3-09-2063 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2063 Haldusasi J. S.i kaebus Tallinna Vangla 15.09.2009.a toimingule, mis seisnes kirjas nr 1-13-43679 kaebaja suhtes väljendite „härra” ja „lugupidamisega” mittekasutamises Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja J. S. Vastustaja Tallinna Vangla. RESOLUTSIOON Jätta J. S.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Tallinna Vanglas registreeriti 26.08.2009.a J. S.i märgukiri seoses Tallinna Vangla direktori 24.08.2009.a käskkirjaga nr 60 „Tallinna Vangla kinnipeetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu”. Nimetatud märgukirjale vastas Tallinna Vangla järelevalveosakonna juhataja 15.09.2009.a kirjaga nr 1-13/43679 „Märgukirjale vastamine” (tl 8).
- J. S. esitas 16.09.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades 28.10.2009.a esitatud täpsustust (tl 45), taotleb Tallinna Vangla 15.09.2009.a toimingu, mis seisnes kirjas nr 113/43679 kaebaja suhtes väljendite „härra” ja „lugupidamisega” mittekasutamises, õigusvastaseks tunnistamist. Kohus võttis kaebuse 18.01.2010.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla (tl 52).
- Kaebuse kohaselt solvas vastustaja kaebajat sellega, et ei kasutanud 15.09.2009.a kirjas nr 1-1343679 kaebaja suhtes väljendeid „härra” ja „lugupidamisega”. Kaebaja väitel tabas teda selles kirjas eelnimetatud sõnade puudumist nähes närvivapustus, ta värises ja tal valutas tugevasti pea. Kaebaja küsib, miks vangladirektor ei pea teda Eesti Vabariigi kodanikuks ega austa teda. Vastustaja on tekitanud kaebajale mittevaralist kahju. Põhjendatud huviks õigusvastasuse kindlakstegemiseks on kaebuse järgi kahjunõude võimalik esitamine.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Kuigi inimväärikuse tagamisel tuleb arvestada subjektiivseid mõjusid, ei saa inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema inimväärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Samas ei asetu väärikuse alandamise alla igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Käesoleval juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. EIÕK praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena võib käsitleda näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni ning suhtlemise keeldu, halbasid sanitaartingimusi kogumina, invaliidist kinnipeetavate erivajaduste ignoreerimist, arstiabi andmata jätmist, põhjendamatu jõu kasutamist kinnipeetava vastu jne. Tegemist on tõsiste näidetega, mis ei jäta kahtlust, et selline teguviis on tsiviliseeritud ühiskonnas mitteaktsepteeritav ning käsitletav inimväärikuse alandamisena. Nähtuvalt eeltoodust on ka ilmselge, et kaebuse esitaja väide, et talle pöördumistes „härra” ja „lugupidamisega” mittekasutamine alandab tema inimväärikust, on asjakohatu. Ühtlasi leiab Tallinna Vangla, et haldusorgani õigusvastase tegevusega saab olla tegemist juhul, kui haldusorgan rikub kinnipeetava seadusest tulenevaid õigusi. Antud juhul on Tallinna Vangla seisukohal, et tegemist ei saa olla vanglapoolse õigusvastase tegevusega, kuna õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust ega kinnipeetavale õigust taotleda, et vangla peab kinnipeetava pöördumistele vastamisel kasutama sõnu „härra” ja „lugupidamisega”. Seega ei saa tegemist olla Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega. Samas selgitab Tallinna Vangla, et kohtleb kinnipeetavaid isikuid viisil, mis austab nende inimväärikust ning asjaolu, et Tallinna Vangla ei kasutanud kaebuse esitaja märgukirjale vastamise kirjas sõnu „härra” ja „lugupidamisega”, ei saa alandada tema inimväärikust. 4.2 Kaebuse esitaja märgib oma kaebuses põhjendatud huviks kahjunõude esitamise tulevikus. Riigikohtu halduskolleegium on 20.12.2001.a otsuses nr 3-3-1-8-01 leidnud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Antud juhul oleks kaitstavaks huviks märgukirjadele vastamise kirjades sõnade „härra” ja „lugupidamisega” kasutamine. Põhjendatud huviks võib olla kahjunõude esitamine. Kuid sellisel juhul tuleb kohtul analüüsida, kas kahju hüvitamine antud asjas oleks üleüldse võimalik ning kaasuse asjaoludest lähtuvalt reaalne. Lisaks on Tallinna Vangla seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses toonud välja tema enda ega üldisi huve ja sellest tulenevalt puudub tal kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi. Seda põhimõtet on toetanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 22.12.2005.a otsuses nr 3-3-169-
- HKMS § 6 lg 3 p-i 2 alusel võib kaebusega taotleda kahju hüvitamist, kuid siinkohal tuleb hinnata seda, kas kahju hüvitamine saab olla igal juhul põhjendatud huviks. Paljasõnalist kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse esitamist tulevikus ei saa lugeda põhjendatud huviks. 4.3 Kaebuse esitaja väidetav mittevaraline kahju on tekkinud seoses tema märgukirjale vastamise kirjas sõnade „härra” ja „lugupidamisega” mittekasutamisega. Seega väidab kaebuse esitaja sisuliselt, et seoses sellega, et Tallinna Vangla ei kasutanud tema märgukirjale vastamise kirjas 2 sõnu „härra” ja „lugupidamisega”, sai ta närvivapustuse ning tema tervis halvenes. Tallinna Vangla leiab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et tal kahju on tekkinud. Samuti ei ole kaebuse esitaja selgitanud, milles väidetavalt tekkinud kahju seisneb. Seega leiab Tallinna Vangla, et tõendamist ei ole leidnud, et seoses Tallinna Vangla tegevusega on kaebuse esitajale mittevaraline kahju tekkinud ning täitmata on kahju hüvitamise nõude esimene eeldus. Kuna õigusaktidest ei tulene Tallinna Vangla kohustust kasutada kinnipeetavate isikute kirjadele vastamisel sõnu „härra” ja „lugupidamisega” ning kinnipeetaval isikul puudub õigus seda nõuda, siis ei saa nimetatud sõnade kasutamata jätmine olla õigusvastane ega rikkuda kinnipeetava isiku õigusi. Tulenevalt eelpooltoodust ei ole Tallinna Vangla käitunud õigusvastaselt ning täitmata on kahju hüvitamise nõude teine eeldus. Kuna kahju hüvitamise nõude esimene ja teine eeldus on täitmata, ei ole võimalik ka kolmanda eelduse, põhjusliku seose, esinemine. Vastuseks kaebuse esitaja väitele, et Tallinna Vangla direktor ei pea teda kodanikuks, selgitab Tallinna Vangla, et vangla direktoril ei ole võimalik mitte pidada Eesti Vabariigi kodanikuks isikut, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus. Seega on kaebuse esitaja sellekohane väide alusetu. Samuti selgitab Tallinna Vangla, et asjaolu, et Tallinna Vangla vastuskirjades puuduvad sõnad „härra” ja „lugupidamisega”, ei näita seda, et Tallinna Vangla ei austaks kinnipeetavate isikute inimväärikust või sooviks kinnipeetavaid isikuid solvata või alandada. Tallinna Vanglas väljakujunenud praktika kohaselt kasutatakse vastuskirjade adressaatide puhul kinnipeetava isiku ees- ja perekonnanime ning kirja allkirjastamisel piirdutakse allkirjastaja nime ning ametikohaga. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 5.1 HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuses on väljendatud põhjendatud huviks hilisem kahjunõude esitamine (tl 29). Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt on kannatanul võimalik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes järgmiste ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral: väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Käesoleval juhul on ilmne, et ühtegi nimetatud õigustest kaebaja suhtes rikutud ei ole, mistõttu tal puudub alus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kuivõrd hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ja muud huvi pole väljendatud, puudub kaebajal tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks põhjendatud huvi. 5.2 Kohus märgib täiendavalt, et kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. Vastustaja leiab õigesti, et tal puudub kohustus kasutada kirjavahetuses kaebajaga viimase suhtes sõnu „härra” ja „lugupidamisega”. Seetõttu pole nimetatud sõnade kasutamata jätmine õigusvastane. Ametikiri võib vastata üldtunnustatud viisakusreeglitele ka nimetatud sõnu kasutamata. Tallinna Vangla järelevalveosakonna juhataja 15.09.2009.a kiri nr 1-13/43679 „Märgukirjale vastamine” vastab kohtu hinnangul nendele reeglitele.
- Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 3 4