lg 2 kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Vastavalt TsÜS § 83 lg 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega peab leping, millega võetakse kohustus tulevikus kinnistu võõrandada ,olema notariaalses vormis. Broneerimislepingust (tl 4) nähtub, et pooled on kokku leppinud müügihinnas, notariaalse tehing tähtajas, ehitise vabastamise tähtajas, ehitise omadustes ja teistes tingimustes. Seega on leping suunatud kinnisasja võõrandamisele. Tulenevalt AÕS § 119, VÕS § 33 lg 2, TsÜS § 83 lg 1 on leping seega tühine vorminõude täitmata jätmise tõttu. Et leping on tühine, ei teki hagejal õigust nõuda trahvi 30 000 krooni ning kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Kuivõrd leping on tühine vorminõude täitmata jätmise tõttu, et hinda kohus kostja väiteid, et leping võib olla tühine kostja otsusevõime puudumise tõttu.
lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi sud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega on hagejal õigus nõuda üleantud ettemaksu tagastamist. 2
lg 1 kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. See tähendab, et võlgnik võib võlausaldaja eelneval või järgneval nõusolekul täita kohustuse kolmandale isikule. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja või S G tegutsedes hageja esindajana, on andnud nõusoleku ettemaksu tagastamiseks OÜ-le DB. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on nimetatud asjaolu tõendamise kohustus kostjal. Tunnistaja ütlustest 17.08.2010 nähtub, et kostja avaldas tunnistaja G , et soovib tehingust taganeda, on raha kandnud DB arvele ning DB esindajad avaldasid kostjale, et annavad raha edasi tunnistajale. Tunnistaja avaldas, et töösuhet tal DB ei olnud, aga nad aegajalt pakkusid tunnistjale vahendamist, kuid raha tunnistaja nende vahendusel teeninud ei ole. Tunnistja suhted P katkesid 2005.a. või 2006.a. Seega nähtub tunnistaja ütlustest ka, et tunnistajal puudusid tehingu tegemise ajal igasugused sidemed DBOÜ-ga või pr P . Kostja kirjalikust seletusest nähtub, et JG ja S avaldasid kostjale, et broneerimisleping on „jama“ ja mustasid G . Nimetatud isikud koos SP avaldasid kostjale, et ettemaksuna tasutud raha on pärit DBst ja tuleb sinna tagasi kanda. Kohus leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et pr G oleks andnud nõusoleku ettemaksu üle andmiseks OÜ-le DB või et pr G oleks üldse olnud tehing ajal seotud OÜ-ga DB. Kostja enda seletusest (istungil esitatud kirjalik seletuskiri politseile) nähtub, et soovitused raha ülekandmiseks DBle tulid pr G mitte seotud isikutelt JG, S ja pr P . Kuigi puuduvad andmed selle kohta, et kostjale oleks määratud eestkostja, ei ole vaidlustatud seda, et kostja vaimutegevuses võisid tehingu sõlmimise ajal esineda mingisugused häired. Sellest tulenev kostja kergeusklikkus võib seletada, miks nõustus kostja ilma konkreetsete tõenditeta kandma raha hagejaga mitte seotud isikutele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tõendamata on kostja vastuväide ning kostjalt tuleb välja mõista alusetult omandatud 30 000 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jäävad menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Peeter Pällin Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.