2-10-5708/13

1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-5708 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi L. T. hagi I. K.´i vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised 04.oktoober 2010 Hageja: L. T. ( IK xxx, elukoht xxx) Kostja: I. K. ( IK xxx, elukoht xxx) Resolutsioon
2. L. T. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
3. Välja mõista I. K.`ilt elatis igakuise elatusrahana L. T. kasuks poja N.i K.`i (IK xxx) ülalpidamiseks alates 01.10.2010 summas 500 (viissada) krooni kuni poja N. K.`i täisealiseks saamiseni, s.o. 25.09.2015.a.
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. veebruari 2010.a hagi tagamise määrus alates kohtuotsuse jõustumisest.
6. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
7. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses I. K.´i kanda.
8. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 2 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hageja esitas 05.veebruaril 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 25.09.1997.a. sündinud poeg N. K.. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus. Hageja palus rakendada hagi tagamise abinõu, millega reguleeritakse menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Viru Maakohtu 05.02.2010.a. määrusega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja vähendas haginõuet ja palus kostjalt alates 01.10.2010 elatisena välja mõista 500 krooni kuus. Hageja palus hagi tagamine tühistada. Kostja võttis hagi õigeks ja oli nõus maksma elatist 500 krooni kuus alates 01.10.2010.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. 01.07.
10. a jõustunud perekonnaseaduse PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.
11. a jõustunud PkS. Kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada alates 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseadust. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise poja N. K.`i (sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus kuni poja N. K.`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 25.09.2015.a. Kohtuistungil hageja vähendas haginõuet ja palus kostjalt välja mõista elatisena 500 krooni kuus. Kostja teatas
12. oktoobril 2010 kohtuistungil, et nõustub hagiga (tl. 18). TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et hageja L. T. on alaealise lapse N. K.`i ema, seega, seaduslik esindaja. I. K. on lapse N. K.`i isa. Vastavalt PkS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). 3 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PkS § 100 lg 1, 2, 4). Kostja nõustus hagiga täielikult. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 lg 1 ning §
13. Viru Maakohtu 05.02.2010 hagi tagamise määrus tühistamisele. kuulub lähtuvalt TsMS § 386 lg 2 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Muude menetluskulude kohta pooled andmeid ei esitanud. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 4 Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Helgi Vinni Kohtunik