§-dele 92, 94, 3141 lg 1, 314 lg 1, 282 lg 3, 292 lg 3 ja 319 2 lg 2, 3; VÕS §-dele 7121 lg 1, lg 2 ja PankrS §-le 42. Mis puudutab pankrotihalduri väiteid Eesti Väärtpaberite Keskregistri (edaspidi EVK) andmete kohta on need väited hageja väitel ekslikud. EVK saldoteatisel, mille pankrotihaldur on lisanud, ei peagi nähtuma asjaolu, et väärtpaberid on kellegi kasuks panditud. Saldoteatis kuvab üksnes andmed väärtpaberite arvu ning nimiväärtuse kohta. Küll aga on EVK süsteemis näha, et väärtpaberite käsutusõigus on SEB-l kes on pandipidajaks (vastav märge on EVK-s konto juurde lisatud). 2.2.
käsitleb pandi seadmise eeldusi, sealjuures sätestab lg 1, et õiguse pantimiseks on vajalik pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe pandi seadmise kohta ning lg 21, et finantstagatise kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastav kokkulepe on AS SEB Pank ja M&V Tehnosüsteemid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud 23.01.2008 (finantstagatise leping nr 2008002835 edaspidi Finantstagatise leping). EVKS § 161 käsitleb väärtpaberite pantimist finantstagatise seadmise korral. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt väärtpaberite pantimisele asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppe alusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Sellega erinebki Finantstagatise seadmine tavaliste väärtpaberipantide seadmisest, mille kohta kehtib EVKS § 16 lg nõue, et alles EVK-s registreerimisest tekib pant. See regulatsioon aga finantstagatiste puhul ei kehti. EVKS § 16 lg 2 kohaselt finantstagatise kokkuleppe alusel panditud väärtpaberid kannab registripidaja pantija eri liiki väärtpaberikontole (edaspidi pandikonto) pantija kontohalduri korraldusel. Vastavalt Finantstagatise lepingu punktil 4.2. leppisid pooled kokku selles, et eriliigiliseks väärtpaberikontoks, kuhu väärtpaberid kantakse on konto nr 99101335928 SEB Pangas. EVKS § 16 lg 3 järgi kolmandate isikute suhtes loetakse väärtpaberid finantstagatise kokkuleppe alusel pandituks väärtpaberite pandikontole kandmisest. Kolmandate isikute suhtes lõpeb finantstagatise kokkuleppe alusel väärtpaberitele seatud pant väärtpaberite pandikontolt ärakandmisega. Pankrotihaldurile kui pankrotivõlgniku esindajale on teada kõik pankrotivõlgniku varad ja kohustused sh ka väärtpaberikontod ja nende väljavõtted (Lisa 1). Väärtpaberikontode olemasolu näitab seda, et kliendil on olemas väärtpaberid, mida kontole kanda. Seetõttu on pankrotihaldurile teada kogu informatsioon pankrotivõlgniku lepingute sh Finantstagatise lepingu, pankrotivõlgniku kohustuste ja kontode kohta ning ebaõige on pankrotihalduri järeldus, et AS SEB Pank ei ole pandipidajaks M&V Tehnosüsteemid OÜ ehk pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. 3
, mis sätestab, et väärtpabereid võib pantida selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud on õigus nõude rahuldamisele panditud väärtpaberite arvel.
sätestab, et väärtpaberite pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid (§ 282-296) ühes §-des 316-319 tulenevate väheste eranditega - väärtpaberi valdus tuleb üle anda pandipidajale.
kohaselt tekib väärtpaberite pant väärtpaberi üleandmisel kirjaliku pandilepingu alusel. Käsipandi seadmiseks asjale näeb seadus ette kaks tingimust: kokkuleppe pandi seadmise kohta (nn asjaõiguslik kokkulepe) ja asja valduse üleandmise. Kui üks nende tingimustest ei ole täidetud, pandiõigust ei teki. Pooltel tuleb kokku kokkuleppida selles, et pandiõigus peab kuuluma võlausaldajale. Lisaks asjaõiguslikule kokkuleppele ja võlaõiguslikule tagatiselepingule, peab olema ka nõue, mida tagatakse, sagedamini on see vormistatud laenulepinguna. Pandiõigus tekib pandiõiguse seadmisega, mitte nõude tekkimisega. Pandiõigust ei teki, kui see seatakse tingimusega, et pandipidaja võib end pandist rahuldada, kuid sellega ei kustutata võlgniku võlga. Käesolevas asjas ei ole võlausaldaja, hageja SEB Pank tõendanud, asjaõigusliku kokkuleppe olemasolu ja asja valduse üleandmist. 31.01.2006.a. sõlmitud investeerimisportfelliga tagamise lepingut ei saa käsitleda kokkuleppena pandiseadmiseks ja väärtpaberite valduse üleandmisena. Eesti väärtpaberite keskregistris ei ole väärtpaberikontole nr. 99101335928 panti seatud( registreeritud), valdus kuulus ja kuulub võlgnikule. 3.
lg 1 järgi on õiguse pantimiseks vajalik pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe pandi seadmise kohta. Sama paragrahvi lõike 21 kohaselt peab finantstagatise kokkulepe olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja ja pankrotivõlgniku vahel 23.01.2008.a. sõlmitud finantstagatise lepingust /t.l. 72-76/ nähtub, et finantstagatis on seatud järgmistele pankrotivõlgniku väärtpaberitele: GILD Arbitrage võlakirjad 8240 tk, Hansa Venemaa Aktsifond 188 tk ja Metro Ventspils investeerimistõendid 20 tk. Nimetatud andmed võlakirjade kohta edastati 23.09.2009 hageja poolt pankrotihaldurile saadetud portfelli ülevaates /t.l. 77-80/.
lg 2 kohaselt loetakse finantstagatiseks väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist, kui nii tagatise andjaks kui ka tagatise võtjaks on: 1) väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isik so (Eesti või välisriigi krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus; Eesti Vabariik või välisriik või Eesti või välisriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;) 2) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.06.2002, lk 43–50) artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud isik või organisatsioon; 3) väärtpaberituru seaduse § 214 lõikes 2 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja; 4) muu käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikule sarnane välisriigi juriidiline isik, kellele on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt antud õigus olla finantstagatise andjaks või võtjaks. VÕS § 7121 lg 1 sätestab, et kontol oleva raha või hoiuse või muu samalaadse rahalise nõude (edaspidi käesolevas paragrahvis rahalised vahendid) koormamisel asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatisega on makseteenuse pakkuja või muu seaduses sätestatud kontopidaja kohustatud kontol olevate rahaliste vahendite üle arvestust pidama selliselt, et finantstagatise esemeks olevad rahalised vahendid on eraldatud muudest pantija arvel hoitavatest rahalistest vahenditest. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt makseteenuse pakkuja või muu seaduses sätestatud kontopidaja on kohustatud: 1) alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt makseteenuse pakkujale või muule seaduses sätestatud kontopidajale teatavaks tehtud pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus finantstagatisega koormatud rahalisi vahendeid käsutada, täitma üksnes pandipidaja korraldusi finantstagatisega koormatud rahaliste vahendite osas vastava konto debiteerimiseks; 2) kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuupäevani täitma pantija ja pandipidaja ühiseid korraldusi finantstagatisega koormatud rahaliste vahendite osas vastava konto debiteerimiseks. Vaidlus puudub selles, et pank poleks nimetatud nõudeid täitnud. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 16 lg 1 kohaselt väärtpaberite pantimine registreeritakse registris pantija kontohalduri korraldusel. Juhise pandi registreerimise kohta 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.