2-03-555/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-555 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2010, Tallinn Tsiviilasi AS Esmar hagi Mart Kruusimäe vastu kahju hüvitamiseks 0 krooni Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.05.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Esmar apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 05.10.2010 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Esmar (registrikood 10029370), esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Kostja Mart Kruusimägi (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Vahur Ambos Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2010 otsus menetluskulude väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus.
2. Välja mõista Mart Kruusimäelt 10 511 (kümme tuhat viissada üksteist) krooni riigilõivu hüvitamiseks AS Esmar kasuks. Õigusabikulud jätta poolte endi kanda.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
5. AS Esmar esitas 06.10.2003 Harju Maakohtule hagi Mart Kruusimäe vastu eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning 16 000-kroonise kahjuhüvitise saamiseks. 13.02.2008 avaldusega suurendas hageja nõuet, paludes kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 156 000 krooni. Menetluse kestel vabastas kostja eluruumi ja hageja loobus selles osas hagist. Maakohus lõpetas 29.04.2008 määrusega menetluse hageja nõudes asja kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kostja vastuväited
6. Kostja hagi ei tunnistanud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Mart Kruusimäelt AS Esmar kasuks välja 97 040,44 krooni ning menetluskulud jättis poolte endi kanda.
8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RakS) §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinu TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi võib poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Kostja täitis vabatahtlikult menetluse kestel ühe hageja nõuetest ning teise hageja nõude rahuldas kohus osaliselt. Seetõttu oli õigustatud olukord, kus mõlemad pooled kannavad oma kohtukulud ise. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9. AS Esmar palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Mart Kruusimäelt AS Esmar kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osa suurusele.
10. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt TsMS § 60 lg-t, 1 jättes menetluskulud kogu ulatuses poolte endi kanda. Otsuses ei ole võimalik tuvastada kohtu kaalutlusi.
11. Riigikohtu lahenditest 3-2-1-99-01 ja 3-2-1-66-02 tuleneb üheselt, et kohus peab TsMS § 60 lg 1 kohaldamisel hindama hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone ning olukorras, kus hagi rahuldamata jäetud osa suurusjärk erineb hagi rahuldatud osa suurusjärgust, on põhjendatud mõista kohtukulud hagejale välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma nimetatud printsiibist. Vastustaja seisukoht
12. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
13. Hagi rahuldatud osa ja rahuldamata jäetud osa ei ole niivõrd erineva suurusega, mille tõttu tulnuks menetluskulud kindlasti jaotada proportsionaalselt hagi rahuldatud osale. 2