) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatis lastele mõistetakse
lg 1 alusel välja alates elatishagi esitamisest.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. -2- Tsiviiltoimik 22-09-41273 Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas
redaktsioonis (§ 99-101). Perekonnaseaduse (
) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased.
lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Ka praegu kehtiv
(§ 108) näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt minimaalmääras alates hagi esitamisest on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldada. Elatis tuleb välja mõista kindla igakuise elatusrahana alates 12.08.2009, so alates hagi esitamisele eelnenud pooleteise kuu eest suuruses, mis vastab poolele igakordselt kehtivale kuupalga alammäärale. Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatusraha suuruseks ehk pool kehtivast kuupalga alammäärast 2175 krooni. Kohtu arvates on sisuliselt kostja võtnud haginõude õigeks, st omaks, kuna kinnitanud istungil, et ta saab ja suudab kanda oma kolme lapse ülalpidamiskulutusi 2175 krooni ulatuses kuus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on elatishagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Otsuse tegemise ajal on kuupalga alammääraks Eestis 4350 krooni. Sellest lähtuvalt oleks minimaalseima elatise suuruseks 2175 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 386 peab kohus õigeks tühistada hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsuse jõustumisel, sest asjas on tehtud lahend, mis kuulub viivitamatult täitmisele. TsMS § 64 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib seaduses sätestatud menetlustähtaega lühendada. TsMS § 632 lg 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada. Osundatud menetlusnormidega ei lähe vastuollu poolte tahe loobuda apellatsioonikaebuse esitamisest. -3- Tsiviiltoimik 22-09-41273 Raivo Einula Kohtunik -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.