3-10-1071/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1071 Otsuse kuupäev 15.oktoober 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Rein Lehtmetsa (Lehtmets) avaldus represseeritu pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 6.oktoober 2010 Istungil osalenud isikud Avaldaja - Rein Lehtmets ja kaasatud isiku – Sotsiaalkindlustusameti esindaja Silvia Azojan Resolutsioon

1. Rahuldada Rein Lehtmetsa avaldus.
2. Tuvastada juriidilise faktina asjaolu ja arvestada Rein Lehtmetsa pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt ajavahemik 15.11.1956 – 22.12.1967, mil ta viibis asumisel Krasnojarski krais. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 16.oktoobrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 15.novembril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA TAOTLUS Rein Lehtmets sündis 15.mai 1938 Järvamaal Amblas. 25.03.1949 saadeti ta asumisele Krasnojarski kraisse ja Eestisse tagasi õnnestus avaldajal reaalselt pöörduda alles 1967.aasta detsembris. Avaldaja väidab, et peale amnestiat 1956.aastal ei õnnestunud Eestisse tagasi kohe pöörduda, kuna asumisel olemise koht oli passistamata piirkond ja kohalikud võimuorganid takistasid ja lausa keeldusid passi saamiseks vajalike dokumentide väljastamisest, viidates kõikvõimalikele määrustele ja seadustele, millest avaldaja ei olnud teadlik. Samuti oli õigusabi seal olematu. 26.04.2010 esitas R.Lehtmets kohtule taotluse, milles palub lugeda asumisel oleku aeg alates 15.novembrist 1956 kuni detsembrini 1967 pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt. Edasikaebamise kord KAASATUD ISIKU - SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI ESINDAJA SEISUKOHT Sotsiaalkindlustusameti esindaja on seisukohal, et passistamisseaduse puudumine ei takistanud Eestisse tulemist, kuna taotleja tuli niikuinii enne passistamisseadust ja väidab, et ta ei jõudnud järeldusele, et taotlejal oleks õigusvastaselt võetud õigus tagasi Eestisse naasta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määruse nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Avaldaja taotleb pensioniõigusliku staaži tuvastamist tunnistajate ütluste alusel seoses sellega, et muid dokumente kogu asumisel viibimise perioodi kohta säilinud ei ole. Kaasatud isiku esindajal selles osas vastuväiteid ei ole. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 2 lg 1 p 7 kohaselt on õigusvastaselt represseeritud isikuks isik, kes repressiooni ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või 1940.aasta 16.juuni seisuga Eestis õiguspäraselt asunud mittekodanikust alaline elanik, kes deporteeriti (küüditati või asustati ümber) tema alalisest, okupeeritud territooriumil olevast asukohast kas okupantriigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, või kes jäeti pärast karistuse ärakandmist sundasumisele väljaspool Eestit. Sama seaduse § 12 p-s 1 sätestatu kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse mõttes represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud asumisel. Vastavalt ReprS § 13 lg 1 punktile 4 arvestatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka represseeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, kolmekordselt. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt vabastati Rein Lehtmets 14.11.1956, tekkis tal reaalne võimalus Eestisse naasmiseks alles detsembris
3. Taotleja seletuse kohaselt töötas ta alates 01.04.1954 – 22.12.1967 Krasnojarski krais sovhoosis traktoristina (tl 13) ja kuna ta oli eeskujulik tööline, siis ärasõidu võimalus lihtsalt puudus. Takistuseks sai ka asjaolu, et tal ei olnud passi. Võimalus Eestisse tagasitulemiseks tekkis alles 1967.aasta detsembris, mil piirkond passistati ja vahetus uus juhtkond. Tunnistajate Vladimir Kimmi, Salma Lipmani ja Leida Haraku ütlustest nähtuvalt (tl 43-45) viibisid nad koos Rein Lehtmetsaga Krasnojarski krais Abanski rajoonis. Varem ei saanud nad Eestisse tulla, kuna varem ei olnud Eestisse teed lahti ja passe neil ka ei olnud, mistõttu ei saanud nad külast lahkuda. Siis, kui külanõukogust hakati passe andma, see oli umbes 196o-ndatel, siis tekkis neil reaalne võimalus Eestisse tulla. Headel töölistel hoiti passe kinni, et takistada neil külast lahkumast. Tunnistajate ütlustes ei ole põhjust kahelda ning lähtuvalt eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et Rein Lehtmets viibis õigusvastaselt Krasnojarski krais asumisel alates 25.märtsist 1949, milles ei ole ka vaidlust ning (vähemalt) kuni 22.12
4. Maare Aloe kohtunik