← Eesti

2-08-60587/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 23. november 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

§ 102

lg 1 tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

§ 102

lg 3 tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Võib eeldada, et lepingu eesmärgi seisukohast oli poolte eesmärgiks fikseerida, et asjaõiguslepingu sõlmimata jätmine on toimunud ostja süül ning konkreetse põhjuse äranäitamine leidis aset üksnes näitlikustamise eesmärgil. Lepingu teistsugune tõlgendamine viiks ebaloogilise ja arusaamatu tulemuseni. Kostja ei ole selgitanud, mis võis olla poolte teoreetiline huvi siduda lepingu 3

(5)lõppemisega niivõrd raskesti määratletav tingimus nagu võimatus tasuda ostuhinda, kuid jätta samas teistsugused ostjast tulenevad põhjused, näiteks soovimatus sõlmida lepingut vms, seaduse reguleerida. 26.06.2007 koosoleku protokollist (tl 89) nähtub, et poolte esindajad kogunesid lepingu tingimusi arutama ning kostja esindaja teavitas, et tal esinevad takistused laenuraha saamisel ja ta soovib seetõttu edasi lükata asjaõiguslepingus sõlmimist. Seega olid pooled ennegi fikseerinud kostja raskusi laenuraha saamisel ja võisid seda teha ka muutmislepingus. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et lepingupunkti tuleb mõista nii, et lepingu lõppemise tingimuseks on igasugune ostjast tulenev lepingu sõlmimata jätmine. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid muutmislepingus nimetatud alused asjaõiguslepingu sõlmimata jätmiseks ehk kas asjaõigusleping jäi sõlmimata kostjast tulenevatel asjaoludel. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna notar Kaata K teavitas kostjat, et asjaõiguslepingut on võimalik sõlmida 28.05.2008 või 29.05.2008. Kostja nimetatud ajal asjaõiguslepingu sõlmimisele ei ilmunud, kuid teavitas 28.05.2008 hagejat, et soovib alustada läbirääkimisi lepingu tingimuste muutmiseks ja ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks. Kostja väitel pärast 27.05.2008 läbirääkimiste ettepanekut olnuks vastuolus hea usu põhimõttega nõuda kostjalt asjaõiguslepingu sõlmimist.

§ 104

lg 2 tingimust ei loeta saabunuks, kui selle saabumisele aitas hea usu põhimõtte vastaselt kaasa pool, kellele tingimuse saabumine on kasulik. Põhimõtteliselt võib jaatada, et teatud juhtumitel võib läbirääkimistest keeldumine tähendada tingimuse saabumisele kaasa aitamist, kuid seda üksnes juhul, kui läbirääkimiste tulemusena on tõenäoline, et leping võib jääda sõlmimata lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise (VÕS § 97) või võlausaldaja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et esines asjaolu, mille tõttu oli mõlemal poolel alust kahelda lepingu nõuetekohases realiseerumises. Ettepanekust läbirääkimiste alustamiseks nähtub, et aluseks läbirääkimiste alustamiseks oli asjaolu, et kostjale sai teatavaks, et lepingu punktis 1.5 märgitud piirangutest (vääriselupaik) tulenevalt tuleb detailplaneeringu menetluse käigus läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kostja väitel vääriselupaiga piirang puudutas 3 sangleppa 0,04 ha suurusel alal. Muutmislepingu p 1.5 sätestas, et … samuti jääb nimetatud maaüksusele vääriselupaik /---/. Vastavalt muutmislepingu p 1.7 ostja avaldab, et ta on teadlik käesoleva lepingu punktides /---/ 1-5- /---/ nimetatud piirangutest ning ei omaeelnimetatud piirangutega seoses müüjale mingeid pretensioone ega esita mingeid nõudeid (v.a. juhul, kui lepingu punktis üks viis (1.5) nimetatud piirangust, mille kohaselt jääb lepingu esemele vääriselupaik, tulenevad lepingu esemel teostatava ehitusliku tegevuse suhtes piirangud. Seega oli kostjal õigus esitada pretensioone, kui tulenevalt vääriselupaiga olemasolust tekivad ehituslikud piirangud. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 võisid sellised pretensioonid olla aluseks lepingu sõlmimata jätmisele, kui tegemist oleks olnud olulise lepingurikkumisega. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tulenevalt vääriselupaiga olemasolust oleksid tekkinud kinnistul ehituslikud piirangud. Vastavalt metsaseaduse § 23 lg 4 vääriselupaiga kaitseks sõlmitakse kinnisasja omanikuga notariaalne leping (edaspidi leping), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse kantud vääriselupaiga kaitseks. Seega toimub vääriselupaiga kaitse üksnes kinnistu omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel. Ilma kinnistu omaniku nõusolekuta ei saa ka teoreetiliselt tekkida vääriselupaigast kinnistule ehituslikke piiranguid. Võib arvata, et vääriselupaiga olemasolust ehituslikke piiranguid ei oleks tekkinud. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas oleks vastavad piirangud võinud tekkida. Kostja taganemisavaldusest 07.07.2008 nähtub, et taganemise aluseks oli üksnes kinnistult avastatud torustik ning taganemisavalduses ei ole kostja viidanud, et vääriselupaiga olemasolust oleks tulenenud 4

(5)mingisuguseid ehituslikke piiranguid. See kinnitab kohtu arvates väidet, et vääriselupaiga olemasolust ehituslikke piiranguid ei tekkinud ning et hoopis kostja käitus pahauskselt esitades ebamäärase avalduse läbirääkimiste alustamiseks. Samuti leiab kohus, et ühelgi juhul ei oleks vääriselupaigaga seonduv saanud kujutada endast olulist lepingurikkumist, kuivõrd arvestades maatüki suurust, oli tegemist üksnes väikese osaga kinnistust 0,04 ha, kus kasvas 3 sangleppa. Kohus leiab, et jättes reageerimata kostja ettepanekule ei ole hageja pahauskselt aidanud kaasa äramuutva tingimuse saabumisele, mistõttu tuleb lugeda tingimus saabunuks ning leping lõppenuks vastavalt muutmislepingu p-le 1.8. Kuivõrd leping on lõppenud, on hagejal õigus muutmislepingu p 1.9 alusel nõuda kostjalt nõusoleku andmist eelmärke kustutamiseks. Vastuseks kostjale märgib kohus, et üksnes läbirääkimiste alustamisest keeldumine kui selline, s o vaadatuna lahus läbirääkimiste alusest, pahauskset käitumist ei tähenda. Kuivõrd leping on lõppenud 01.06.2008 äramuutva tingimuse saabumisega, ei olnud ei kostjal ega hagejal võimalik pärast seda lepingust taganeda ning tähtsust ei oma kostja väited, nagu oleks ta seda teinud. Seega ei saanud kostjal tuleneda ka taganemisest mingisuguseid nõudeid hageja vastu ning kostjal ei saa olla õigust kuni nõuete rahuldamiseni oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS 111 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.