) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuivõrd kostja on 21.07.2010 avaldusega hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte 4. lõike kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja nõuab kostjalt 748 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 748 krooni. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus
lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. RLS § 22 lg 1 p 11alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest. Kautsjoni käesolevas tsiviilasjas tasutud ei ole.
sätestab, et asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud, vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud, menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud, menetlusdokumentide väljastamise kulud, väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud, tsiviilasja hinna määramise kulud. Nimetatud kulusid käesolevas tsiviilasjas kantud ei ole. Seega puuduvad kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas pooltel kohtukulud.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks üritanud kostjaga leida kohtuvälist kokkulepet nõude osas. Samuti ei ole hageja väitnud, et kostja oleks keeldunud hageja nõude vabatahtlikust täitmisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Jaanus Saaremõts Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.