) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. Vastavalt Perekonnaseaduse (
) § 61 lg 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 2 kohaselt võib kohus mõista hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
6. lõikes nimetatud asjaolusid.
Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas
redaktsioonis (§ 99101). Perekonnaseaduse (
) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased.
lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tsiviiltoimik 2-10-9495 3 Ka praegu kehtiv
(§ 108) näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt
§-dele 23, 61-64 või 69. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009.a. 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis hageja poolt tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist on 2175 krooni kuus (0,21x2175kr =456,75 kr mis on tulumaksu suurus ühele lapsele väljamõistetavast elatisest). Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt minimaalmääras alates hagi esitamisest on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldada. Elatis tuleb välja mõista kindla igakuise elatusrahana alates 1.01.2010, so hagi esitamisele eelnenud ligemale kahe kuu eest suuruses, mis vastab poolele igakordselt kehtivale kuupalga alammäärale. Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatusraha suuruseks ehk pool kehtivast kuupalga alammäärast 2175 krooni. Kohtu arvates on sisuliselt kostja võtnud haginõude õigeks või vähemalt omaks, kuna kinnitanud istungil korduvalt, et ta saab ja suudab kanda oma tütre ülalpidamiskulutusi 2175 krooni ulatuses kuus. Seega ei saa olla tõene kostja väide, et tal puudub sissetulek ja ta on töötu. Kostja pole oma töötustaatust ka tõendanud. Kostjat häirib lapsele ülalpidamise andmisel vaid see, et ta peab raha maksma hagejale. Kohtu arvates on kostja taoline kartus asjatu ja tema seisukoht ei vääri tähelepanu. Mõlemad vanemad on
mõtte kohaselt võrdselt kohustatud lapsi ülal pidama ja nende eest hoolitsema. Poolte ühine laps elab hageja juures. Hageja on seega õigustatud saama teiselt vanemalt, kes lapsega koos ei ela, elatist lapse ülalpidamiseks. Kohtu arvates ongi riik elatusraha miinimummäära kehtestamisel pidanud silmas, et kahekordse miinimummääraga peab olema võimalik tagada lapse elementaarseimad vajadused. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Raivo Einula Kohtunik Tsiviiltoimik 2-10-9495 4 Tsiviiltoimik 2-10-9495 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.