ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-742 Haldusasi K.K kaebus Vi
) § 641 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 ja Viru Vangla 04.04.2008 käskkirja nr 55 p-s 1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15-ks ööpäevaks. Karistust kandis kaebaja ajavahemikul alates 24.09.2009 kuni 09.10.2009. 16.09.2009 esitas kaebaja vanglale vaide, mille taotles Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist ning Viru Vangla xx.xx.xxxx vaideotsusega xx jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 22.03.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xxx ja xx.xx.xxxx vaideotsuse nr xx tühistamist. Vastustaja viitab oma vastuses kaebusele VangS § 67 p-le 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
§ 641
p-i 1 kohaselt on kinnipeetaval vanglas keelatud omada esemeid, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi (relvad, laskemoon, erivahendid, jms). Tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 8.1.1 on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla 04.04.2008 käskkirja nr 55 p-i 1.1 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud omada esemeid, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, sh relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelvad ja neid imiteerivad esemed, samuti nõelad, vardad, niidid, nöörid, võtmed, köied, traadid, juhtmed, v.a elektriseadme toitejuhe, lisaseadme olemasolul seadme ühendusjuhe televiisoriga, pael jalanõude sidumiseks, pael usulise sümboolika kandmiseks, pael nimesildi kandmiseks ja vangla vahendusel soetatud antennikaabel. Vastustaja viitab VangS § 63 lg-le 1, mille kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 45-ks ööpäevaks. Kaebajat karistati Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena VangS § 67 p-s 1,
§ 641
p-s 1, kodukorra p-s 8.1.1 ja Viru Vangla 04.04.2008 käskkirja nr 55 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15-ks ööpäevaks. Vastustaja märgib, et käesolevaks ajaks on Viru Vangla 04.04.2008 käskkiri nr 55 Viru Vangla 05.03.2010 käskkirjaga nr 1.1-1/51 „Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ kehtetuks tunnistatud, kuid distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal oli käskkiri kehtiv. Kaebaja rikkumine seisnes keelatud esemete omamises. Nimelt 22.07.2009 P-hoone kartseriosakonna kambris nr 1286 teostatud läbiotsimise käigus leiti kinnipeetava isiklike asjade hulgast spordijalanõude seest põhjakute alt mõlemast otsast teritatud metallist lusikavars ja kaks ca 7 cm pikkust traati. Keelatud esemete omamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1,
§ 641
p-s 1 ja vangla kodukorra p-s 8.1.1 ning Viru Vangla 04.04.2008 käskkirja nr 55 p-s 1.1 sätestatud nõuetega, mistõttu on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Kaebajat teavitati 03.08.2009 distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle anti võimalus 2
(4)3-10-742 selgituste andmiseks. Distsiplinaarmenetluse viis läbi inspektor-kontaktisik Toomas Pastak. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki asjaolusid arvestades 10.08.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane kuna distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on võimaldatud anda seletusi ning karistus on määratud selleks ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning karistus on proportsionaalne toime pandud süüteoga. Kaebaja väitel ütles Viru Vangla jurist Kadi Alaküla kaebajale, et vaidlustatud käskkiri ei vasta HMS § 54 nõuetele ning haldusakt tuleb tühistada. Vastustaja kinnitab, et kaebaja ja jurist Kadi Alaküla kokkusaamine leidis küll aset, kuid tõene ei ole väide, et jurist andis kaebajale vaidlustatud käskkirja kohta õigusalase hinnangu. Kadi Alaküla ja kaebaja vestlesid vaide ja kahjunõude teemal ning jutuks oli ka eelpoolnimetatud haldusakt, kuid jurist lubas üksnes asjaolusid uurida. Jurist Kadi Alaküla ei ole kaebajale öelnud, et käskkirjas puuduvad kaalutlused ega lubanud, et vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks. Kaebaja väidab, et kui vanglaametnikud lugesid kaebaja 06.08.2009 seletuskirja seotuks antud distsiplinaarasjaga, siis oleksid nad pidanud arvestama kergendava asjaoluna kinnipeetava puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust, kuid seda ei ole tehtud vaidlustatud käskkirjas ega ka distsiplinaarmenetluse protokollis. Kaebaja andis distsiplinaarmenetluse käigus seletusi 22.07.2009 ja 11.08.
- Distsiplinaarmenetluse protokoll koostati 10.08.2009 ja seda tutvustati kaebajale 11.08.
- Kaebaja poolt 11.08.2009 antud seletuskiri on kirjutatud pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist, mistõttu ei saa 10.08.2009 distsiplinaarmenetluse protokoll kinnipeetava hiljem antud seletust kajastada. Asjaolu, et kinnipeetav 11.08.2009 andis täiendavaid selgitusi ning tunnistas, et leidis teritatud lusikavarre, kuid jättis sellest ametnikke teavitamata ning kasutas lusikavart paberinoana, kajastub Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjas nr xx. Kinnipeetav on küll oma 11.08.2009 seletuskirjas oma tegu kahetsenud, kuid teinud seda alles siis, kui ta tutvus distsiplinaarmenetluse protokolliga ning talle tehti teatavaks, et teda karistatakse distsiplinaarkorras. Vaatamata sellele, et kinnipeetav pani toime tahtlikult distsipliinirikkumise, ei kahetsenud ta oma tegu 22.07.2009 seletuskirjas ega tunnistanud oma süüd. Kaebaja käitumine ei anna alust väita, et ta oma tegu tõepoolest kahetseb. Kaebaja arvates rikkus vangla HMS § 84 lg-t 2 kuna kinnipeetava poolt 16.09.2009 esitatud vaie lahendati alles 5 kuud hiljem, kui seadus seda ette näeb. Kaebaja sellekohasele järelpärimisele vastas Viru Vangla, et vanglal on suur töökoormus. Seda väidet peab kaebaja paljasõnaliseks, mis ei anna ametnikule õigust seadust rikkuda. Vastustaja ei vaidle vastu, et kaebaja vaie lahendati viivitusega kuna vaideotsus nr xx tehti xx.xx.xxxx. Vangla ei viivita tahtlikult kinnipeetavate vaiete lahendamisega, vaid see on tingitud kinnipeetavate poolt esitatud vaiete ja kahjunõuete esitamise suurest arvust. Vastavalt VangS § 11 lg-le 5 on kinnipeetaval õigus pöörduda koheselt kaebusega halduskohtusse, kui vangla ei ole vaiet tähtaegselt läbi vaadanud. Seega oli kaebajal võimalus oma õiguste väidetavate rikkumiste kaitseks pöörduda otse kohtusse ning vaide lahendamise viivitamisega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Vastustaja on seisukohal et Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx vastab nõuetele ning kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati kinnipeetavat VangS § 67 p-s 1,
§ 641
p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 ja Viru Vangla 04.04.2008 käskkirja nr 55 p-s 1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15-ks ööpäevaks ning piirati kinnipeetavale kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Vastavalt 22.07.2009 koostatud ettekandele nr 2934 viidi kartserikambris nr 3
(4)3-10-742 1286, kus viibis kinnipeetav K.K, läbiotsimine ning talle tehti enne läbiotsimist ettepanek keelatud asjade äraandmiseks. Läbiotsimise käigus leiti kilekotis olevate spordijalanõude seest põhjakute alt kaks ca 7 cm pikkust traati ja mõlemast otsast teravdatud metallist lusikavars. Kinnipeetavale anti 22.07.2009 võimalus seletuskirja kirjutamiseks. 03.08.2009 teatati kaebajale, et tema suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus ja et tal on võimalus anda intsidendi kohta täiendavaid selgitusi. Teatisega distsiplinaarmenetluse algatamise kohta tutvus kaebaja 06.08.2009 (t.lk.25). 22.07.2009 kaebaja poolt kirjutatud seletuskirjast nähtub alljärgnev: ei kujuta ettegi, kust kohast antud esemed minu asjade hulka said. Tossud seisavad mul sektoris koridoris, seega võis keegi tahtlikult antud esemed sektoris olles minu tossude sisse panna (t.lk.26). 11.08.2009 esitas kaebaja järgmise seletuskirja: toimunud intsidendi kohta lisan veel täiendavaid ütlusi. Keelatud lusikavars oli minu oma, mis oli mõeldud paberi lõikamiseks. Kuna viimati kasutasin seda väga ammu, siis kartserisse minnes oli see mul juba ununenud, et see mu tossude sees on. Antud varre leidsin jalutusboksist ning kahetsen, et ei teavitanud antud leiust vanglaametnikke (t.lk.27). VangS § 67 p 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
§ 641
p-i 1 kohaselt ei tohi kinnipeetav omada vanglas esemeid, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad, laskemoon, erivahendid, sõjalised torke-, lõike- ja raierelvad, samuti nõelad, vardad, niidid, nöörid, võtmed, köied, traadid, juhtmed, jms. Kõnealloleva üleastumise aja seisuga kehtis Viru Vangla 04.04.2008 käskkiri nr 55, mille kohaselt on kinnipeetavatele isikutele keelatud omada vanglas esemeid, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, sh relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelvad ja neid imiteerivad esemed, samuti nõelad, vardad, niidid, nöörid, võtmed, köied, traadid, juhtmed, v.a elektriseadme toitejuhe, lisaseadme olemasolul seadme ühendusjuhe televiisoriga, pael jalanõude sidumiseks, pael usulise sümboolika kandmiseks, pael nimesildi kandmiseks ja vangla vahendusel soetatud antennikaabel. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et kaebaja pani toime süülise teo ning teda karistati põhjendatult vaidlustatud käskkirja alusel kartserikaristusega. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 04.11.2010 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)