pooled kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ning lõpetada asja menetlus. Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jääb 15 000 krooni (bruto), mille kostja kohustub tasuma hagejale 30 päeva jooksul alates käesoleva kompromissi allkirjastamisest. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on pooled teadlikud. Pooled palusid jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Samuti palusid pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3 Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

§ 632lg 4 alusel palusid pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.