← Eesti

2-10-26027/9

Obsah (4)§ 174§ 187§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-10-26027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 174lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE (TVK toimik lk 1-3) Avalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 02.02.

  1. Vastavalt töölepingu nr 12 punktile 9 kohustus kostja tasuma hagejale töötasu alates 01.09.2007 summas 7000 krooni iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Töötaja on oma töölepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud. Alates juulikuust ei ole aga tööandja maksnud töötasu, viidates asjaolule, et hetkel on raske aeg ja kuna õpilasi on vähe, siis ka rahasid ei ole maksta. Iga sellise seletuse juures on tööandja lubanud töötasuvõla välja maksta esimesel võimalusel. Kostja võlgneb hagejale 25.02.2010 seisuga töötasu juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuari eest kokku 49 000 krooni, mille väljamõistmist Valeri Komarov OÜ-lt Autokool Aktsent esitatud hagis taotleb. KOSTJA VASTUS (TVK toimik lk 23-24) OÜ Autokool Aktsent vaidles esitatud hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt:
  2. Pooled leppisid alates jaanuarist 2009 kokku töötasus 5000 krooni kuus. Tööandja on tasunud
  3. aastal kuni 12.05.2009 töötaja pangakontole igakuist töötasu summas 4399 krooni (st brutotasu 5000 krooni – riigimaksud). Töötaja ei ole saadud töötasu vaidlustanud.
  4. Töölepingu p 9 näidatud põhipalka tuleb mõista brutosummana, millest arvestatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja maksed (TLS § 29 lg 3). Töötaja töölepingujärgne töötasu moodustab tegelikkuses netosummana 4399 krooni kuus. Kokku võiks töötaja nõue netosummana olla maksimaalselt 30 793 krooni (7 kuud × 4399 krooni).
  5. Tööandja on ajavahemikul juuli 2009 kuni veebruar 2010 maksnud töötaja pangakontole tasu kokku summas 2000 krooni. Lisaks on töötajale makstud kassast sularaha 30.12.2009 summas 5785 krooni, 27.01.2010 summas 3100 krooni ning 27.02.2010 summas 3100 krooni, kokku 11 985 krooni, mida tõendavad palgalehed ning maksudeklaratsioonid. Seega on ajavahemikul juuli 2009 – veebruar 2010 makstud töötajale tasu kokku summas 13 985 krooni. Tööandja kohustus töötaja ees moodustab seega kokku 16 808 krooni. 26.08.2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja kostja esitatud vastuväidete juurde. Hageja ei tunnistanud poolte kokkulepet palga vähendamiseks alates jaanuarist 5000 kroonile kuus. Hageja väitel maksti talle kuni maikuuni 4399 krooni arveldusarvele ja ülejäänud summa sularahas. Hageja ei tunnistanud kostja esitatud kassa väljamineku orderite alusel raha saamist, kuna kassa väljamineku orderitel puudub orderi number ja raha vastuvõtja allkiri. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 02.03.1997 töölepinguga (töövaidlusasja nr 99.2-2/700-2010 toimik lk 2-3) on tõendatud, et OÜ Autokool Aktsent ja Valeri Komarovi vahel oli sõlmitud määramata ajaks tööleping alates 02.03.1997 töötamiseks instruktorina autojuhtimisel. Töölepingu p 9 kohaselt on alates 01.09.2007 töötaja palk 7000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled muutsid suulise kokkuleppega töötaja palka alates 01.01.2009 5000 kroonile kuus. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest töötasu. Tööleping on 2 kirjalik dokument ja TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingus sisalduma töötasu, mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet töötasu muutmiseks alates 01.01.
  6. Hageja konto väljavõttest (TVK toimik lk 4-5) nähtub küll, et hagejale on üle kantud veebruaris, märtsis, aprillis ja mais 2009 netopalgana 4399 krooni, kuid hageja väitel maksis kostja talle juurde töötasu sularahas. Samuti ei saa neljakuulisest taolises summas töötasu maksmisest teha veel järeldust, et hageja töötasu oleks vähendatud alaliselt, sest samast konto väljavõttest nähtub ka asjaolu, et juunis on kostja maksnud hagejale töötasu 2000 krooni ja siis on töötasu maksmine arveldusarvele lõpetatud, välja arvatud 26.10.2009 2000 krooni. Ühepoolselt on tööandjal õigus töötasu vähendada TLS §-s 37 sätestatud korras. Kostja esitatud vormid TSD (residendist füüsilise isiku tulu- ja sotsiaalmaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed, TVK toimik lk 10-19) ei tõenda töötajale töötasu maksmist. Nimetatud vormid kajastavad vastavate maksude arvestust. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt ei või üldjuhul sotsiaalmaksu olla makstud töötaja tasult vähem kui eelarveaastale eelnenud aasta
  7. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (kehtiva 4350 krooni puhul 1436 krooni). Vastasel korral ei kehti ka töötaja tervisekindlustus (haigekassa). Kostja esitatud TSD vormid ei vasta alates 2009 juunikuust nii või teisiti hagejale väidetavalt tehtud tasu väljamaksetele ja ega kostja ei olegi tõendanud ega ka väitnud, et alates juulikuust oleks ta hagejale töötasu maksnud, välja arvatud 26.10.2009 2000 krooni. Kassa väljamineku orderid (TVK toimik lk 27, 30, 33) ei ole vormistatud vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele majandustehingute dokumenteerimisele kehtestatud nõuetele. Kassa väljamineku orderitel puudub number ja raha vastuvõtja allkiri või kinnitus raha vastuvõtmise kohta ning need ei saa tõendada hagejale töötasu maksmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hagejale välja maksnud töötasu 26.10.2009 2000 krooni, mida kinnitab ka hageja konto väljavõte. Kuna kostja ei ole tõendanud hagejale töötasu maksmist perioodil 01.07.2009 kuni 31.01.2010 ja kohus loeb pooltevahelise töölepingu p 9 alusel hageja töötasuks 7000 krooni kuus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 46 942 krooni (49 000 kr – 2058 kr (2000 kr + töötuskindlustus 58 kr)). MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi suuremas ulatuses, jätab poolte menetluskulud OÜ Autokool Aktsent kanda. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.