KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2010, kell 16.00 Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilas

§ 101

lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist.

§ 108

lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning

§ 397

lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivisemäära.

1. Kuna OÜ VT ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis puudub vaidlus hageja ja VT OÜ vahel lepingu sõlmimise, laenu saamise, laenu ja intressi tagastamise kohustuse üle, samuti et kostja on kohustust rikkunud ja et hageja on lepingu üles öelnud kostjale I. Nimelt on hageja tõendanud kohtule esitatud tema ja OÜ VT vahel sõlmitud laenulepinguga laenu 150 000 krooni andmist kostjale I ja mille tasumise tähtaeg ja tagastamise kuuluvate maksete ja intressi suurus oli sätestatud kohtule esitatud lepingu lisaks olevas maksegraafikus ja et lepingu p 2.6 järgi oli aastaintressi suuruseks 16%. Seega on pooled sõlminud laenu e. krediidilepingu. Vastavalt esitatud lepingule oli laenu ja intresside tasumise lõpptähtajaks 30.04.2009 ning igakuise laenu osamakse ja intressi makse tasumise kuupäevaks oli iga kuu
2. päev. Esitatud lepingu 6.1 järgi tuli laenu tasuda tagasi osade kaupa ning lepingu lisaks olevate tingimuste p 7.
3. tuli tasuda iga kuu ka intressi. Kohtule esitatud ja kostjale I saadetud 16.10.07 nr 200.103-030/035504 kirjaga on hageja tõendanud, et kostjat I on teavitatud temal lasuvast võlast ning tehtud ettepanek võla tasumiseks 01.11.2007 ning hoiatatud võimalikust lepingu ülesütlemisest ja kogu laenu tagasinõudmisest, kui võlga ära ei tasu. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud võla ära hageja märgitud kuupäevaks, seega on hageja tõendanud, et ta kostja I on oma lepingust tulenevat laenu ja 3

§ 100

tähednuses, et hageja on ülalviidatud kirjaga laenulepingu makskohustuse rikkumise tõttu üles öelnud 05.12.

1. Lepingu lisaks olevate tingimuste p 10.1 ja lepingu p 2.8 järgi oli kostja I kohustatud makse tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% päevas, seega on tõendatud, et pooled on kokkuleppinud viivise määras.
2. Kuna OÜ VT ei ole vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et võlg oleks tasutud, siis leiab kohus, hageja poolt hagis esiletoodud asjaolud on õiged, st puudub vaidlus põhivõla, intressivõla ja seisuga 04.09.2008 tekkinud viivisevõla suuruse üle (lk 2). Seega on OÜ VT laenuvõlg ülalviidatud laenulepingu järgi vastavalt 103443,52 krooni, intressivõlg 4802,68 krooni ja viivisevõlg perioodi eest 30.09.2007-04.09.2008 43514,23 krooni, kokku 151760,43 krooni. Kostja S. L (kostja IV) tunnistas hagi, seega on ka tema poolt omaksvõetud asjaolu, et VT jättis oma laenulepingust tulenevad kohustused täitmata ja jäi seega pangale võlgu ülalviidatud põhivõlga, intresse ja viiviseid kokku 151760,43 krooni. Vastuväidete ja vaidluse puudumise tõttu ülalviidatud võla üle, ei pea kohus andma põhjalikumat hinnangut esitatud tõenditele.
3. Kuna kostja I on laenulepingust tulenevat kohustusi rikkunud, siis on hagejal kooskõlas

§ 76

, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 õigus nõuda kostjalt I kohustuse täitmist, so võla ja intressi tasumist ning ja

§ 76, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel lepingulise viivise nõudmist.

Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue OÜ VT vastu rahuldamisele ja viimaselt tuleb hageja kasuks välja mõista 103443,52 krooni põhivõlga, 4802,68 krooni intressi ja viivist 43514,23 krooni. 14.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.

§ 65

lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 150

kohaselt siis kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 15. Kostja S. L tunnistas hagi, A. Z vastuväiteid hagile ei esitanud, E. I hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud, mistõttu on asjas kohtule esitatud käenduslepingutega ning S. L i poolt hagi tunnistamisega tõendatud, et panga ja S. L i vahel oli 05.05.06 sõlmitud käendusleping (lk 15), panga ja E. I i vahel oli sõlmitud käendusleping 05.05.06 (lk 13) ja panga ja A. Z i vahel oli sõlmitud käendusleping nr 05.05.06 (lk 11). Ülalviidatud käheduslepingute p-dest 1 nähtub, et iga käendaja e. kostjad II, III, IV vastutavad OÜ VT ja panga vahel laenulepingust tulenevate OÜ VT kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga VT, kuid mitte rohkem kui 150 000 krooni. Iga käendaja vastutuse piir on seega 150 000 krooni. Kohus leiab viidatud käenduslepinguid hinnates, et kostjad II, III, IV käendavad ühte ja sama kohustust, mis tuleneb hageja ja VT OÜ vahel sõlmitud laenulepingust ja seega on nad käendanud sama kohustust ning seda ühesuguses piirmääras.

§-st 150 tulenevalt saavad seega kostjad II, III, IV kui käendajad hageja ees vastutada solidaarselt ja kokkulepitud piirmäära, so antud juhul 150000 krooni ulatuses. Vaidlus puudus selles, et käendajad e. kostjad II, III, IV pole oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud. Ehkki kostja E. I märkis, et tema ei ole saanud panga teadet lepingu ülesütlemise ja võla tasumise kohta, ei tähenda see seda, et pangal poleks õigust kohustuse täitmist temalt 4

§ 8

lg 2 ja 76 alusel täitmiseks pooltele kohustuslik ja hagejal ei ole õigust nõuda sellise kohustuse täitmist, mida lepingus kokkulepitud ei ole. Hageja on pidanud vajalikuks leppida kokku käendajatega nende vastutuse piirsumma, seega ei või ta nõuda kohustuse täitmist suuremas mahus kui on kokku lepitud, st hageja ei saa nõuda käendajailt kogu hagetava võlga, sest iga käendaja vastutab koos võlgnikuga solidaarselt 150000 krooni. 17. Eeltoodu alusel on hageja nõue käendajate vastu osaliselt põhjendatud, tõendatud ja nendelt tuleb välja mõista kooskõlas

§ 76

, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, 3, § 145 lg 1, 2, § 150 ja § 65 solidaarselt OÜ-ga VT võlga, viivist, intressi kokku 150000 krooni.

1. Kokkuvõttes tuleb OÜ-lt VT välja mõista hageja kasuks 151760,43 krooni selliselt, et sellest 150000 krooni tuleb solidaarselt välja mõista AZlt, EIlt, SLilt hagejale.
2. Kuna laenulepingus oli hageja ka VT kokku leppind ka viivisemääras 0.15% päevas, siis on hagejal õigus nõuda kooskõlas TsMS 367 ka viivist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest. Nimelt võib TsMS § 367 järgi kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise protsendina. Hagi esitati kohtule 09.09.2008 (lk 1), seega tuleb OÜ-lt VT viivis välja mõista 0,15% päevas põhivõlalt 103443,52 krooni kuni põhinõude rahuldamiseni. Kuivõrd hageja nõue kostjate vastu ühekordses ulatuses (viivis, põhivõlg, intress kokku) on enam kui 150000 krooni, mis on käendajate vastutuse piirmäär, siis on hageja nõue käendajate vastu põhivõlalt viivise protsendina väljamõistmiseks alusetu, kuna ületab vastutuse piirmäära ega tule käenduslepingute p-st 1, ja seega ei saa hageja sellise kohustuse täitmist

§ 76lg 1, 101 lg 1 alusel nõuda ja tuleb jätta selles osas rahuldamata. 20. Juhindudes Ts

MS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 tuleb hageja hagimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 alusel on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 21. Tsiviilasja hind on 103443,52 krooni. Kohtunik 5