3-09-2200 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2010 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2200 Haldusasi R K kaebus Viru Vangla 04.03.2009 haldusakti nr 620/3-5247-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Rahuldada R K kaebus. Tühistada Viru Vangla 04.03.2009 haldusakt nr 620/3-5247-1 ja teha ettekirjutus kaebaja 04.02.2009 taotluse uueks lahendamiseks. Mõista välja Viru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 250.krooni (kakssada viiskümmend krooni) ning kanda see riigituludesse pärast kohtuotsuse jõustumist (haldusasi 3-09-2200). Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o 29.01.2010.a. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED R K on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 04.03.2009 haldusakti nr 6-20/35247-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja esitas 04.02.2009 taotluse Viru Vangla direktorile lubada kanda isiklikke riideid ( 2 maikasärki, kampsun ja soojad talve dressipüksid). Viru Vangla 04.03.2009 haldusaktiga nr 6-20/3-5247-1 jäeti R. K taotlus rahuldamata, põhjendades seda väitega, et kaebaja poolt välja toodud põhjendused isiklike riiete kandmiseks pole nii mõjuvad, mistõttu jääb taotlus rahuldamata. 28.08.2009 JM vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. R.K leiab, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamata, kuna pole välja toodud poolt ega vastuargumente. 3-09-2200 15.01.2010 on R. K kaebust täiendanud ja täpsustanud nõuet, et halduskohus tühistaks Viru Vangla 04.03.2009 haldusakti nr 6-20/3-5247-1 ja tuvastaks selle õigusvastasuse (kaebaja poolt 04.02.2009 esitatud taotluses soovitud riietusesemete andmatajätmine), kuna tulevikus soovib kaebaja esitada Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõude. Vastustaja Viru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu, VangS § 46 lg 1 näeb ette, et kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust ning kaebajale ei saa teha erandit. Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal 30.11.2009 käskkirjaga nr 1.1-11321 anti kinni peetavatele isikutele luba omada kambris sooja pesu ajavahemikul 01.12.2009- 31.03.
- Seega on käesoleval ajal R. K tagatud sooja pesu kandmise võimalus ning sisuliselt on vangla lahendanud kaebaja probleemi, et jalutuskäikudel on väidetavalt ainult vangla vormi kandes külm. Kaebajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kambrisse isiklikke riideid ja tuginedes halduskohtumenetluse seadustikule (HKMS) § 26 lg 1 p 6 palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistusseaduse § 46 lg 1 näeb ette, et kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust , sama paragrahvi lõige 2 kohaselt lubab vangla direktor teha erandeid eeldusel, et isiklike riiete kandmist taotlev kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Sama seaduse § 46 lg 3 kohaselt võib justiitsminister kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust. Antud juhul ei ole probleem selles, et taotluse esitaja ei hoiaks oma isiklikke riideid korras või keelduks riietuse puhastamisest. Käesoleval juhul on vastusega taotlejale keeldutud lubamast kambrisse isiklikke riideesemeid - 2 maikasärki, kampsunit ja sooje talve dressipükse. Vangistusseaduse § 46 lg 2 ei kohusta vangla direktorit lubama kinnipeetavale kanda isiklikke riideesemeid, kuid annab selleks võimaluse. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus saada oma kambrisse isiklikke riideesemeid nende kandmiseks. Kaebuse esitajale on väljastatud nagu teistelegi kinnipeetavatele vangla riietus ning tal tuleb seda kanda. Kuid kohus nõustub ka kaebaja väitega, et tegemist on kaalutlusotsusega ning vanglal tulnuks oma otsustuses välja tuua ja kaalutleda võimalikult kõiki poolt – ja vastuargumente ning tuua välja asjaolud, mis põhjusel otsustati mitte anda kaebajale võimalust saada kambrisse kaebaja poolt soovitud isiklikke riideesemeid. Antud juhul on otsustus motiveerimata. Riigikohus on asunud mitmes kohtulahendis seisukohale, et isiku jaoks negatiivse otsustuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, millisel põhjusel on talle keeldumine tehtud, kuigi oma taotluses on kaebaja märkinud, et täidab VangS § 46 lg 2 tulenevat kohustust ning kindlustab oma riiete korrashoiu. Vastuseks kaebaja 15.01.2010 kaebuse täiendusele märgib halduskohus, et halduskohtule esitatud esialgses kaebuses puudus iseseisev tuvastamistaotlus, see esitati 15.01.2010, mil kaebaja soovis, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Viru Vangla toimingu, s.t kaebaja poolt 04.02.2009 esitatud taotluses soovitud riietusesemete andmatajätmine, kuna tulevikus soovib kaebaja esitada Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõude. Halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega ( HKMS § 19 lg 7), vaid peab selgitama välja kaebuse tegeliku eesmärgi ja tuvastama selle alusel kaebaja tegelikud taotlused. Toimingute õiguspärasuse hindamine on hõlmatud kohustamistaotluse, ettekirjutusega asja uueks otsustamiseks. Kui isik on esitanud tühistamis- ja kohustamiskaebuse, millega teha vanglale ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks, siis ei saa tal olla samas asjas põhjendatud huvi 2 3-09-2200 kohtuotsuse resolutsioonis täiendavalt haldusorgani toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Halduskohus on seisukohal, et kaevatav otsustus ei vasta HMS § 54, § 55 lg 1 , § 56 ja § 57 nõuetele, kuna otsustuses puudub kaalutlus, otsustus ei ole selgelt mõistetav, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, mistõttu ei ole kaevatav otsustus õiguspärane ja kuulub tühistamisele. Ka ei ole vastustaja vaidlustatud haldusakti kohtumenetluse käigus tühistanud. Eeltoodu alusel tuleb kaebus rahuldada ning kaevatav otsustus tuleb tühistada kui õigusvastane otsustus. Kohus lähtus asja lahendamisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1-
- Menetluskuludest Kohtumäärusega 06.10.2009 on R K vabastatud riigilõivu tasumisest, kaebuselt tulnuks tasuda riigilõivu 250.- krooni. Kuna kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud, mõistab kohus tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega kuulub Viru Vanglalt väljamõistmisele riigilõiv 250.- krooni riigituludesse. Ülle Polluks Kohtunik 3