Obsah (7)

§ 210§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-9651 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A. H. (H.) hagi A. H. (H.) va

§ 210

lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud

. 8. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

9. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär oli

1. ja on
2. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär (hagiavalduses 2 500 krooni + tulumaksu osa). Samas ei ole hageja põhjendanud miinimumsummast suurema elatise väljamõistmist, vaid on hinnanud lapse vajaduste suuruseks ühes kuus 2 950 krooni. Riigikohus on märkinud, et elatise miinimummäära suuruses summas elatise väljamõistmiseks ei ole vaja kulutusi lapsele eraldi põhjendada ning elatise miinimum tagab lapse esmavajadused. Seetõttu ei mõista kohus elatist välja suuremas summas kui elatise miinimummäär, millele lisandub tulumaksu osa.
2. Hageja on kinnitanud, et poolte vahel oli kokkuleppe, mille järgi hageja kattis lapse ülalpidamiskulud kostjalt elatist nõudmata sel ajal, kui kostja tasus BIG Pangast võetud laenu. Kostja lõpetas laenu tagasimaksmise
3. aasta septembris, hageja maksis laenu jäägi pangale, mistõttu hageja taotleb elatise väljamõistmist
4. aasta septembrist. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus laenumakseid ja poolte kokkuleppe elatist sel ajal mitte maksta kehtis poolte vahel ka pärast
5. aasta septembrikuud. Poolte esitatud konto väljavõtetest (tl 35-38, 42) nähtub, et septembrist
6. a kuni 09.06.
7. a ei ole kostja laenumakseid tasunud, hageja on 09.03.
8. a tasunud BIG Pangale lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 51 166 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis alates
9. aasta septembrist kuni hagi esitamiseni lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Seega mõistab kohus kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt, alates
10. aasta septembrist.
11. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja taotleb elatise võla (varasema kui kohtuotsuse tegemisest väljamõistetud elatis) ajatamist üheks aastaks. Kostja oma seisukohas kostja vastusele vastuväiteid selles osas ei esitanud. Kohus määrab tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise (periood september
12. a kuni september
13. a) 3 tasumise ajaks 1 (ühe) aasta võrdsetes osades. Kohus lähtub sellest, et kostja peab maksma elatist kindla summana oktoobrist
14. a, kostja ei tööta, tal on teine laps ning tagantjärele väljamõistetud elatise kogusummas kohene täitmine oleks kostjale liialt koormav, samas elatise võla ajatamisega ei ole rikutud ülalpidamist saava lapse huvid. Hageja panga väljavõttest nähtub, et hageja töötab. Menetluskulude jaotus
15. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kA.b hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 4