lg.1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt.
lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabargiigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so käesoleval ajal 2175 krooni. Kui täisealiseks saanud laps jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses päevases õppevormis, ei saa tema kulutused eluasemele, õpingutele, riietele ja toidule olla väiksemad kui alaealisel lapsel. Seega on põhjendatud ka kõnesoleval juhul lähtuda
lg.1 sätestatud elatise alammäärast, mida seadusandja loeb lahus elava vanema miinimukohustuseks. Hageja hindab oma igakuiste kulutuste suuruseks 5335 krooni. Seega taotlus, et lahus elav vanem annaks tema ülalpidamiseks 1500 krooni kuus, on põhjendatud ja mõistlik. Kostjal on uus perekond, kus kasvab 3-aastane laps. Lisaks hagejale on kostjal varasematest kooseludest veel 14-aastane tütar, keda ta toetab 1200 krooniga kuus. Kostja viimase 8 kuu keskmine sissetulek on 13 051.25 krooni kuus. Kostja abikaasa kuutöötasu on 9000 krooni. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et ta ei ole suuteline hageja poolt taotletud suuruses elatist maksma.
lg.2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära vaid mõjuval põhjusel, milleks võib olla elatist maksma kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus elatise väljamõistmise korral osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kõnesoleval juhul taotleb hageja elatise väljamõistmist oluliselt väiksemas ulatuses kui
101 lg.1 sätestatud alammäär ning kostja teised lapsed ei jää elatise väljamõistmise korral vähemkindlustatuks kui hageja. Kostja viited enda ülalpidamiskuludele, laenule ning vajadusele abistada pensionäridest vanemaid, ei ole asjakohased.
lg.2 kohaselt peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse üalalpidamiseks ühetaoliselt. Samuti ei ole asjakohane kostja seisukoht, et elatise nõue on tema suhtes ebaõiglane pojast võõrandumise tõttu. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.