) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus kohustas oma 06.01.2010.a. määrusega kostjat vastama hagile 30 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohus toimetas nimetatud määruse kostjale kätte 16.04.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva kättetoimetamisteatisega. Kostja hagile kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et vastamatajätmisel võidakse asjas teha tagaseljaotsus. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos hagiavaldusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (
lg 4²).
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 29.12.2009.a. kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud ja hagi esitamisel 29.12.2009.a. riigilõivu 1250 krooni. Tegelikult tasus hageja riigilõivu 1000 krooni (tl 12). Kohus leiab, et riigilõiv kuulub hagejale hüvitamisele täies ulatuses. Samuti esitas hageja kohtule Julianus Inkasso OÜ 21.12.2009.a. arve, mille kohaselt teostas Julianus hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusteenust 2083, 33 krooni ulatuses, millele lisandub käibemaks 416,67 krooni. Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt ka Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga , seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Teiseks – kohus leiab, et esitatud õigusabikulu on põhjendamatult ega kajasta teostatud tööde tegelikku mahtu, samuti on ebamõistlikult suur hagi hinnaga võrreldes. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks jätta kostja kanda õigusabikulu 1000 krooni ulatuses. 2 2-09-71528 Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.