3-10-132/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-132 Haldusasi K. E. kaebus Murru Vangla 24.11.2009 käskkirja nr 769-dM tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: K. E.; Vastustaja: Murru Vangla; Esindaja: Merit Jõgi. RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Mõista K. E.’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) riigi kasuks välja riigilõiv summas 250 krooni.
4. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri etoimiku kaudu vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edastada kohtuotsus peale jõustumist viivitamatult Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
5. 24.11.2009 käskkirjaga nr 769-dM määras Murru Vangla vangistusosakonna juhataja kinnipeetav K. E.le distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani K. E. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes vanglateenistujaga suhtlemisel ebaviisakas käitumises. 1 KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6. Kaebaja selgitab, et ei nõustu talle määratud karistusega, kuna ta ei pannud toime talle süüks pandud distsipliinirikkumist. Kaebaja viibis 27.10.2009 kell 8:10 tervishoiuosakonna juhataja kohusetäitja vastuvõtul, soovides saada vastuseid ebakorrektselt vastatud märgukirja osas. Vanglateenistuja ei osanud tema küsimustele vastata ning läks seetõttu närvi. Kaebaja märgib, et ei kasutanud vestluses ebatsensuurseid sõnu, ei karjunud ega käitunud üleolevalt.
7. Kaebaja lisab, et vanglateenistuja ütlused on tõendamata ja paljasõnalised. Antud juhul vastanduvad kaebaja ütlused vanglateenistuja ütlustele, kuid karistus on määratud üksnes vanglateenistuja ütluste põhjal. Kaebaja ja vanglateenistuja olid kabinetis kahekesi, seega ei ole vanglateenistuja ütlused rohkem tõendatud, kui tema omad. Kaebaja leiab, et ei ole rikkunud vangla kodukorda ning talle määratud karistus on seetõttu ebaseaduslik. VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Murru Vangla kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Kaebaja on põhjendamatult asunud seisukohale, et vanglaametnike poole pöördudes on kinnipeetaval õigus kasutada ebaviisakaid väljendeid. Vastustaja selgitab, et vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks tuleb pidada õiguskuulekale käitumisele suunamist. Kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele hõlmab endas meetmete võtmist ja tingimuste loomist, mis võimaldaksid kinnipeetaval taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga ka kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale.
9. Vastustaja märgib, et puudub alus kahelda vanglaametniku poolt ettekandes märgitu õigsuses, kuna ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et vanglateenistujal oli põhjus oma ettekandes valeinformatsiooni esitamiseks. Ka kaebaja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Vastustaja leiab, et kaebaja süüdistused vanglaametniku osas on paljasõnalised ja ennast õigustavad. Kaebajaga 27.10.2009 vestelnud vanglateenistuja kirjaliku tunnistuse kohaselt on kaebaja ülbe ja üleolev suhtumine fikseeritud tema tervisekaardis ka teiste vangla tervishoiuosakonna teenistujate poolt. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda vanglaametniku erapooletuses. Samuti ei ole kaebaja esitanud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla sündmuse toimumise või menetluse käigus tuvastatud asjaolud. Vastustaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on nõuetekohane ja õiguspärane. Käskkirjas on vanglateenistus hinnanud rikkumist ja rikkumise tinginud asjaolusid, samuti kaebaja isikut ning talle eelnevalt määratud kehtivaid distsiplinaarkaristusi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
11. Kohus märgib esiteks, et poolte vahel puudub vaidlus käskkirja formaalse õiguspärasuse üle ning ka kohtule ei nähtu ühtegi menetluslikku rikkumist käskkirja andmisel. Pooled vaidlevad seega eelkõige selle üle, kas käskkiri on materiaalselt õiguspärane. Täpsemalt vaidlevad pooled selle üle, kas vangla ametniku ütluste põhjal distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, kui sündmuses osalesid ainult kaebaja ja vangla ametnik ning nende ütlused on üksteisega vastuolus. 2
12. Käskkirja andmise õiguslike alustena on käskkirjas märgitud Murru Vangla kodukorra punkt 33 ja VangS § 63 lg 1 punkt
13. VangS § 63 lg 1 punkt 4 sätestab, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on süüliselt rikkunud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõudeid. VangS § 67 punkti 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et sündmuses osalesid üksnes tema ja vanglateenistuja ning asjaolusid tõendavad seega vaid tema ja vanglateenistuja ütlused. Samas puuduvad kohtu hinnangul objektiivsed põhjused vanglateenistuja poolt ettekande koostamiseks, kui vestlus oleks kulgenud rahulikult, nagu kaebaja on väitnud. Vanglateenistuja ettekande sisus oleks põhjust kahelda juhul, kui oleks teada mingisuguseid asjaolusid, mis oleksid võinud vanglaametniku kallutada ettekandes ebaõigete andmete esitamisele, ent ühtegi sellist asjaolu kaebuse esitaja välja toonud ei ole.
14. Kaebaja on seejuures ka ise möönnud, et tema hääl tõuseb rääkides, kuid leidnud samas, et see on füsioloogiline eripära, mida ei saa inimene ise kontrollida ega talle pahaks panna. Kohus leiab, et vanglateenistuja peale hääle tõstmine on teatud olukorras käsitletav Murru Vangla kodukorra punkti 33 kohase ähvardava suhtlemisena. Võttes seega arvesse asjas esitatud kaudseid ja otseseid tõendeid kaebaja käitumise kohta, lükkavad need ümber kaebaja väiteid ja kinnitavad vanglateenistuja väiteid. Kohus lisab, et vaidlustatud käskkirja ei muuda õiguspäratuks ka kaebuses välja toodud seisukoht vastandamise vajalikkuse kohta. Kaebaja ei ole vastustajalt seda distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ka taotlenud. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebaja on rikkunud Murru Vangla kodukorra punkti 33 ning vaidlustatud käskkiri on seega materiaalselt õiguspärane.
15. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 190 lõige 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 10.03.2010 kaebuse menetlusse võtmise määruse punktiga 4 vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest, mis on TsMS § 180 lg 1 punkti 1 alusel käsitletav menetlusabina menetluskulude kandmiseks. Seega tuleb kaebajalt riigituludesse välja mõista RLS § 56 lõike 10 kohane riigilõiv summas 250 krooni. Kadriann Ikkonen kohtunik 3