lg 3, et tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele tehingust tulenevaid tingimusi, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Antud juhul ei ole kostja esitanud mitte ühtegi dokumenti või viidet, mis lubaks arvata, et tellitud töödega oleks vähemalt alustatud. Hageja on tasunud kostjale 110 000 krooni ilma, et ta oleks selle eest midagi vastu saanud. Kostja ei ole hagejale teatanud, et tööd on üleandmiseks valmis. Kostja ei ole antud juhul mitte mingisuguseid selgitusi andnud, vaid on nõudnud üksnes lepingu viimase osa tasumist. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole näidanud üles huvi lepingu täitmise vastu, ei ole lepingu täitmise nõudmine enam otstarbekas. Tellitud töö valmimise tähtajast on möödunud ca poolteist aastat. Sellel perioodil on majanduslik olukord Eestis kardinaalselt muutunud, mistõttu on hageja kõnealuse äriprojekti vastu igasuguse huvi kaotanud. Hageja poolt 13.02.2007 saadetud e-kirjas on hageja andnud kostjale sisuliselt täiendava tähtaja oma kohustuse täitmiseks, kirjutades, et ta soovib kostjalt kirjalikult infot kolme kuu jooksul tehtud tööde kohta. Sellest hoolimata ei ole kostja esitanud tänase päevani mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et ta on asunud lepingut täitma. Hagiavalduse tegemisega on hageja teinud kostjale ülalnimetatud lepingust taganemise avalduse. Kostja on saanud 110 000 krooni, mille ta peab hagejale
Hageja palus mõista OÜ-lt IQMS Reval Evi Soone kasuks välja põhivõlgnevus summas 110 000 krooni ja intressid summas 7088,95 krooni ning edasiulatuvalt 11,9 krooni päevas kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud konsultatsioonileping ajaperioodiks 21.11.2006-28.02.2007, mille kehtivuse ajal ega ka järgneva 6 kuu jooksul (TsÜS § 2 99 1g l) hageja pole esitanud kostjale lepingust taganemise avaldust koos rikkumise põhjendusega, millist lepingust tulenevat kohustust on oluliselt rikutud (viidates siis ühele või mitmele
lg-s 2 toodud alusele), mille puhul põhjendatud rikkumise kõrvaldamiseks etteantud tähtaja jooksul (
lg 2 p 5, lg 4) või lepinguga sätestatud viisil (lepingu p.4.4.), mis andis kostjale aega 10 päeva paranduste sisseviimiseks, osutus kostja poolt võimatuks. Enne töö lõplikku ülevõtmist nõudis hageja, et konsultant garanteeriks talle ka veel pangast vajaliku laenuraha saamise, mis oli vastuolus sõlmitud lepingu sisu, konsultandi töö ja eesmärkidega. Hageja väide, et hageja pole leidnud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et kostja on pädev ja üldse asunud lepingut täitma, on alusetu ja hageja poolt tõendamata. Hageja esitab teadlikult valesid andmeid, sest hageja on kostjalt vastu võtnud kostja poolt koostatud kokkulepitud dokumentatsiooni, SEB pangale koostatud ehituse eelarve ja äriprojekti üldtutvustuse, arendusprojekti jaoks koostatud erinevad andmestikud ja ideelahendused jne. Hageja on saanud EAS nõustamistoetuse rahad, mille eelduseks oli, et EAS pidas kostja poolt koostatud äriprojekti nõuetekohaseks ja kostjat pädevaks, et nõustamisteenuseid osutada. EAS on hinnanud kostjat pädevaks ja hageja pole tõendanud millegagi vastupidist. Evi Soone loobus stardiabitoetuse saamisest ja võttis ise rahastamistaotluse tagasi pärast seda, kui EAS nõudis Evi Soonelt enne 160 000 rahatoetuse andmist täiendavalt panga tõendit, et pank garanteerib laenu ligi 20 miljonilise objekti väljaehitamiseks. Panga tõendi saamine polnud võimalik, sest Evi Soone oli alustanud ehitamist ilma vajalike ehituslubadeta. EAS-i starditoetuse saamine või sellest ilmajäämine ei saa mõjutada vaidlusaluse lepingu täitmisega seotud hageja kohustusi ja õigusi. Hageja tarbis konsultandi teenuseid. Tegemist oli konsultatsiooniteenuste lepinguga, mille täitmise käigus toimus pidev hageja konsulteerimine ja kokkulepitud dokumentide vormistamine. Hageja väide, et lepingust taganemise vajadus tulenes temas tekkinud kahtlusest, et kostja ei ole pädev tellitud töö tegemiseks, on vastuolus hageja poolt koostatud 19.02.2007 lepingu lisaga, milles hageja teatas kostjale, et ta soovib muuta oluliselt lepingu sisu ja tingimusi sh. pikendada lepingut veel kahe kuu võrra kuni 28.04.
Kostja püüab järjepidevalt nii hagejat kui kohut lepingu olemuse osas eksitada. Nimelt väidab kostja oma vastuses läbivalt, nagu oleksid pooled sõlminud konsultatsiooni lepingu. Antud juhul nähtub aga poolte vahel sõlmitud lepingu p-dest 1.1-1.7 üheselt, et leping on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele. Mitte üheski lepingupunkti ei ole kokku lepitud, et kostja peaks hagejat teatud perioodil nõustama vms. Lepingu muutmisest keeldumist on kostja põhjendanud asjaoluga, mille kohaselt nõudis hageja, et kostja garanteeriks talle ka veel pangast vajaliku laenuraha saamise, mis oli vastuolus sõlmitud lepingu sisuga, konsultandi töö ja eesmärgiga. Selline põhjendus on paljas ettekääne. Kostja on jätnud tähelepanuta, et lepingu muutmise eesmärk oligi ennekõike hageja soov anda kostjale täiendav tähtaeg selleks, et soovitud tulemuseni jõuda. Niisiis tuleb sisuliselt vaadata 4 hageja poolt esitatud lepingu muudatusettepanekut kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisena. Kostja püüab luua pooltevahelisest töövõtusuhte sisust väära ettekujutust. Kostja on viidanud EAS-i 09.11.2006 teatele nr 1-19.2/16155 ning 27.12.2006 otsusele nr 1-19.2/18267, mis on koostatud projekti nr EU2900 menetluse raames. Nimetatud projekti tarvis on kostja koostanud äriplaani, mille koostamises leppisid pooled kokku 26.10.2006 sõlmitud töövõtulepingus. Kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks on 21.11.2006 sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused, siis on antud juhul kostja poolt esitatud väited ja tõendid asjasse mittepuutuvad ning eksitavad. Hageja pidas stardiabist loobumist õigeks seetõttu, et selleks hetkeks oli selgunud projekti elluviimisega seoses terve rida probleeme, millede edasine kulg võis viia hagejale otseselt kahju tekkimisele. Pooled ei ole vaidlusaluse lepingu raames koostanud ühtegi lepingu alusel teostatud tööde (dokumentide) üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja väited erinevate dokumentide üleandmise ja teenuste osutamise kohta on asjasse puutumatud ning eksitavad. Lepingu tähtaja saabumine ei tõenda töö tähtaegset valmimist. Nagu ka eespool selgitatud, teatas hageja omapoolsest kohustuse täitmisest keeldumisest kuni ajani, millal kostja esitab
Enne nimetatud kinnituse saamist ei olnud hagejal kohustust kostjale viimast osamakset tasuda. Kostja ei ole vastuhagile lisanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid tema väiteid hageja vastu. Kostja vastusele lisatud väidetav aruanne lepingu raames tehtud tööde kohta on allkirjastatud üksnes tema enda poolt. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt IQMS Reval Evi Soone kasuks 117 088,95 krooni ning intressi 11,9 krooni päevas alates 14.08.2008 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jäid täies ulatuses OÜ IQMS Reval kanda. Pooltel puudus vaidlus selles, et pooled sõlmisid 21.11.2006 lepingu, mille alusel tellis hageja kostjalt puhkekeskuse kolmeaastase arendusprojekti koostamise. Lepingu p-i 1.5 kohaselt oli tööde teostamise tähtaeg 28.02.2007 lepingu p-i 1.4 järgi kohustus hageja tasuma lepingus fikseeritud töö eest kokku 140 000 krooni. Lepingu hind tuli tasuda osade kaupa. Lepingu p-i 3.5 järgi oli esimene osa tasust 30 000 krooni, mille hageja tasus kostjale juba päev enne lepingu sõlmimist. Teine osamakse, s.o 50 000 krooni on tasutud 18.12.2006 ning kolmas osa, s.o 30 000 krooni, 26.01.2007. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud, töö valmis teinud ja kas hagejal on kohustus tasuda kostjale täiendavalt 60 000 krooni. Pooltevahelise õigusvaidluse lahendamisel juhindus kohus pooltevahelisest 21.11.2006 sõlmitud lepingust ja võlaõigusseaduse töövõttu reguleerivatest sätetest.
lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest.
lg 5 sätestab otseselt, et tellija ei ole kohustatud enne töö eest tasuma, kui tal on olnud võimalus töö üle vaadata. Pooltevahelise lepingu p-s 4.2 on fikseeritud, et töö antakse üle peale lõplikku tasumist. Nimetatud lepingusäte on tühine.
lg 1 alusel peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele tehingust tulenevaid tingimusi, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttega on vastuolus nõuda töö eest täies ulatuses tasumist, ilma et tellijal oleks võimalus tutvuda tööga ja anda hinnangut selle vastavusele nõuetele ja lepingus kokkulepitule. Seega kostjal on õigus hagejalt tasu nõuda alles siis, kui töö on nõuetekohaselt valmis tehtud ja üle antud. Hagejal oli
lg 1 kohaselt õigus vastastikuse lepingu täitmisest keelduda, kuni kostja on andnud oma kohustuse täitmise kohta piisava tagatise, veenva põhjuse uskumaks, et kostja on võimeline oma kohustust täitma või vähemalt on sellega alustanud. Kostja ei ole antud juhul mitte mingisuguseid selgitusi andnud, vaid on nõudnud üksnes lepingu viimase osa tasumist. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja nõudis kostjalt äriplaani projekti esitamist, kuid kostja keeldus isegi äriplaani projekti näitamast. Hageja 13.02.2007 saadetud e-kirjaga on 5 tõendatud, et hageja on andnud kostjale sisuliselt täiendava tähtaja oma kohustuse täitmiseks, kirjutades, et ta soovib kostjalt kirjalikult infot kolme kuu jooksul tehtud tööde kohta. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja esitatud e-kirjad esitaja poolt kokku monteeritud, millega hageja moonutab asjaolusid. Nimetatud väiteid kostja tõendanud ei ole. Seega hageja keeldus põhjendatult viimase osamakse tasumisest enne tööde valmimist. Hageja ei saanud lepingu alusel kostjalt tellitud dokumentatsiooni ning hageja tegi kostja käitumisest põhjendatud järelduse, et kostja ei täida lepingulisi kohustusi. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja oma kohustuse täitmiseks (
lg 1), kuid sellest sõltumata ei ole kostja oma lepingulist kohustust hageja ees täitnud. Hagiavalduse kättesaamisega on kostja kätte saanud ülalnimetatud lepingust hagejapoolse taganemise avalduse. Nimetatud käsitlus on kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-140-07. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingulise töö valmis teinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse lepingu alusel oleks teostatud tööde üleandmiseks üleandmise-vastuvõtmise akt koostatud (lepingu p 4.2.). Kostja väited erinevate dokumentide üleandmise ja teenuste osutamise kohta on asjakohatud, kuivõrd vaidlusaluse lepingu objektiks oli konkreetse arendusprojekti koostamine. Seetõttu ei tõenda kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid lepingu täitmist.
lg 1 kohaselt peab lepingust taganemise korral kumbki pool lepingu alusel üleantu tagastama. Hageja on vaidlusalusest lepingust taganenud. Antud juhul on kostja saanud hagejalt 110 000 krooni, mille ta peab hagejale hagiavalduses nõutu alusel tagastama.
lg 1 kohaselt peab raha saanud lepingupool tasuma saadud summalt intresse alates raha saamisest. Esimese osamakse, s.o 30 000 krooni, sai kostja 20.11.2006, intress kuni 13.08.2008 moodustub 2029,90 krooni. Teise osamakse, s.o 50 000 krooni, sai kostja 18.12.2006, intress teiselt osamakselt kokku on 3233,50 krooni. Kolmanda osamakse, s.o 30 000 krooni, sai kostja 26.01.2007, intress kuni 13.08.2008 moodustub 1825,50 krooni. Seega moodustub intress kokku 7088,95 krooni, mille kostja on kohustatud hagejale tasuma koos põhisummaga. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ IQMS Reval palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta põhihagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Maakohus pole eelmenetluse käigus selgitanud välja olulisi asjaolusid, otsus tugineb ebaõigesti hinnatud tõenditel, kohus on vääralt tõlgendanud asjaolusid, kohaldanud materiaalõiguse norme ja kaalutlusõiguse põhimõtteid ning on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Kohus rahuldas hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse hoolimata kostja vastuväidetest. Kohus jättis tähelepanuta, et hagejal oli kohustus esitada koheselt koos hagiavaldusega ka kõik tõendid, sh esitada tunnistajate nimed ja asjaolud, mille kohta tunnistaja kavatseb ütlusi anda. Samuti ei ole kohus teavitanud osapooli kohtuistungi läbiviimise korrast, eelmenetluse lõppemisest ja asja sisulise arutamise algusest ning asja ei arutatud sisuliselt üldse. Kohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, sest ei ole otsuses põhjendanud, miks pole kohus arvestanud kostja poolt esitatud seisukohti ja kirjalikke tõendeid. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt sai kostja hagiavalduse kättesaamisega kätte ülalnimetatud lepingust hagejapoolse taganemise avalduse ja lepingust taganemine tuleb lugeda toimunuks hagi kostjale kättetoimetamisega ning et selline käsitlus on kooskõlas Riigikohtu 13.02.2008 kohtuotsuse nr 3-2-1-140-07 p-s 35 väljendatuga. Nimetatud Riigikohtu lahend ei käsitlenud võlaõiguslikku lepingut, vaid kinnisvara tehingust tulenevat asjaõiguslepingu tühistamist seadusega sätestatud tehingu notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. Maakohus jättis analüüsimata ja tähelepanuta, et tulenevalt lepingu sisust ja tingimustest ei esinenud hagejal võlaõigusseaduses sätestatud lepingust taganemise eeldusi. 6
1g 5 keelab lepingust taganemise ka täiendava tähtajal mittetäitmise korral, kui see moodustas lepingut rikkunud poole kohustustest ebaolulise osa. Kohus pole hinnanud, kas hageja soov saada infot kostja tegevuse kohta nädal enne töö vastuvõtmist tulenes lepingust ja oli kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega ja kas see moodustas olulise osa lepingu täitmisest. Taganemisavalduse esitamine 1,5 aastat hiljem on vastuolus
Väär on kohtu põhjendus hagejapoolsele lepingu rikkumisele, et hagejal oli
lg 1 kohaselt õigus lepingu täitmisest keelduda, kuni kostja on andnud oma kohustuse täitmise kohta piisava tagatise, veenva põhjuse uskumaks, et kostja on võimeline kohustust täitma või on vähemalt sellega alustanud. Hageja on esitanud sellise väite alles hagis. Hageja polnud sätestanud lepingus kostjale pädevuse või võimekuse kriteeriume. Tõendatud on, et hageja oli saanud tähtaegselt ja vastu võtnud lepingu p-s 1.
Maakohus on vääralt tõlgendanud lepingu sisu, mahtu ja sätteid. Kohus pole selgeks teinud konsultatsioonilepingu olemust. Poolte vahel sõlmitud leping oli konsultatsioonileping, millele rakenduvad töövõtu ja käsunduslepingu sätted ja kus tasu arvestuse aluseks on kulutatud aeg ja töö keerukus. Lepinguga polnud sätestatud, et kostja oli kohustatud esitama hagejale täiendavat tegevusaruannet, sest konkreetsed tööülesanded olid loetletud lepingus ja p-s 1.
lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ja sisuliselt tühistas sõlmitud lepingu ja mõistis hagejale tagastamiseks lepingu kolm osamakset, intressid. Tegemist oli antud juhul teenuse lepinguga, mille puhul
1g 2 sätestab, et üleantu tagastamine on välistatud teenuse puhul ja üleantu hinnaks on lepingus määratud teenuse hind.
lg 2 sätestab, et kui lepingu pool võib seadusest tulenevalt lepingust taganeda, siis ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Maakohus on ilma materiaalõigusliku aluseta mõistnud hageja kasuks välja 110 000 krooni, kuigi hageja on tõendanud, et ta oli tasunud kostjale ainult 30 000 krooni. Kohus mõistis hageja 7 kasuks viivised 7088,95 krooni, kuigi poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli tellijal kohustus tasuda tarbitud teenuste eest, kuid leping ei sätestanud, et kostja peab tellija poolt teenuste eest tasutud makse pealt tasuma viiviseid alates makse saamisest. Seega ei oleks kohus saanud arvestada viiviseid mitte varem, kui alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Kohus mõistis hageja kasuks alates 14.08.2009 viiviseid 11,9 krooni päevas summalt 117088,95 krooni, mis on vastuolus
Evi Soone on tegutsenud ebaausatel motiividel, on tahtlikult rikkunud ühepoolselt lepingut ja pole täitnud lepinguga võetud kohustusi, leping tuleb lugeda konsultandi poolt täidetuks, töö lepingu p.3.
-st tulenevalt on Evi Soone lepinguga tellitud dokumentatsiooni kätte saanud ja alates 21.02.2007 tekkis Evi Soonel võlakohustus IQMS Reval OÜ ees tasuda põhivõlgnevus 30 000 krooni, lepingu p.3.6. alusel viivised 0,5% päevas tasumata summa makselt kuni võla tasumiseni ning lepingu p.3.7.alusel võla sissenõudmise kulud inkassofirma teenused 1770 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodu motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et asja läbivaatamisel ei ole menetlusõiguse norme rikutud. Põhjendatud ei ole kostja poolt kaebuses toodud väited, mille kohaselt maakohus pole eelmenetluse käigus selgitanud välja olulisi asjaolusid, otsus tugineb ebaõigesti hinnatud tõenditel, kohus on vääralt tõlgendanud asjaolusid, kohaldanud materiaalõiguse norme ja kaalutlusõiguse põhimõtteid ning on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Kostjale on maakohtu poolt tema õigusi selgitatud (t.l.40-41). 04.03.2009 toimunud kohtuistungil on maakohus kostjale eraldi selgitanud vajadust oma vastuväiteid tõendada ja tehtud ettepanek esitada vaidlusaluse konsultatsioonilepingu täitmist tõendavad kõik dokumendid (t.l.134). Põhjendatud ei ole ka kaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei teavitanud osapooli kohtuistungi läbiviimise korrast, eelmenetluse lõppemisest ja asja sisulise arutamise algusest ning asja ei arutatud sisuliselt üldse. Sellised kostja väited on paljasõnalised. Asja materjalidest nähtub, et 27.05.2009 kohtuistungil toimus asja sisuline arutamine, kostjale anti aega hageja taotlusega tutvumiseks ja oma seisukoha esitamiseks ja tõendite esitamiseks, mida kostja ka kasutas (t.l.196203). Asjaolu, et kostja esitas vastuväite hageja poolt esitatud tunnistaja Veiko Eensalu ülekuulamiseks, ei välista maakohtu poolt hageja taotluse rahuldamist ja tunnistaja ülekuulamist. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja on olnud hageja elukaaslane, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausutavaks, kui need on kooskõlas teiste esitatud tõenditega. Maakohtu tuginemine muuhulgas ka tunnistaja ütlustele on põhjendatud ja pole vastuolus menetlusõiguse normidega. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et pooltevaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida võlaõigusseaduses töövõttu reguleerivate sätete alusel. Maakohus leidis õigesti otsuses, et kostja ei ole tõendanud 21.11.2006 lepingu täitmist, kuigi tõendamise vajadust on maakohus kostjale selgitanud juba 04.03.2009 toimunud istungil (t.l.134). Maakohtule ei ole 8 esitatud lepingu täitmist tõendavat arendusprojekti. Selle lisamist asja materjalidele ei ole kostja taotlenud ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et tal ei ole projekti esitada, küll on ta selle siiski koostanud. Ka ringkonnakohtu istungil tehti hagejale ettepanek osundada toimikus olevatele tõenditele, millega on kostja arvates tõendatud lepingu p-de 1.1 ja 1.2 täitmine. Kostja seda ei teinud, viitas vaid üksikutele elektronkirjadele ja hageja suulisele nõustamisele. Kolleegium leiab, et hageja suulist nõustamist telefonitsi, kui see ka toimus, ei saa käsitada lepingu p 1.1 täitmisena, s.o. Ansumäe Puhkekeskuse 3-aastase arendusprojekti koostamisena, nagu seda on osaliselt põhjendanud kostja. Seega on täiesti tõendamata kostja väited selle kohta, et ta on 21.11.2006 lepingu täitnud, st. arendusprojekti koostanud ja et hageja ise ei võtnud arendusprojekti vastu.
lg 5 sätestab otseselt, et tellija ei ole enne kohustatud töö eest tasuma, kui tal on olnud võimalus töö üle vaadata. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal selline võimalus oli. Kostja on korduvalt väitnud, et hageja oleks pidanud viimase lepingujärgse makse tegema ja alles siis oleks tal olnud võimalus tutvuda arendusprojektiga. Selline kostja seisukoht ei ole kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatuga ja pigem kinnitab hageja põhjendatud kahtlusi, et arendusprojekti tähtaegselt valmis ei olnud. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates leidnud, et kostja ei ole oma vastuväiteid hagile tõendanud. Maakohus ei ole jätnud kostja poolt esitatud tõenditele hinnangut andmata nagu väidetakse kaebuses. Maakohus on otsuses leidnud, et kostja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased, kuna nad ei tõenda vaidlusaluse lepingu täitmist. Ka kaebusest ei nähtu, milline kostja poolt esitatud dokumentidest on jäetud maakohtu poolt hindamata ja see tõendas just arendusprojekti koostamist. Ringkonnakohtu istungil ei osanud kostja samuti osundada, millise tõendi maakohus ebaõigesti hindamata jättis. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt hagiavalduse kättesaamisega on kostja kätte saanud ülalnimetatud lepingust hagejapoolse taganemise avalduse. Nimetatud käsitlus on kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-140-07, kus leiti, et lepingu tühistamise avaldus on võimalik põhimõtteliselt lugeda vastaspoolele esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale, ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada. Kolleegiumi arvates on sama kohaldatav ka tehingust taganemise puhul. Hagiavaldusest on üheselt mõistetav, et hageja soovib lepingust taganeda
Maakohus leidis õigesti, et hagiavalduse kättetoimetamisega on kostjale taganemisavaldus teatavaks tehtud
Ülaltoodu alusel on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud. Kuna põhihagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise, siis on põhjendatult jäetud rahuldamata ka vastuhagi. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud täielikult kostja kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Urmas Reinola Otsus parandatud 13.07.2010.a. määrusega Resolutsioon
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.