← Eesti

2-09-49232/19

Obsah (5)§ 174§ 187§ 173§ 162§ 165

Tsiviilasi nr 2-09-49232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. juuni 2010 Tartu kohtumaja Tsiviil

§ 174lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Hageja nõue (tl 4-6) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Espak ja OÜ Rahva Kinnisvara 21.04.2009 müügilepingu nr HL

  1. Lepingu objektiks olid erinevad ehitus-, viimistlus- ja sisutusmaterjalid. Samaaegselt sõlmiti käendusleping Artur Fjodoroviga müügilepingu täitmise tagamiseks. Kauba võtsid vastu kostja volitatud esindajad. Müügilepingu punkt 9 kohaselt kohustus kostja OÜ Rahva Kinnisvara kaupade eest hagejale tasuma esitatud arvete alusel ja arves näidatud kuupäevaks ning maksmisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja OÜ Rahva Kinnisvara oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ja võlgneb saadud kaupade eest 54 581,31 krooni, 23.09.2009 seisuga viivised 10 398,15 krooni ja alates 24.09.2009 viivise 0,03% põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas nõude tõendamiseks koopiad 21.04.2009 ostu-müügilepingust, 21.04.2009 käenduslepingust, arvetest, volikirjast ja võlateatistest (tl 7-26). Kostjate vastus hagiavaldusele (tl 33-35) Kostjad tunnistasid hagi osaliselt ja esitasid sellele järgnevad vastuväited:
  2. Kostja I ei ole saanud arves nr 0408887 kipsplaati 150 tk summas 12 635,59 krooni. Selles osas on kostja I ja hageja pidanud ka kirjavahetust ning hageja esindaja on kirjas tunnistanud fakti, et kostja I ei ole nimetatud kaupa kätte saanud.
  3. Viivis on arve nr 0408887 osas arvestatud ekslikult. Hageja viivisearvestusest ei nähtu mis kuupäevani on viivist arvestatud. Juhul, kui kuupäevaks on 23.09.2009, siis on päevade arvestuses vähemalt kahepäevane viga. Hageja nõuab viivist kahe erineva määra alusel.
  4. Käenduslepingu punkti 2 kohaselt vastutab käendaja kostja I tasumata kaupade ja viiviste, samuti sissenõudmisega seotud kulude eest summas kuni 60 000 krooni. Vastavalt hagi nõudele nõuab hageja kostjatelt põhisummat 54 581,31 krooni, viivist kuni 23.09.2009 10 398,15 krooni ja viivist kuni põhinõude täitmiseni. Seega ületab hageja nõue käendatavat summat. Kostjad esitasid tõenditena e-kirjad (tl 36-38). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
  5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada kostja I suhtes täielikult ja kostja II suhtes osaliselt.
  6. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust järgmises: - AS Espak ja OÜ Rahva Kinnisvara sõlmisid 21.04.2009 ostu-müügi lepingu nr HL28470, mille alusel hageja müüs kostjale I ehitus-, viimistlus- ning sisustusmaterjale; - AS Espak ja Artur Fjodorov sõlmisid 21.04.2009 käenduslepingu lepingust HL28470 ja lepingu võimalikest lisadest tulenevate OÜ Rahva Kinnisvara kohustuste kohase täitmise tagamiseks summas 60 000 krooni; 2

(3)- OÜ Rahva Kinnisvara on jätnud AS-le Espak tasumata arvete nr 0407808, 0408166, 0408167, 0408665, 0408886, 0408887, 0409370, 0409417, 0409449, 0409497, 0409575, 0409581, 0409918 alusel 54 581,31 krooni.
  1. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna hageja on kostjale I andnud üle asjad, kostja I aga on jätnud asjade eest vastavalt ostu-müügi lepingu alusel esitatud arvetele tasumata, tuleb asjade ostuhind 54 581,31 krooni kostjatelt välja mõista. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega arves nr 0408887 kipsplaadi 150 tk hinnaga 12 635,59 krooni mittesaamise kohta, kuna kostjad ei ole oma vastuväiteid millegagi tõendanud. 09.07.2009 e-kirjas on hageja krediidikontrolör selgitanud kostjale, et kreeditarve vormistamiseks tuleb minna kauplusesse koos saatelehega, millega oleks kipsi kätte saanud ja ilma saateleheta kreeditarvet vormistada ei saa. Kostja I saatelehte, millest nähtuks kipsplaadi vastu võtmata jätmine, esitanud ei ole. Arvel nr 0408887 on kostja I volitatud isiku Artur Fjodorovi allkiri kauba kätte saamise kohta.
  2. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi
  3. lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Sõlmitud käenduslepingu p 1 järgi on kostja II käendajana võtnud endale kohustuse vastutada lepingust HL28470 ja lepingu võimalikest lisadest tulenevate OÜ Rahva Kinnisvara kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Käendaja vastutab summaga 60 000 krooni. Seega vastutab kostja II ostumüügi lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest koos võimalike viivistega 60 000 krooni ulatuses.
  4. Hageja nõudis seoses ostu-müügi lepinguga kostjatelt põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud aja eest seisuga 23.09.2009 viivise 10 398,15 krooni ja lisanduva viivise 0,03% tasumata summalt päevas alates 24.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise ostu-müügi lepinguga on ette nähtud viivise määraks 0,15% tasumisega viivitatud päeva eest. Kohus arvestades, et ei või otsuses ületada esitatud nõude piire, mõistab kostjatelt välja viivise hageja poolt nõutud ulatuses: seisuga 23.09.2009 10 398,15 krooni ja alates 24.09.2009 lisanduva viivise 0,03% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus arvestades, et rahuldas hagi täielikult põhinõude ulatuses kostjate suhtes solidaarselt, jätab

§ 165lg 3 alusel hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.