← Eesti

2-09-977/5

Obsah (6)§ 21§ 27§ 28§ 241§ 20§ 80

2-09-977 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number

) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Mõlemad üldkoosolekud olid kokku kutsutud teistkordse koosolekuna. Kostja põhikirja punkt 6.9 näeb iseenesest sellise võimaluse ette. Mõlema üldkoosoleku kokkukutsumisel oli käesoleval juhul aga jämedalt rikutud kokkukutsumise korda, sest üldkoosolekute kokkukutsumisel ei olnud järgitud koosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega.

§ 21

lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse kokku uus (korduv) üldkoosolek juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kostja põhikirja punktide 6.6 ja 6.7 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. 23. maiks 2007.a kokkukutsutud liikmete üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline 3

(7)2-09-977 kvoorumi puudumise tõttu ning teistkordne üldkoosolek toimus
  1. mail 2007.a. Sellest tulenevalt teatati teistkordsest (s.o. 30.05.2007.a) üldkoosolekust ette mitte rohkem kui 7 päeva ette, mis on seaduse ja põhikirja nõuetega vastuolus. Samuti oli kostja kutsunud põhikirjas sätestatud korras ühistu liikmeid
  2. juunil 2007.a kell 19.00 toimuvale korralisele üldkoosolekule. Selle koosoleku kokkukutsumise teate lõpus oli samas märgitud, et juhul, kui üldkoosolekule koguneb vähem liikmeid kui otsustusvõimeline kvoorum, toimub korduv üldkoosolek sama päevakorraga samas kohas, samal päeval algusega kell 19.30, s.o pool tundi hiljem.
  3. juunil 2007.a ei kogunenud korralisele üldkoosolekule nõutavat arvu ühistu liikmeid. Põhikirja punkti 6.9 näeb ette, et juhul kui üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordne üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata kokkutulnud liikmete arvust, kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget. Kostja leiab, et teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumine viisil, kus sellest teavitatakse enne korralise (esimese) üldkoosoleku läbiviimist ei ole kooskõlas põhikirjaga. Põhikirja punktide 6.6 ja 6.9 kohaselt saab teistkordse üldkoosoleku kokku kutsuda alles pärast seda, kui on selgunud, et korralisele üldkoosolekule ei ilmunud nõutavat arvu osavõtjaid. Uuest koosolekust tuleb korteriühistu liikmeid teavitada vähemalt 15 päeva ette. Seoses kostja
  4. juunil 2007.a toimunud teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised. Ülaltoodust lähtudes leiab kostja, et väidetavatel juhatuse liikmetel J.G ’l ja hagejal II ei olnud
  5. augusti 2007.a seisuga volitusi tegutseda korteriühistu nimel, sh sõlmida vaidlusaluseid lepinguid. Samuti märgib kostja, et üldkoosolekute nimetatud otsuste alusel Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavaldused jäeti rahuldamata ja nende alusel ei olnud tehtud kandeid juhatuse koosseisu muutmise kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja leiab, et korteriühistu ei ole kunagi kiitnud heaks vaidlusaluseid tehinguid, ega kavatse seda teha, samuti ei ole hagejad tõendanud vastupidist. Kuivõrd vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda hagejatele käsunduslepingus sätestatud summasid. MENETLUSE KÄIK
  6. Kohtuistungil jäid hagejad varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palusid hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  8. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
  9. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud hagejate esitatud väiteid faktiliste asjaolude kohta. Kostja tugineb oma vastuväidetes hagis märgitud käsunduslepingute, millest hagejate 4
(7)2-09-977 nõuded tulenevad, tühisusele. Arvestades ülaltoodut, on hagejate nõuete lahendamiseks vajalik tuvastada käsunduslepingute kehtivus.
  1. Hagejad nõuavad kostjalt
  2. augustil 2007.a sõlmitud käsunduslepingutest (vt toimik, lk 6-8 ja lk 17-19) tulenevate kohustuste täitmist. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Vastavalt TsÜS § 117 lg-le 2 võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Korteriühistu kui mittetulundusühingu seadusjärgne esindusõigus kuulub vastavalt

§ 27

lg-le 1 selle juhatuse liikmetele (üldjuhul on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes). Käesoleval juhul on käsunduslepingute sõlmimisel kostjat hageja I puhul esindanud hageja II ning hageja II puhul J.G . Nii hageja II kui J.G on teinud kostja nimel tehingu (sõlminud lepingud) kui korteriühistu juhatuse liikmed. Samas järeldub asja materjalidest, et need isikud tegelikkuses ei olnud kostja juhatuse liikmed, seega puudus neil ka seadusjärgne õigus tehingute tegemiseks kostja nimel. 10. Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

§ 28

lg 1 kohaselt määrab mittetulundusühingu juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Ka kostja põhikirja (vt toimik, lk 66-73) punkti 6.2.3 järgi kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse muu hulgas ühistu juhatuse valimine. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on otsused hageja II ja J.G juhatuse liikmeks valimise kohta tehtud

  1. mai 2007.a üldkoosolekul. See asjaolu nähtub ka tõendina esitatud üldkoosoleku protokollist (vt toimik, lk 52-55). Poolte esitatu põhjal leiab kohus samas, et osundatud
  2. mai 2007.a üldkoosolekul vastu võetud otsused tuleb lugeda tühisteks.

§ 241

lg-st 1 tulenevalt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine juhul, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sellisel juhul oleks üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ainult juhul, kui üldkoosolekul osaleksid või oleks esindatud kõik liikmed (

§ 21lg 3).

Kostja esitatud väidetest ja tõenditest nähtuvalt on 30. mai 2007.a üldkoosoleku kokkukutsumisel kostja põhikirjast tulenevat korda rikutud.

§ 20

lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja punktis 6.6 ongi ette nähtud pikem tähtaeg – üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette (teade üldkoosoleku kokkukutsumisest pannakse välja trepikodades).

  1. mai 2007.a üldkoosoleku kokkukutsumisel nimetatud 15-päevast tähtaega ei järgitud. Asja materjalidest nähtuvalt toimus
  2. mail 2007.a korteriühistu üldkoosolek, mis ei osutunud põhikirja punkti 6.8 järgi otsustusvõimeliseks (koosolekust peab osa võtma või olema esindatud üle poole ühistu liikmetest). Seetõttu otsustati korralda uus (korduv) üldkoosolek sama päevakorraga juba
  3. mail 2007.a (vt toimik, lk 56). Seega teatati
  4. mai 2007.a koosolekust liikmetele ette maksimaalselt seitse päeva.
  5. mai 2007.a koosolekul osales või oli protokollist nähtuvalt esindatud üksnes 31 liiget kuuekümnest (s.t kõik kostja liikmed koosolekul ei osalenud).
  6. Arvestades ülaltoodut, tuleb kostja
  7. mai 2007.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused lugeda

§ 241lg 1 alusel tühisteks (sh otsused hageja II ja J.G juhatuse liikmeks valimise kohta). Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et tegemist oli n-ö korduskoosolekuga 5

(7)2-09-977 vastavalt kostja põhikirja punktile 6.9. Põhikiri ei näe ette erandeid punktis 6.9 nimetatud üldkoosoleku toimumisest teavitamise tähtaegade osas. Järelikult puudus hagejal II ja J.G ’l õigus kostja nimel tehinguid teha, muu hulgas lepinguid sõlmida. Oluline on ka märkida, et hageja II ega J.G ei olnud vaidlusaluste käsunduslepingute sõlmimise ajal kostja juhatuse liikmena registrisse kantud (vastavaid registrikandeid pole ka hiljem tehtud). Vastavalt

§ 80

lg-le 2 kehtib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tehtud kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Käesoleva juhtumi asjaolude kontekstis tuleb siiski lisada, et isegi kui

  1. mai 2007.a üldkoosoleku otsustega valitud juhatuse liikmete kohta oleks registrisse (ebaseaduslikult) kanne tehtud, pidanuks hagejad kande ebaõigsusest ilmselt teadma.
  2. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud ka
  3. juunil 2007.a (algusega kell 19.30) toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisusele, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirjast ja seadusest tulenevaid nõudeid. Kohtu hinnangul võib kostja õiguslike väidetega otsuste tühisuse kohta iseenesest nõustuda. Kostja põhikirja punkti 6.9 kohase korduva koosoleku kokkukutsumine juba esmases teates koosoleku toimumise kohta (vt toimik, lk 58) on vastuolus nii

§ 20lg-ga 5 kui kostja põhikirja punktidega 6.6 ja 6.7.

Samas ei oma

  1. juuni 2007.a koosoleku otsuste tühisus hageja II ja J.G esindusõiguse olemasolu ega vaidlusaluste käsunduslepingute kehtivuse seisukohast tähtsust.
  2. juuni 2007.a üldkoosoleku otsuste kehtivus võiks hageja I puhul printsiibis oluline olla TsÜS § 28 lg 6 kohaldamise kontekstis, millest tuleneb juriidilise isiku juhatuse liikme õigus nõuda oma ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul on hagejate nõuded esitatud siiski üksnes käsunduslepingutele tuginevalt. Seonduvalt poolte väidetega lisab kohus veel, et vastavalt

§ 241

lg-le 2 võib üldkoosoleku otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Seetõttu ei oma iseseisvat õiguslikku tähtsust hagejate väited, et eelnimetatud kostja üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud. Otsuste vaidlustamata jätmine ei võta kostjalt õigust tugineda nende tühisusele käesolevas tsiviilasjas. 13. Ülalviidatud TsÜS § 129 lg 1 regulatsiooni kohaselt võib teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing siiski muutuda kehtivaks, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Heakskiitu väljendava tahteavalduse võib isik TsÜS § 68 lg-st 1 lähtudes teha mis tahes viisil. Seega on iseenesest võimalik lepingu kui mitmepoolse tehingu heakskiitmine kaudse tahtavaldusega. TsÜS § 68 lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt loetakse kaudseks tahteavaldust, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohtu hinnangul ei ole sõlmitud lepingute heakskiitmine kostja poolt tõendamist leidnud. Hagejad on muu hulgas tuginenud asjaolule, et kostja täitis oma käsunduslepingutest tulenevaid kohustusi ajavahemikul 14.06.2007-06.11.2007, makstes hagejatele kokkulepitud tasu ning kompenseerides hagejatele käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud. Hagile lisatud kontoväljavõte (vt toimik, lk 13-15) ja maksekorraldused (vt toimik, lk 21-24) kaudselt hagejate kõnealuseid väiteid ka kinnitavad. Kohtu hinnangul ei saa nendele kostja arvelduskontolt teostatud maksetele käesolevas vaidluses siiski õiguslikku tähtsust omistada. Puuduvad andmed selle kohta, et makseid oleks teostatud hageja õiguspäraselt valitud juhatuse liikmete korraldusel või teadmisel. 6

(7)2-09-977 14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud käesoleval juhul hagejate kanda. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 1 vastutavad hagejad menetluskulude eest võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.