lg 1 tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.
lg 3 tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Võib eeldada, et lepingu eesmärgi seisukohast oli poolte eesmärgiks fikseerida, et asjaõiguslepingu sõlmimata jätmine on toimunud ostja süül ning konkreetse põhjuse äranäitamine leidis aset üksnes näitlikustamise eesmärgil. Lepingu teistsugune tõlgendamine viiks ebaloogilise ja arusaamatu tulemuseni. Kostja ei ole selgitanud, mis võis olla poolte teoreetiline huvi siduda lepingu 3
lg 2 tingimust ei loeta saabunuks, kui selle saabumisele aitas hea usu põhimõtte vastaselt kaasa pool, kellele tingimuse saabumine on kasulik. Põhimõtteliselt võib jaatada, et teatud juhtumitel võib läbirääkimistest keeldumine tähendada tingimuse saabumisele kaasa aitamist, kuid seda üksnes juhul, kui läbirääkimiste tulemusena on tõenäoline, et leping võib jääda sõlmimata lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise (VÕS § 97) või võlausaldaja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et esines asjaolu, mille tõttu oli mõlemal poolel alust kahelda lepingu nõuetekohases realiseerumises. Ettepanekust läbirääkimiste alustamiseks nähtub, et aluseks läbirääkimiste alustamiseks oli asjaolu, et kostjale sai teatavaks, et lepingu punktis 1.5 märgitud piirangutest (vääriselupaik) tulenevalt tuleb detailplaneeringu menetluse käigus läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kostja väitel vääriselupaiga piirang puudutas 3 sangleppa 0,04 ha suurusel alal. Muutmislepingu p 1.5 sätestas, et … samuti jääb nimetatud maaüksusele vääriselupaik /---/. Vastavalt muutmislepingu p 1.7 ostja avaldab, et ta on teadlik käesoleva lepingu punktides /---/ 1-5- /---/ nimetatud piirangutest ning ei omaeelnimetatud piirangutega seoses müüjale mingeid pretensioone ega esita mingeid nõudeid (v.a. juhul, kui lepingu punktis üks viis (1.5) nimetatud piirangust, mille kohaselt jääb lepingu esemele vääriselupaik, tulenevad lepingu esemel teostatava ehitusliku tegevuse suhtes piirangud. Seega oli kostjal õigus esitada pretensioone, kui tulenevalt vääriselupaiga olemasolust tekivad ehituslikud piirangud. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 võisid sellised pretensioonid olla aluseks lepingu sõlmimata jätmisele, kui tegemist oleks olnud olulise lepingurikkumisega. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tulenevalt vääriselupaiga olemasolust oleksid tekkinud kinnistul ehituslikud piirangud. Vastavalt metsaseaduse § 23 lg 4 vääriselupaiga kaitseks sõlmitakse kinnisasja omanikuga notariaalne leping (edaspidi leping), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse kantud vääriselupaiga kaitseks. Seega toimub vääriselupaiga kaitse üksnes kinnistu omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel. Ilma kinnistu omaniku nõusolekuta ei saa ka teoreetiliselt tekkida vääriselupaigast kinnistule ehituslikke piiranguid. Võib arvata, et vääriselupaiga olemasolust ehituslikke piiranguid ei oleks tekkinud. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas oleks vastavad piirangud võinud tekkida. Kostja taganemisavaldusest 07.07.2008 nähtub, et taganemise aluseks oli üksnes kinnistult avastatud torustik ning taganemisavalduses ei ole kostja viidanud, et vääriselupaiga olemasolust oleks tulenenud 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.