← Eesti

2-07-27562/36

Obsah (5)§ 162§ 163§ 657§ 171§ 174

Tsiviilasi nr: 2-07-27562 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2010, Tall

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolusid jättis kohus menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotamise osas kostja. Kohus jättis hageja hagi enamuses 18 655,32 krooni ehk 87% suuruses osas rahuldamata. Vastustaja hagi summas 21 319,36 rahuldati osaliselt summas 2 664,04 krooni ehk 13%. Samas suuruses kompromissettepaneku tegi kostja 03. märtsil 2010.a toimunud kohtuistungil ning hageja sellega oma 16. märtsi 2010.a e-kirjas ei nõustunud.

§ 163

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuivõrd kohus rahuldas hagi kostja poolt kompromissina pakutud ulatuses, tulnuks juhinduda

§ 163

lg-st 2, mitte

§ 163lg-st 1.

Kohus hoiatas hagejat

  1. märtsil
  2. a istungil, et juhul, kui hageja ei nõustu kostja kompromissettepanekuga, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Istungil viidatud

§ 163

lg-s 2 sätestatu kohaldamata jätmist kohus ei põhjenda otsuses, kuigi rahuldas hagi täpselt sellises ulatuses nagu kostja kompromissina istungil pakkus (nii rahalises suuruses kui sisu osas). Võimalust jätta poole menetluskulud tema enda kanda ei või kohus suvaliselt kohaldada. Valides hagi osalisel rahuldamisel viidatud normis sisalduva menetluskulude jagamise kahe võimaluse vahel (võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda), tuleb muu hulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone. Kostja palub otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega kõik menetluskulud tuleb jätta vastustaja ehk hageja kanda. Apellatsioonkaebuse vastus Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu menetluskulude jaotamise osas, ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-07-27562 Põhjendatud on kostja väide, et kohus peab põhjendama menetluskulude poolte enda kanda jätmisel menetluskulude jaotamist, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohtu otsusest nimetatud põhjendus ei nähtu. Maakohus selgitas 03.märtsi 2010.a kohtuistungil pooltele

§ 163

lg 2 kohaldamise võimalust, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt või sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kui kohus on sellisele normile menetluses viidanud, tuleb seda ringkonnakohtu hinnangul ka kohaldada. Kohtu kaalutlusõigus seisneb sellisel juhul kaalumises, millises ulatuses konkreetselt kohtukulud kompromissiga mittenõustunud poole kanda jätta. Kuna hagi rahuldati ulatuses, mida kostja kompromissettepanekuna pakkus, tuleb kostja maakohtu menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Menetluskulude jaotus Lähtudes

§ 171lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Jänes Ele Liiv Ande Tänav Otsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2010.a. määrusega RESOLUTSIOON

  1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2010.a otsuse resolutsiooni viimases lauses sisalduv ilmne ebatäpsus ja lugeda õigeks järgmine sõnastus: „Jätta maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.“
  2. Toimetada määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 06.
  3. 2010.a otsus kätte toimetatud.
  4. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.