Kohtu seisukoht
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Kohus peab võimalikuks hagist loobumine vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Puuduvad seadusest tulenevad takistused hagist loobumise vastuvõtmiseks. Hageja nõue on rahuldatud.
lg 1 kohaselt asjas menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu … määrab kohus menetluse lõpetamise määruses… lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 6 kohaselt kui hageja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on esitanud eelnevalt kostjale nõude kinnipeetud 3 000 krooni väljamaksmiseks ning kostja on keeldunud nimetatud summa tasumisest. Hageja avastas juunis 2010, et kostja on hageja töötasust 2009 aasta veebruaris ja märtsis kinni pidanud summasid, mille kohta hageja ei ole andnud kirjalikku nõusolekut. Kohus on seisukohal, et hageja oleks pidanud enne hagi kohtusse esitamist pöörduma kostja poole rohkem kui aasta tagasi kinni peetud summade hüvitamise nõudega, kui ta hiljem enam kinnipidamistega nõus ei olnud. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.