1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
Antud paragrahvi lõike 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude tasumist. Kohus leiab, et antud korteriomanditel lasuvad võlakohustused on üle läinud nimetatud korteriomandi omandajatele. Seetõttu ei saa SP olla antud hageja nõudes kostjaks, millest tulenevalt on hagi esitatud õigete kostjate vastu. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1105-05 tulenevalt tuleks asuda seisukohale, et kostja võimalikud võlakohustused ei ole korteriomandi omandajatele üle läinud. Kohus leiab, et antud lahendis käsitleb Riigikohus kapitalirendilepingu järgseid kohustusi ja ei ole analüüsinud korteriühistu liikmete õigusi ja kohustusi, sealhulgas
Korteriühistu liikmete õigusi ja kohustusi reguleerib
. Kohus on seisukohal, et
lg 3 on selgelt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud ja selle alusel peab korteriomandi omandaja tasuma võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. 3 Kohus leiab, et Tallinna notar Egle Uri poolt 18.06.2007.a. tõestatud vaidlusaluse korteriomandi ostu-müügi lepingu (tl 16-26) p 4.4 alusel oleks kostjatel regressiõigus kolmanda isiku S P i vastu. Antud lepingusätte kohaselt kannab müüja kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning ostjate nõudmisel esitab ostjatele maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Kostjad ja kolmas isik SPon koostanud ka 21.08.2007.a. lihtkirjaliku korteri üleandmise akti (tl 15), mille kohaselt kohustus S P tasuma kuni korteriomandi üleandmiseni 31.08.2007.a tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuse. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik SP endale võetud kohustust täitnud ei ole. Seega oleks kostjatel nende vastu hagi rahuldamise korral õigus esitada nõue kolmanda isiku S P i vastu. Osundatud ostu-müügi lepingus on ka notariaalakti tõestaja selgituste p 9.19 nähtuvalt selgitatud, et vastavalt korteriühistuseaduse § 7 lg 3 on korteriomandi omandaja kohustatud tasuma korteriühistule korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue on tõendatud hageja poolt märgitud ulatuses. Kostjad tunnistasid võlgnevust hageja ees summas 670 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ulatuses, milles kostja selle kohtuistungil omaks võttis. Ülejäänud osas hageja nõue rahuldamisele ei kuulu selles esinevate ebatäpsuste ja kontrollimatuse tõttu. Hageja on kohtu ettepanekul korduvalt hagiavaldust täpsustanud, kuid hagiavaldusest ja sellele lisatud võlgnevuse arvestuse tabelist ei selgu üheselt kostjate võlgnevuse suurus hageja ees. Hagiavalduse kohaselt on võlgnevus tekkinud alates oktoobrist 2006.a. kuni 31.05.2008.a. Nii on antud tabelist nähtuvalt kolmas isik S P tasunud vaidlusalusel perioodil 02.10.2006.a. 1500 krooni ja 06.12.2006.a. 4500 krooni, millest hageja on arvestanud viiviste katteks 1500 krooni ja 3909,15 krooni ning põhivõla katteks 590,85 krooni. Millistel asjaoludel hageja arvestus toimunud on, hagiavaldusest ei selgu. Lisaks eeltoodule on antud tabelist nähtuvalt toimunud 04.10.2007.a. tasaarveldus summas -660,80 krooni ja 150,80 krooni, mille kohta hagiavalduses puudub igasugune selgitus. Ka on hageja arvestanud viiviste katteks 21.10.2007.a. 1841,34 krooni, mille kohta puudub samuti põhjendus hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt on viiviste nõude suurus summas 554 krooni. Seega puudub igasugune põhjendus viiviste arvestamiseks eelpool nimetatud suurustes. Kostjate poolt esitatud maksekorraldusest nr 11 (tl 57) nähtuvalt on kostja teinud makse summas 1841,34 krooni 23.10.2007.a. Seega isegi juhul, kui oleks esinenud alus tehtud makse arvestamiseks viiviste katteks, siis ei oleks seda olnud võimalik arvestada 21.10.2007.a., kuna nimetatud kuupäeval ei saanud kostjate poolt tehtud makse veel olla hageja arvele laekunud. Samuti on järgmine makse kostjate poolt summas 2331,00 krooni teostatud maksekorralduse nr 34 (tl 55) alusel 28.11.2007.a., millest tulenevalt ei saanud see olla laekunud hageja arvele 24.11.2007.a., nagu on märgitud eelnimetatud tabelis. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja esitades kohtule hagi, peab oma nõuet tõendama. Kohus on seisukohal, et hageja oma nõuet kohtule usaldusväärselt tõendanud ei ole. TsMS § 231 lg 2 alusel ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuivõrd kostja omaksvõtuga loeb kohus TsMS § 231 lg 2 alusel tõendatuks hageja nõude summas 670 krooni, kuulub hagi rahuldamisele üksnes selles ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt poolte endi kanda. Tiia Mõtsnik 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.