) § 2 p 1 kohaselt on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töötutele ja tööotsijatele töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks; üheks tööturuteenuste liigiks on töövahendus(§ 9 lg 1 p 2) - s.t. töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine(§ 12 lg 1); tööandjale osutatakse töövahenduse teenust ning tööturu olukorrast, tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise teenust(§ 9 lg 2); teenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ja tööandjal sobiva tööjõu saamist(§ 9 lg 3). Vastavalt
§-le 9 lg 4 teeb töötukassa otsuse, kas, mil viisil ja missugust tööturuteenust osutada, lähtudes isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida, tööandja vajadusest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Taotleja poolt esitatud vaba töökoha teatisest, 17.02.2010.a. selgitustest ja sellele lisatud agendilepingust nähtuvalt pole taotleja töövahendusteenuse subjektiks, s.t. tööandjaks töölepingu seaduse(TLS) § 1 tähenduses. Taotleja kinnitab selgituste punktis 5, et tööotsijaga sõlmitakse agendileping, mis pole tööleping, ning punktis 1, et taotleja tegevus on käsitletav eelkõige agendi tegevusena. Agendilepingu punktis 7 on otse öeldud, et agent pole tööotsijale tööandjaks. Vastavalt võlaõigusseaduse(VÕS) §-le 670 kohustub agendilepinguga üks isik(agent) teise isiku(käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingut vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima, viimane aga kohustub maksma agendile selle eest tasu. Agendilepingu järgi otsib ja pakub agent esinejale võimalusi esinemiseks välisriikide klubides ja korraldab esinemislepingute sõlmimise(p 1); agendi põhikohustuseks on esindada tööotsijat läbirääkimistel ja probleemide lahendamisel klubiga(p 9.6). Vaba töökoha teatise sisu erineb taotleja poolt esitatud agendilepingu sisust ja on eksitav. Teatise kohaselt on pakutavaks ametikohaks tantsija-hostess ja töö kirjelduseks erootiliste tantsuetenduste esitamine ning klientide võõrustamine ja konsumatsioon parimates öö- ja striptiisiklubides Euroopas. Agendilepingu p 2 järgi on töö sisuks lisaks teatises toodule aga ka täisstriptiis või topless, sületants või tants privaatides, mis võib toimuda privaatse tellimusena väljaspool klubi. Selgitustes väidab taotleja, et osaühing tegeleb ainult esinejatega ning pakub tantsuprogramme meelelahutusasutustele ja muudele tellijatele. Agendileping seob töökohustused kompleksselt ja tööotsijal pole võimalust valida töökohustuste vahel, täpsed töötingimused ja sisu määratakse teiste lepingutega, mistõttu tööotsijale pole täpselt teada, millistel töötingimustel(palk, puhkus, tööaja kestus jne) ta töötama peab hakkama. Agendilepingu punktis 5 on kirjas, et tegemist pole veel esinemislepinguga ning ei karanteerita esinemislepingute sõlmimist tööandjate(klubide) poolt. Eeltoodust nähtuvalt võib taotleja sisuliselt osutada töövahendusteenust agendilepingu alusel. Kuna aga OÜ „Mandre BMS“ pole registreeritud tööturuteenuste osutajana majandustegevuse registrist, ei tohi ta vastavalt
§-le 38 lg 1 töövahendusteenust osutada.
lg 2 sätestab, et eraõiguslik juriidiline isik ei tohi võtta tööotsijalt tasu töövahendamisteenuse osutamise eest. Agendilepingu punktist 6 nähtuvalt saab aga agent komisjonitasu nii klubilt kui esinejalt ja tal on õigus enne esinemislepingu sõlmimist tehtud kulud tööotsija töötasust kinni pidada. Seega on töövahenduse teenus tööotsijale tasuline. Töötukassa kohustub tööpakkumiste avalikustamisel juhinduma avaliku teabe seaduse (AvTS) §-s 9 lg 2 p 8 sätestatud kohustusest mitte anda teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele. Kuna taotleja poolt esitatud teatis avaldatakse avaliku halduse ülesandeid täitva avalik-õigusliku isiku poolt, on töötukassa klientidel õigustatud ootus eeldada info kontrollitust ja õiguspärasust. Tööpakkumiste avaldamisega ja edastamisega kaasnevad ka seaduses toodud kohustused ja vastutus avalikkuse ning eelkõige töötukassa klientide ehk tööotsijate ees. Ebaõige teabe edastamine võib tekitada kahju isikule, kes on tuginenud väljastatud teabele. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada ning teha vastustajale ettekirjutus tööpakkumise avaldamiseks. Vastustaja pole haldusakti koostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine pole toimunud ratsionaalselt ja õiglaselt. Otsus on sisuliselt motiveerimata, sellest ei selgu, mis kaalub üles kaebaja õiguse saada seadusega tagatud töövahendusteenust ning avaliku huvi, mis seisneb tööotsijate õiguses saada teavet tööpakkumiste kohta. Haldusakt, mille diskretsiooni tesotamise õiguspärasus pole kontrollitav on õigusvastane. Kaebajal on võrdselt teiste tööandjatega õigus saada töövahendusteenust. Väär on vastustaja väide, et kaebaja on tööotsijale vaid agendiks. Kaebaja selgitas töötukassale 17.02.2010.a. kirjas, et pakkuda on enam kui 50 samalaadset töökohta, millest osa puhul on kaebaja ise tööandjaks, teistel juhtudel aga agendina tööandja esindajaks, n.ö. „kaadriosakonnaks“. Ükski seadusesäte ei keela tööandjal volitamast oma kaadriosakonda, mõnda allüksust või ka agenti töötukassale töökuulutuse avaldamise avalduse esitamisest. Otsusest pole võimalik aru saada, miks keeldutakse töövahendusteenuse osutamisest mõlemal juhul. Kliendilt agenditasu võtmine vastavalt agendilepingule pole samastatav tasu võtmisega töövahendusteenuse osutamise eest. Agenditeenus on tööotsijale tasuta. Kõik kaebajaga koostööd tegevad klubid maksavad agendi komisjonitasu ise, tantsijad tasu ei maksa. Teoreetiliselt on võimalik, et vastavalt erikokkuleppele maksab komisjonitasu tantsija, kuid praktikas pole seda esinenud. Töötukassa on jätnud tähelepanuta kaebaja selgituse, et tööotsijatelt vahendustasu ei võeta, kuid tööandjatelt, keda kaebaja esindab, võetakse agenditasu juhul, kui lepingus on nii kokku lepitud. Kaebaja tegevus on käsitletav agendi-impressaario tegevusena, mitte tööturuteenuse osutaja tegevusena
-i mõttes. Kaebaja ei otsi erinevat liiki tööandjatele töötajaid erinevatele ametikohtadele ega tööturul tööotsijatele töökohti. Kaebaja tegeleb ainult artistide ja esinejatega, mitte suvalises valdkonnas tööotsijatega. Töökoha teatise ja agendilepingu sisu vahel puudub erinevus. Erootilise tantsuetenduste esitamine klubis hõlmab tantsuetendusi(s.h. nii süle- kui privaattantsuetendusi) nii klubi laval, saalis kui privaatruumides – kõik need ruumid asuvad alati klubis. Vastustaja väide, et agendilepingu järgi privaatruumides tantsimine toimuda privaatse tellimusena ka väljaspool klubi, on vale. Kui töötukassa ei saanud asjast aru, oleks tulnud selgitusi nõuda. Agendilepingu tekst ei pea kattuma teatises antud töö kirjelduse tekstiga. Agendileping pole tööleping, sellega ei panda tööotsijale mingeid töökohustusi. Agendileping vaid kirjeldab võimalikke tööprofiile ja väljendab selgelt, et need on erinevates klubides erinevad ja nende vahel on võimalik valida. Töölepingu lõplik tekst ei pea olema teada ja avalikustatud enne läbirääkimisi, kuna tööleping sõlmitakse tööotsija individuaalsetest omadustest lähtudes pooltevahelise kokkuleppena. Seega on alusetu vastustaja kartus, et tööotsijale jääb selgusetuks, kes on lõplikuks tööandjaks. Asjaolu, et töölepingu lõplikud tingimused pole eelnevalt teada, ei saa olla töövahendusteenuse osutamisest keeldumise põhjuseks, see piiraks poolte läbirääkimisvabadust. Töötukassa ei üritanudki saada täpset teavet töökohta puudutavatest asjaoludest, mis osundab vastustaja soovimatusele kaebaja taotlust ratsionaalselt ja õiglaselt lahendada. Vastustaja kohtleb kaebajat võrreldes teiste tööandjatega ebavõrdselt, pannes talle põhjendamatult koormava selgituste andmise kohustuse. Puuduvad andmed, et üheltki teiselt tööandjalt oleks nõutud nii mahukat informatsiooni, nagu vastustaja on nõudnud kaebajalt 12.02.2010.a. selgituste ja dokumentide taotluses, kus on 24 küsimust, neist mitmed ilmselgelt sisutühjad, näit. küsimus nr 7, kus küsitakse, kas tööotsijale on teada, kui pikaks ajaks tähtajaline tööleping sõlmitakse. Arusaamatu, kuidas saab tähtajalise töölepingu sõlminud isik mitte teada, kui pikaks ajaks leping sõlmitakse. Nõuda kaebajalt selgitusi ühe või teise riigi sotsiaalpoliitika ja selle elluviimise kohta ning garantiisid lepingu täitmise kohta(nr 13-14) on asjassepuutumatu ja kaebajat põhjendamatult koormav. Küsimus nr 16 - mida mõtlete tantsuetenduse all - on otsene tõend ebavõrdsest kohtlemisest, kuna puuduvad andmed, et oleks palutud kellelgi selgitada näiteks põlevkivi kaevandamise või bürooruumide koristamise all. Kaebajale kuuluv Eurostrip Agentuur on sallimatu inimkaubanduse, sunnitöö, prostitutsiooni vahendamise ja viimasele kallutamise suhtes, kuid agentuuri 3 diskrimineerimisega kallutatakse välismaale meelelahutusärisse töölesoovijaid kasutama kaheldava usaldusväärsusega vahendajaid. Kuna vastustaja on sisuliselt jätnud 12.01.2010.a. kohtuotsuse täitmata, on põhjendatud töötukassa kohustamine avaldama kaebaja tööpakkumine tantsija-hostessi ametikohale töötukassa andmebaasis. Ettekirjutuse tegemine taotluse uuesti läbivaatamiseks ei kaitseks piisavalt kaebaja õigusi. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebuses pole esitatud ühtegi väidet, mis tõendaks vastustaja otsuse õigusvastasust ning ei halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) ega
-i sätted anna kohtule võimalust rahuldada kohustamisnõuet, kuna tegemist on diskretsiooniotsusega. Tõendamata on kaebaja väited, et osa töökohtade puhul on kaebaja ise tööandjaks, ning seega pole ümber lükatud vastustaja seisukohta, et kaebaja pole
Samuti jääb selgusetuks, millistel juhtudel on kaebaja otseseks tööandjaks ning millistel agent ja kust tuleneb tööotsija õiguskindlus, et talle pakutud tantsija-hostessi ameti tööandjaks on kindlasti kaebaja, mitte välisriigis tegutsev kolmas isik. Agendilepingu näidise punktide kommenteerimine oli otsuses eelkõige illustratiivne ning põhistas tausta, miks ei saa kaebajat lugeda
§-de 9 lg 2 ja 12 lg 1 järgi töövahendusteenuse subjektiks. Agendileping ei too õiguslikult endaga kaasa töösuhte tekkimist, seega diskussioon sellise lepingu erinevate punktide üle pole vaidluse ese ega muuda vastustaja otsuse aluseks olevat põhiargumenti, et kaebaja ei pole töövahendusteenuse subjekt. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit, et osaühingu on tööpakkumise kuulutuses märgitud töökohtade osas tööandja, agendina tööandja esindaja pole tööandja. VÕS § 670 lg 1 järgi pole agent ise tööandja TLS-i mõttes. Tööturuteenuse osutamine pole seotud sellega, mis liiki töökohti vahendatakse. Isegi kui keskendutakse ühe valdkonna ametikohtade vahendamisele, on tegemist tööturuteenuse osutamisega
-i mõttes, mis eeldab vastavat registreerimist majandustegevuse registris. Vastustaja pole kohelnud kaebajat ebavõrdselt, nõudes 12.02.2010.a. kaebajalt selgitusi ja dokumente. Nõude eesmärgiks oli välja selgitada, kas kaebaja on tööpakkumise kuulutuses märgitud töökohtade osas tööandjaks või vahendajaks. Töötukassa täitis sellega vaid HMS §-des 6 ja 40 lg 1 sätestatud uurimisprintsiipi ning võimaldas kaebajal anda selgitusi. Vaidlustatud otsuse koostamisel on järgitud kõiki diskretsiooni teostamise reegleid. On märgitud otsuse andmise faktilised ja õiguslikud alused, mistõttu võib haldusakti pidada haldusmenetluse seaduse(HMS) § 54 järgi õiguspäraseks. Võimaldades kaebajale kui agendilepingu alusel tegutsevale vahendajale avaldada kuulutust vastustaja poolt hallataval internetileheküljel, läheks töötukassa vastuollu seaduse tegeliku mõttega, s.o. töövahenduteenuse pakkumisega tööandjale. Vastustajat ei saa kohustada avaldama informatsiooni, mille tõepärasust ei saa tegelikult kontrollida. Vastustaja pole jätnud 12.01.2010.a. kohtuotsust täitmata, kuna otsusega kohustati töötukassat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, mida vastustaja ka tegi. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt töötuskindlustuse seaduse(TKS) §-le 23 lg 1 p 2 on töötukassa eesmärk tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine, mille saavutamiseks töötukassa korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja
-s sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks(
p 1); töötukassa on kohustatud tagama kõikidele nimetatud isikutele võimaluse realiseerida
-st tulenevaid õigusi ja kohustusi vähemalt igas maakonnas(
Tööandjale osutatavateks tööturuteenuste liikideks on 1)teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest, 2)töövahendus; nende teenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ja tööandjal sobiva tööjõu saamist. Tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa(
). Töövahendus 4 on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine(
Seega on tööturuteenuse osutamisest keeldumise otsus kaalutlusõiguse(diskretsiooni) alusel antud haldusakt, mille kohtulik kontroll on piiratud. HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Osundatud TKS-i ja
-i sätetest nähtuvalt on vastustaja kohustatud tagama igale tema poole vastava taotlusega pöördunud tööandjale võimaluse leida endale töötukassa kaudu sobivat tööjõudu. Kas vastustaja teeb seda tööandja töökuulutust internetis töötukassa kodulehele paigutades või mõnel muul viisil, on vastustaja valik. Kui töötukassa aga keeldub töövahendusest tööandjale sobiva töötaja leidmiseks, peab ta oma sellekohast otsust põhjendama. Vastustaja on seda vaidlustatud haldusaktis piisava põhjalikkusega teinud - põhjendanud üksikasjalikult, miks kaebaja esitatud vaba töökoha teatise avaldamisest keeldutakse ning viidanud asjakohastele õigusaktide sätetele. Kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas HKMS §-ga 19 lg 6 ja HMS §-ga 4 lg 2. Töötukassa üheks kohustuseks
lg 1 järgi on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pole tõendanud, et ta ise on teatises kirjeldatud töö andjaks. Tööandja mõiste on määratletud TLS §-s 1, mis sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile; tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kõnealuses teatises on kaebaja end küll tööandjaks märkinud ning 17.02.2010.a. selgituste punktis 1 väidab, et osa töökohtade osas on ta ise tööandjaks, pole aga esitanud mingeid dokumente(töölepinguid; maksudeklaratsioone, kust nähtuks, kui paljude tantsija-hostessina töötavate isikute eest on kaebaja maksnud paari viimase aasta jooksul sotsiaalmaksu ja kinni pidanud tulumaksu; dokumente - komandeeringuid, lepinguid vms -, mille alusel kaebaja tööandjana on saatnud oma töötajaid esinema Euroopa striptiisi- ja ööklubidesse). Kaebaja on esitanud ainult agendilepingu, millest nähtub üheselt, et kaebaja ise ei anna vaba töökoha teatise kaudu leitavatele tööotsijatele tööd, vaid üksnes vahendab seda. Lepingu pealdises on kaebaja kirjas agent-impressaariona, ülejäänud tekstis lihtsalt agendina. Lepingu kohaselt otsib ja pakub agent esinejale võimalusi esinemiseks välisriikide klubides ja meelelahutusasutustes ning korraldab esinemislepingute sõlmimise(p 1), mille sõlmib esineja klubiga enda nimel(p 3), agent klubi kohustuste täitmise eest ei vastuta(p 7). Kaebaja poolt esitatud dokumentide põhjal on vastustaja õigesti järeldanud, et tantsija-hostessi ametisse töötajaid otsides tegutseb kaebaja mitte tööandjana, vaid VÕS §-s 670 lg 1 märgitud töövahendajana. Isiku tegevuse kvalifitseerimisel töövahendamiseks ei oma tähtsust, kas vahendatakse kõikvõimalikke ametikohti, mingit osa neist või ainult üht liiki ametikohti, oluline on tegevuse sisu. Vastavalt
§-dele 9 lg 1 p 2 ja 38 lg 1 on töövahendus üheks tööturuteenuste liigiks, mida võib peale töötukassa osutada eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on registreeritud tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registris. Vaidlust pole selles, et kaebaja sellist registreeringut ei oma. Vastustaja keeldumine vaidlusaluse vaba töökoha teatise avaldamisest on õiguspärane. Alusetud on kaebaja väited, et vastustaja kohtles teda ebavõrdselt võrreldes teiste tööandjatega, pannes kaebajale põhjendamatult koormava selgituste andmise kohustuse ning et vastustaja on jätnud 12.01.2010.a. kohtuotsuse täitmata. Vastustaja väitel täitis ta selgitusi nõudes üksnes HMS §-des 6 ja 40 lg 1 sätestatud uurimisprintsiipi, nõude eesmärgiks oli välja selgitada, kas kaebaja on tööpakkumise kuulutuses märgitud töökohtade osas tööandjaks või vahendajaks. Kohtu hinnangul on kõik vastustaja esitatud küsimused(sealhulgas ka nr 13-14 ja 16) asjakohased, neile kaebaja poolt antud vastustest nähtub selgesti, et kaebaja tegutseb selles valdkonnas vahendajana, mitte tööandjana. Selgitusi ühe või teise riigi sotsiaalpoliitika ja selle elluviimise kohta ning garantiisid lepingu täitmise kohta peab nendes riikides tegutsev tööandja kindlasti oskama jagada; küsimus, mida peetakse silmas tantsuetenduse all, on vägagi asjakohane, arvestades, et selle mõiste 5 alla mahutatakse töökuulutustes kõikvõimalikud kehaliigutamise viisid balletist pornograafilise sisuga etendusteni. Küsimus nr 7 on lihtsalt halvasti sõnastatud, ilmselt soovis töötukassa teada, kas tööotsija kaebajaga lepingut sõlmides juba teab, kui pikaks ajaks temaga tulevases töökohas tööleping sõlmitakse. Kui kaebajale jäi selle küsimuse mõte arusaamatuks, võinuks ta vastustajalt selgitust paluda. Vastustaja täitis kaebajalt 12.02.2010.a. selgitusi ja dokumente nõudes ühtlasi ka 12.01.2010.a. kohtuotsusega vastustajale pandud kohustust enne kaebaja taotluse kohta uue otsuse langetamist nõuda kaebajalt selleks vajalikke andmeid, mis vaba töökoha teatises puudusid. Kohtunik: D.Maastik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.