3-09-2378/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.

1. a Jõhvi Haldusasja number 3-09-2378 Haldusasi K K kaebus Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju 1400 krooni hüvitamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Välja mõista Viru Vanglalt 700 ( seitsesada) krooni hüvitist K K kasuks mittevaralise kahju tekitamise eest. Välja mõista Viru Vanglalt menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 krooni K K kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, 30.03.2010 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED K K taotles kaebuses mõista välja Viru Vanglalt tema kasuks 1400 krooni hüvitist moraalse kahju tekitamise eest seoses õigusvastase kartserikaristuse kandmisega. Viru Vangla direktori 02.06.2009 käskkirjaga nr 6-3/1309-D määrati kaebajale VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. Kaebaja kandis karistuse ära ajavahemikul 15.06-22.06.
2. Viru Vangla direktori 06.08.2009 käskkirjaga 6-3/1856-D tunnistati Viru Vangla direktori 02.06.2009 käskkiri nr 6-3/1309-D kehtetuks, kuna distsiplinaarsüütegu ei olnud piisavalt tõendatud. 12.08.2009 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles mittevaralise kahju summas 1400 krooni hüvitamist. Taotlust põhjendas kaebaja asjaoluga, et kartserikaristust oli ta kandnud seadusvastaselt ja temalt oli ebaseaduslikult vabadus võetud. Viru vangla 13.10.2009 haldusaktiga nr 6-27/31053-1 jäeti kahjunõue rahuldamata. Kaebaja leiab kaebuses, et kui karistus on määratud õigusvastaselt, siis on tal õigus moraalse kahju nõudele. Kartserikaristuse kandmisel viibis kaebaja tunduvalt piiratumates tingimustes kui tavaliselt ning kokkuvõtvalt oli tema väärikust sellega alandatud. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist. 3-09-2378 Vastustaja Viru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on põhjendamatu. Alati ei pea kaebajale rahalist hüvitust välja mõistma. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulu jätta kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb haldustoimiku nr 3-09-2378 materjalidele. Kaebaja on kohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse. Kaebaja ei pea käesolevas asjas tõendama mittevaralise kahjuna valu ja kannatuste tekkimist. Riigikohtu üldkogu
3. veebruari
4. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-15-07, p 27 ja Riigikohtu halduskolleegiumi
5. märtsi
6. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-2-06, p 12 kohaselt eeldatakse alusetu vabaduse võtmise korral mittevaralise kahju tekkimist ja see kehtib ka kinnipeetava õigusvastasel paigutamisel kartserisse. Tartu Halduskohus ei näe asjaolusid, mis lükkaksid käesoleval juhul selle eelduse ümber. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.märtsi
7. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-93-09, p 11 kohaselt RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kolleegium on haldusasja nr 3-3-1-1406 otsuse p-s 12 asunud seisukohale, et kinnipeetava kartseris hoidmine õigusliku aluseta kujutab endast RVastS § 9 lg-s 1 silmas peetud väärikuse alandamist. Kolleegium peab vajalikuks oma varasemat seisukohta muuta. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64). Kolleegium leiab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses. VangS § 651 lg 1 kohaselt peab kartser vastama kinnipeetava kambrile kehtestatud tingimustele. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. RVastS § 9 lg-s 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Vangistuse ajal on piiratud isiku põhiseaduse §-st 20 tulenev õigus vabadusele, samuti võimalus teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi. Vangistusega kaasnevate piirangute määr on sätestatud vangistusseaduse
8. ja
9. peatükis. VangS §-s 651 on sätestatud kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Näiteks ei ole kinnipeetavale kartseris lubatud isiklikud asjad ning tal ei ole lubatud liikuda vangla territooriumil. Samuti võib vangla piirata VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kartserisse paigutamisega piiratakse seega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Kartserisse paigutamine tähendab märgatavalt teistsuguseid olme- ja elutingimusi kui tavapärase kinnipidamisasutuses viibimise korral. Erinev on juba kartseri sisustus võrreldes tavapärase kambriga (vrdl Justiitsministri
10. novembri
11. a määrusega nr 72 kinnitatud "Vangla sisekorraeeskirja" § 7 lg 1 ja lg 4), millest tingituna on kartseris viibimine märgatavalt ebamugavam. Viru Vangla direktori käskkirjaga 6-3/1309-D määrati kaebajale kartseri karistuse kandmise ajaks VangS § 22, § 30- 2 3-09-2378 32, § 34-38, § 41, § 43 ja § 46 ning osaliselt § 48 tulenevate õiguste piiramine. Kolleegium leidis 15.03.2010 lahendi nr 3-3-1-93-09 punktis 12, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis. Tekkinud mittevaraline kahju peab olema kaebuse alusena ära näidatud õigusvastase haldusaktiga põhjuslikus seoses. Põhjuslik seos puudub, kui haldusakt oli õigusvastane ja tühistati üksnes formaalsel, s. o menetluslikul või vormilisel põhjusel, ning kohtul on vaatamata formaalsele veale võimalik veenduda, et haldusakt oli sisuliselt õige (vaata näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
12. märtsi
13. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-77-04, p 18). Viru Vangla direktori 06.08.2009 käskkirjaga 6-3/1856-D tunnistati Viru Vangla direktori 02.06.2009 käskkiri nr 6-3/1309-D kehtetuks, kuna distsiplinaarsüütegu ei olnud piisavalt tõendatud. Seega Riigikohtu eelviidatud praktikast on järeldatav mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigus juba ainuüksi õigusvastase kartserisse paigutamise fakti eest. Seega esineb käesoleval juhul põhjuslik seos õigusi rikkuva haldusakti ja mittevaralise kahju vahel. Süü puudumise tõttu on kaebaja paigutamine kartserisse õigusvastane kogu ulatuses. Süüd välistavate asjaolude arvestamine karistuse määramisel ei muuda õigusvastast karistust mingis osas õiguspäraseks. Seetõttu ei saa süüd välistavate asjaoludega õigustada kaebajale kahju tekitamist ega kahju täies ulatuses hüvitamist ebaõiglaseks pidada. Õigusvastaselt kartseris hoidmisega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Selline hüvitise määr on kooskõlas kolleegiumi varasema praktikaga (vt otsus asjas nr 3-3-1-14-06, p 14). Halduskohus arvestab hüvitise suuruse määramisel kaebaja õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid, aga ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Kohus märgib, et kaebaja ei ole esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suurendamise. Käesoleval juhul viibis kaebaja alusetult kartseris 7 ööpäeva. Selle kohaselt kujuneks hüvitise suuruseks 700 krooni ning halduskohus ei pea vajalikuks RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel vähendada väljamõistetava hüvitise suurust. Kirjeldatu alusel kuulub kaebajale välja mõistmisele hüvitis 7 ööpäeva alusetult kartseris viibitud aja eest summas 700 krooni. HKMS § 92 lg-st 2 tulenevalt tuleb menetluskuludena Viru Vanglalt mõista K.K kasuks välja kaebaja poolt 12.11.2009 tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 06.11.2010 Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2010 kohtuotsusega nr 309-2378, millega jäeti Viru vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.03.2010 otsus muutmata. Jana Tanissaar Konsultant-istungisekretär 3