Tsiviilasi nr: 2-09-28009 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2010. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-28
§ 33
lg 2 kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Vastavalt TsÜS § 83 lg 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega pidi ka 2001 aastal leping, mis oli suunatud vallasasjast elamu osa üleandmisele või sellele vastav eelleping olema sõlmitud notariaalses vormis.
§ 29lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
§ 29
lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
§ 29
lg 5 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-09-28009 Leping p 4 kohaselt TV annab temale kuuluva ruumi nr 2 TTi omandisse ja lepingupooled on nõus, et TT projekteerib ja ehitab käesolevas punktis nimetatud pinna temale kuuluva elamispinna juurdeehitisena. Lepingu p 5 kohaselt lepingupooled on nõus, et käesoleva ajal üldkasutatav ruum nr 3 läheb TTi omandisse ja TT projekteerib ja ehitab käesolevas punktis nimetatud pinna temale kuuluva elamispinna juurdeehitisena. Kostja seletuse kohaselt soovis ta saavutada olukorda, kus ta remondib oma rahaga elamu katuse ja saab vastutasuks lepingus näidatud pööninguruumid. Seletuse kohaselt oli eesmärk liita tulevikus pööninguruumid korterite reaalosadega. Kohus leiab, et lepingus sõlmimise asjaolud ja lepingu sõnastus ei jäta kahtlust selles, et leping oli suunatud kaasomandi osast osade eraldamisele tulevikus ja nende osade liitmisele korterite reaalosadega. Mitte miski ei viita sellele, et tegemist oleks olnud üksnes kasutuskorraga. Seega pidi leping vastavalt ülalviidatud sätetele olema sõlmitud notariaalses vormis ning kuivõrd seda vormi ei järgitud, on leping tühine. Tühise lepingu alusel hagejal leppetrahvi nõuet tekkida ei saa, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohus märgib, et isegi juhul, kui leping ei oleks tühine, ei tuleneks sellest leppetrahvi tasumise kohustust p-de 4 ja 5 rikkumise eest. Leppetrahv on selgesõnaliselt sätestatud üksnes p 7 rikkumise eest. Kohus märgib, et isegi juhul, kui hagejal oleks lepingu alusel nõue, oleks see aegunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsMS § 362 lg 1 hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Hageja esitatud hagi jõuduis kohtusse 15.06.2009. Väidetav kohustuse rikkumine leidis aset 11.06.2006, seega oli hagi esitamise viimane kuupäev 11.06.2009. Hageja esitas hagi 4 päeva hiljem ja seega oleks hagi aegunud. Ühestki hageja viidatud asjaolust ei saa järeldada, et kostja oleks väidetava rikkumise toime pannud pahatahtlikult. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3
(3)