Obsah (5)

§ 478§ 466§ 5521§ 172§ 219

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-25861 Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse ka

§ 478lg 4).

Käesolev kohtumäärus jõustub pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kui määruskaebus käeolevale määrusele jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 466lg 3).

EDASIKAEBAMISE KORD Käesolevale kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikutel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.06.2009 esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus kohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja palus L.K.lt alaealine J. K. ära võtta ning kuni kohtulahendi jõustumiseni vanemalt lapse äravõtmise asjas Kohtla-Nõmme Lastekodusse paigutada. Avaldaja leidis, et lapse elu, tervis ja turvalisus on ohtu seatud, laps on vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud. Ema töötab Saksamaal ning laps elab kodus üksi.(tl 1-2) Kohus rahuldas 04.06.2010 määrusega avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt. Kohus määras, võtta esialgse õiguskaitse korras L.K.lt ära alaealine laps J. K., kuid jättis rahuldamata Kohtla-Järve Linna taotluse lapse andmiseks riiklikule ülalpidamiseks Kohtla-Nõmme Lastekodusse. (tl 9)
2. 11.06.2010 esitas Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu) avalduse L.K.lt lapse äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta. L.K. läks raske materiaalse olukorra tõttu tööle Saksamaale, alaealine J. K. elas kodus üksi. Alaealine laps jäi seega ilma vanema hoolitsusest ja järelevalvest. Laps käis koolis 2-3 korda nädalas, keeldus elamast laste varjupaigas. Korter on koristamata, segamini. Naabrid esitasid kaebusi, et tüdruku juurde kogunevad õhtuti noored, lärmavad ning segavad teisi majaelanikke. L.K. tuttavad ei olnud nõus last enda juurde võtma. (tl 15-16)
3. Kohtuistungil 14.04.2010 määras kohus, anda sotsiaalhoolekandekeskuse loal J. K. lastekodust emale, kohustas ema ja last käima psühholoogi ja psühhiaatri juures, kohustas lubama sotsiaalhoolekandekeskuse töötaiad kodukülastuse läbiviimiseks. Kohus märkis, et juhul kui L.K. ei täida kohtu antud korraldusi, toimetab eestkosteasutus lapse lastekodusse. (tl 104)
4. Kohtule 06.05.2010 antud selgituses märgib avaldaja, et teostas 21.04.2010 kodukülatuse L. K. elukohta. Kodus oli J. K., tema sõnul läks ema sõbrannale külla. Elamistingimused ei ole head, on näha, et korteris ei ole ammu remonti tehtud. Visuaalse vaatluse põhjal saab väita, et eluruumis puudub elementaarne kord, eluruum ei ole hubane ega mugav. Ema ja laps magavad ühes voodis. 27.04.2010 toimus L. ja J. K. esimene kohtumine psühholoogiga. 30.04.2010 toimus Ida-Viru Maakonna alaealiste asjade komisjon, kus arutati J. K. koolist põhjuseta puudumist ja suitsetamist. Komisjoni otsusega kohaldati hoiatust. (tl 113) 28.05.2010 arvamuses märgib avaldaja, et kodune olukord elamistingimuste poolest on veidi paranenud, kuid korteris on ikka tolmune ning puudub kord, puhtus ja hubasus. Eluruumis viibides jääb mulje, et seda kasutatakse ajutiselt. L. K. selgitas, et peab ravile Tallinna minema, kuid muretses, kuhu jätta nendeks päevadeks laps. Avaldaja ja alaealise esindaja selgitasid lapsele, et nii tema kui ema huvides oleks see, kui laps viibiks neil päevil lastekodus. Esindajaga käitus J. väga kapriisselt, oli selgelt tajutav, et laps ei mõtle adekvaatselt, vaid tujutseb ja ei taju olukorra tõsidust. Kohtla-Nõmme lastekodule teavitati, et tuleb tagada J. K.le turvaline elukeskkond sel ajal kui L. K. viibib haiglaravil. Selgus, et alaealine lastekodus ei viibinud ja vältis lastekodutöötajatega kohtumist. Avaldaja märkis, et lapse ja vanema vahel puudub usalduslik suhe, kumbki elab oma elu. L.K. sissetulekute puudumise tõttu on selgusetu, kuidas pere igapäevaeluga toime tuleb (tl 136) 2 KOHTUISTUNGID
5. Istungil 26.10.2009 selgitas alaealine J. K., et tal oli probleeme koolis käimisega, hulkus ringi, vahel jõudis teise või kolmandasse tundi. Ema tundis huvi, miks ta koolis ei käinud ja tegi selles suhtes etteheiteid, helistas kooli ja kontrollis. Ühel korral kogunes seltskond tema korterisse, üks sõbranna kutsus ja lubas et midagi ei juhtu. Ühel korral oli kokkupuude ka politseiga, õppeaasta lõpus osteti sõbrannaga alkoholi, joodi seda kooli juures ning politsei pidas tüdrukud kinni. Alaealise sõnade kohaselt nõustus ta ise üksi koju jääma arvates, et saab hakkama. Ema palus tuttavat lapsel silm peal hoida. Esimese kuu tuli toime, raha kulus riiete ostmisele, süüa sai koolist. Kui ema lahkus, kandis ta lapse arvele 500 krooni, ema enda arvel oli 5 000 krooni. Nii lapse kui ema kaart oli tütre käsutuses. Kuna laps kulutas raha ära, käskis ema anda raha J. S. kätte. Ema on kursis, et tütar on lastekodus ning ei ole sellele vastu. Ema saadab pakke, kirju. (tl 58-59) Avaldaja esindaja selgitas, et neile teadaolevatel andmetel pidi politsei materjalid edastama alaealiste asjade komisjonile. J. ja L. K. elavad üürikorteris, elukoharegistreering L. K.l puudub. Naabrid väitsid, et lapse eest nad vastutama ei ole nõus, neile pole keegi sellist kohustust pannud. J. ei viitsi koolis käia (tema enda sõnade kohaselt). Alaealise esindaja selgitas, et talle teadaolevatel andmetel ei osuta ema lapsele materiaalset abi ning on rahul, et laps on lastekodus.
6. Istungil 13.01.2010 selgitas avaldaja esindaja, et lapse ema mõjutab pidevalt teda, mistõttu on tüdrukul käitumisprobleemid ning ta ei käi koolis. Ema annab lapsele pidevalt katteta lubadusi, et võtab ta enda juurde välismaale. (tl 80)
7. Kohtuistungil 14.04.2010 selgitas puudutatud isik L.K., et välismaale tööle minnes ei jätnud last üksi, vaid palus J. S. silm peal hoida. Nii oli suuline kokkulepe. Kui töötas Eestis Maxima kaupluses olid samuti pikad tööpäevad ning laps oli kodus üksi, mingeid probleeme ei olnud. Last välismaale kaasa võtta ei olnud võimalik. (tl 100) Tunnistaja J. S. selgitas, et konkreetset juttu nagu tal tuleks J. järele vaadata ei olnud. Juttu oli sellest, et tunnistaja hoolitseb korteriüüri tasumise eest. L. andis pangakaardi tema kätte. Tunnistaja laps käib J.ga ühes klassis, seetõttu sai jälgida, kuidas J.l koolis läheb. Teadis, et J. korralikult koolis ei käi ning informeeris sellest L.K.t. Vahel käidi J.ga koos toiduaineid ostmas. Sellist asja ei olnud, et lapsel oleks tulnud nälga tunda. Naabrid rääkisid kogunemistest korterisse. (tl 101) Tunnistaja T. T. selgitas, et J. tuli Kohtla-Nõmme Lastekodusse 06.06.2009.a, oli väga kinnine tüdruk ning temaga oli raske kontakti leida. Tüdruk ootas väga ema, ema lubas tulla suvel, aga ei tulnud, ning laps oli sellest väga löödud. Kui ema tuli Eestisse, J. väga rõõmustas, käis emaga kohtumas, lastekodusse tuli väga hilja õhtul, õppida enam ei jõudnud, õppimisega oli raskusi. J.l on probleeme ja need probleemid on jätkunud ka peale ema tagasitulekut. (tl 102) Alaealine J. K. kinnitas, et soovib elada koos emaga. (tl 103) Puudutatud isik L.K. selgitas, et ei nõustu sellega, et laps ära võetakse. Enne välismaale lahkumist ei olnud J.l probleeme. Kui tema ära läks, otsustas J. ise, et hakkab sellist elu elama. Puudutatud isik leiab, et lapsele on vajalik normaalne perekondlik õhkkond. Omaltpoolt lubas tarvitusele võtta kõik abinõud lapse kasvatamisel. (tl 103) Avaldaja esindaja palus avalduse siiski rahuldada, kuna leidis, et ei saa kindel olla selles, et ema Eestisse jääb, ta ei ole siin millegagi seotud. Ema antud lubadused mõjuvad lapsele väga halvasti Avaldaja esindaja leidis, et teatud tingimustel võib anda emale võimaluse last kasvatada, ema peaks lapsega psühhiaatri poole pöörduma võimaldada sotsiaalhoolekandekeskuse töötajatel läbi viia kodukülastusi. Alaealise esindaja nõustus avaldaja esindaja seisukohaga ja leidis, et lapsel olid suured probleemid juba enne ema lahkumist. Ema jättis lapse probleemidega üksi. Esindaja pidas mõistlikuks jätta laps lastekodusse ning anda emale aeg oma elu korda seada. (tl 103)
8. Kohtuistungil 16.06.2010 märkis avaldaja, et L.K. poolt on täitmata koolikohustuse kontrolli teostamine ning alaealise pöördumine psühholoogi poole. Avaldaja on veendunud, et ema lapse kasvatamisega toime ei tule, lapse käitumine paranenud ei ole, tüdruk jäi kehva õppeedukuse 3 tõttu klassi kordama. Avaldaja jäi kindlaks oma seisukohale, et laps tuleb emalt ära võtta ning lastekodusse saata. Avaldaja leidis, et J. K. peab oma käitumise parandamiseks lastekodus viibima ning rehabilitatsioonikeskuses ravi läbima. (tl 176) Alaealise esindaja selgitas, et kuigi ema ja tütar väidavad, et kõik on hästi, ei käi laps siiski korralikult koolis. Esindaja näeb, et J.l on käitumisega probleeme. Küsimusele miks ta koolis ei käi, vastas tüdruk, et on laisk. Korteris oli tunda ebameeldivat uriinilõhna (tl 176) Esindaja ei ole kindel, et lapse lastekodusse paigutamine oleks kõige õigem, kuid kindel on see, et laps vajab kindlaid reegleid. Puudutatud isik L.K. selgitas, et korter oligi halvas seisukorras juba siis kui ta ostis, kuid remondi tegemiseks enam raha ei jätku. Koristatakse pidevalt, J.ga tegeletakse igasuguste asjadega – hobidega, joonistatakse. Lapse kasvatamisega tuleb enda hinnangul toime. Lastekodu ei suuda jälgida, milliste sõpradega laps väljas käib, aga ema suudab. Lapse käitumisega on küll suured probleemid, kuid ema kinnitab et suudab seda muuta ja last aidata. Usaldab oma last. (tl 177) Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku lükata asja arutamine edasi 2010.a oktoobriks, jälgimaks kuidas saab L.K. hakkama lapse kasvatamisega ning oodata ära, kuidas läheb alaealisel õppetöö uue õppeaasta esimesel veerandil. Menetlusosalised nõustusid kohtu ettepanekuga. (tl 177)
9. Avaldaja jäi kohtuistungil 18.10.2010 avalduses toodud seisukohtade juurde ja palus avalduse rahuldada. Avaldaja esindaja selgitas, et neile teadaolevatel andmetel on J. K. saanud karistada väärteomenetluses avalikus kohas suitsetamise ja alkoholitarbimise eest. Politseiregistris on see üleval, menetlus käib. Materjale esitada ei ole. Avaldaja esindaja väljendas kahtlust, kas ema käitus lapse huvides, vahetades lapse kooli, olenemata eelmise kooli õppenõukogu otsusest jätta J.
10. klassi kordama. Septembri algul sai avaldaja teada, et tüdruk õpib Ahtme Gümnaasiumi
11. klassis, kuigi üleminekutestid on tegemata. Seega ei ole laps näidanud valmisolekut õppida
12. klassis. Järelikult on lapsele lisatud koormust juurde, st peab õppima seda, milleks te võib-olla võimeline ei ole. Avaldaja väljendas kahtlust, kas J. suudab individuaalprogrammi alusel
13. klassi lõpetada. Alaealise esindaja leidis, et praegu ei ole aluseid emalt lapse äravõtmiseks. Järelpärimistele saadud vastused on positiivsed. Klassijuhataja kinnitusel saab tüdruk hästi hakkama, hinded on paranenud. Ema saab lapsega hakkama, neil on pidev side klassijuhatajaga. Puudutatud isik L.K. selgitas, et tütrega käisid psühholoogi juures kuu aega, vahel 2 korda nädalas. J. käib Rock klubis, kuhu kogunevad loomingulised inimesed, veel käib ta jääväljakul uisutamas. Puudutatud isik ise käib Mainori Kõrgkooli äriõppes. Materiaalselt ei ole kerge, elatakse sotsiaaltoetustest, muid variante hetkel ei ole. J.ga käidi Tartus psühhiaatri juures. Psühhiaater leidis, et J. teeb edusamme. Õppimisse on J. suhtumist muutnud, teeb seda kohusetundlikult ning õigustab seega enda
14. klassi panekut. Alaealiste asjade komisjonis käidi septembrikuus, seal väärteoprotokollidest ei räägitud midagi. Kontakt lapsega on normaalne ning ema ja tütar soovivad elada koos. Ema kinnitas, et suudab hoida kontrolli all, et tütar halvale teele ei läheks. Alaealine J. K. kinnitas, et soovib elada koos emaga. Suitsetamise kohta väitis, et ei suitsetanud ise, vaid hoidis tuttava suitsupakki käes, alkoholi ei tarbi. (tl 206-207) II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste ja esindaja seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
16. Kohus tegi kindlaks, et J. K. on sündinud vallaslapsena 08.06.1995 (tl 3, 4) 01.04.2009 lahkus L.K. tööle Saksamaale, alaealine J. K. jäi üksi, puudus põhjuseta koolist, õppeedukus halvenes, (tl 5, 56), korteris must, koristamata (tl 25) Juunist 2009 viibis J. K. riiklikul ülalpidamisel Kohtla-Nõmme Lastekodus Lastekodu iseloomustas J. K.t kui laiska ja halvasti 4 õppivat tüdrukut, kes on kergesti mõjutatav ning läheb kergesti kaasa halva seltskonnaga, meeleolu vaheldub tihti, suitsetab, tarvitab alkoholi (tl 98) Kodukülastustel korteris korralagedus, segadus, mustus, korteris ei ole ammu teostatud remonti, koristatud. Mööbliesemeid minimaalselt. Ema ja tütar magavad ühes voodis. J. sõnul meeldib talle kodus elada, kuid kodune olukord ei meeldi, selle teeks ümber kui võiamlik oleks. Korteris tunda suitsu- ja uriinilõhna, vedelevad pikendusjuhtmed. Kodune suhtlemine L.K. poolt autoritaarne (tl 120, 160, 199) L.K. on registreeritud töötuna Eesti Töötukassas alates 19.04.2010 (tl 138) Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo 01.06.2010 vastuse järgi on kaks väärteomaterjali Alkoholiseaduse § 71 ja KarS § 218 lg 1 järgi J. K. suhtes saadetud Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste asjade komisjoni.
17. a on J. K. ühel korral karistatud alkoholiseaduse § 71 järgi. Politsei väljakutseid xxx, puuduvad (tl 155) 21.09.2010 vastuse kohaselt andmed alkohoolsete jookide tarvitamise kohta puuduvad, naabrite pretensioone ei ole, politsei väljakutseid Toome pst 18.-13 ei ole, kehtivaid karistusi L. K.l ei ole (tl 210) Psühholoogi arvamuse kohaselt on J. K. juhitav inimtüüp, kes vajab pidevat juhendamist ja suunamist. J.l on madal enesehinnang, elementaarsed hügieenivilumused puuduvad. Emalt ei saa tüdruk tuge ega toetust, vaid ainult süüdistust. J. eelistab probleemi tekkimisel sellest vabaneda, mitte seda lahendada. Sotsiaal-psühholoogiline kohanemine on J.l madalal tasemel, sotsiaalseid käitumisreegleid J. vastu ei võta. Testide tulemused näitavad, et J. tunneb ema poolt ülinõudmisi ja – kontrolli, mis tekitab madalat enesehinnangut. L.K. ei ole paindlik, ta ei pea ennast süüdlaseks lapse ebaõnnestumistes, vaid püüab tõestada, et J. on ise süüdi. Psühholoog on arvamusel, et perekond K. on disharmoneeruv perekond, mille tulemuseks on nõrk isiksuse kujunemine ja ühiskonda mittesulandumine. Siseatmosfäär on teiste süüdistamine, kriitika, mis mõjub halvasti J. kasvatamisele ja arendamisele. L.K. hoolitseb tütre eest, kuid tema nõudmiste tase on väga kõrge ja J. tunneb sellest lähtudes süütunnet, et ei küündi ema ootusteni. Perekonnas toodetakse tühje lootusi. Ema valitud kasvatusstiil ei ole õige, sest J.st on kujunemas häbelik ja kinnine, madala enesehinnanguga inimene, kes ei oska eneseväärikust tõsta ning oma saavutustest rõõmu tunda (tl 158-159) Ahtme Gümnaasiumi 05.10.2010 iseloomustuse kohaselt õppis J. K. Ahtme Gümnaasiumis 1.-
18. klassini, uuesti saabus 01.09.
19. Sellest ajast on J. näidanud häid ja rahuldavaid õpitulemusi, eeskujulikku ja head käitumist ning hoolsust. Külastab regulaarselt koolitunde. J.l on head suhted nii õpilaste kui õpetajatega. Lapsevanem hoiab kontakti õpetajate ja klassijuhatajaga. Ema võtab osa lastevanemate koosolekutest, teatab õigeaegselt lapse puudumistest. Emal ja tütrel on suurepärane üksteisemõistmine ja koostöö (tl 212).
20. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust (PkS § 210 lg 2) Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 53 lg 1 sätestas, et kohus võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 134 lg 1 järgi kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest) kuritarvitamine, hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas lapse eraldamist perekonnast.
21. Vastavalt PkS § 135 lg 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Lapsesse puutuvas vaidluses on kohtul kohustus järgida esmajoones lapse huve (PkS 123). 5 Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. 14.

§ 5521

lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10- aastase lapse isiklikult ning sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb lapsele anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Alaealine J. K. on sündinud

1. aastal (käesoleval ajal 15-aastane). Alaealise esindaja ja avaldaja nõusolekul (tl 176) viibis alaealine J. K. kohtuistungitel. Kohus kuulas alaealise ära ning andis võimaluse oma seisukoha avaldamiseks. Alaealine J. K. kinnitas menetluses korduvalt oma soovi elada koos emaga. J. K. selgitas oma probleemidest kooliskäimise ja õppimisega, ka alkoholi ja narkootikumine tarbimisest. Alaealise sõnul ta alkoholi ei tarbi, see talle ei meeldi. Narkootikume tegelikult ei tarbi, kuid ütles koolidirektorile et tarbib, sest direktor niikuinii teda ei usu (tl 103, 206)
2. Ema L.K. kinnitas oma soovi kasvatada ise tütart (tl 103, 206)
3. Menetluse käigus kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et asjaolud, mis tingisid esialgse õiguskaitse rakendamise 04.06.2010.a, on tänaseks ära langenud. Alaealine J. K. ei ole järelvalveta ega hooletusse jäetud, lapse turvalisus ei ole ohustatud. Kohus on seisukohal, et L.K. kohati ebaõiged kasvatusmeetodid, põhimõtted ja arusaamad, ka elustiil ning kõigele sellele lisanduv raske materiaalne olukord ei anna alust lapse eraldamiseks vanemast (vastu 15- aastase lapse enda ja ema soove). Viimasel so 18.10.2010 toimunud kohtuistungil selgus, et J. K. õpitulemused on paranenud. Kohus ei nõustu avaldaja väljendatud kahtlusega, et L.K. ei toiminud lapse huvides, pannes lapse individuaalprogrammi alusel Ahtme Gümnaasiumi
4. klassi kui eelmise kooli õppenõukogu pidas vajalikuks jätta J. klassikursust kordama. Avaldaja leidis, et ema on põhjendamatult suurendanud lapse koormust. Seevastu Ahtme Gümnaasiumi iseloomustuse põhjal on käesoleval õppeaastal J. näidanud häid ja rahuldavaid õppetulemusi ning eeskujulikku ja head käitumist ning hoolsust. Tüdruk külastab koolitunde regulaarselt, põhjuseta puudumisi ei ole. Suhted klassikaaslaste ja õpetajatega on lapsel head, lapsevanemal on tihe kontakt kooliga (tl 212). Kohtu hinnangul on seega J. K. igati õigustanud talle pandud lootusi ja usaldust ning õige suhtumise korral suuteline ka õppeprogrammiga toime tulema. Kohtu hinnangul näitab J. K. õppetulemuste paranemine positiivset pööret nii J. K. käitumises kui ema-lapse suhetes. Politseil ei ole perekonna ega J. K. suhtes pretensioone (tl 210). Puudub alus väita, et L.K. ei suuda või ei taha lapse eest hoolitseda või ei ole võimeline ohtu ära hoidma. Kohus rõhutab, et lapse eraldamine vanemast on äärmuslik abinõu, tagamaks lapse ohutus ja vältimaks lapse huvide kahjustamist juhul, kui muud kasutusele võetud toetavad abinõud ei ole piisavad. Kohus on seisukohal, et J. K. käitumis- jm probleemid on lahendatavad last vanemat eraldamata. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et arvestades alaealise vanust ning viimaste kuude positiivset muutust, ei ole tema eraldamine vanemast ning lastekodusse toimetamine võimalik tema vaimset seisundit ja heaolu traumeerimata. Olukorras, kus otsest vanemapoolset ohtu ning hoolimatust ei ole tuvastatud, oleks lapse eraldamine vanemast vastuolus lapse huvide ning PkS § 135 lg 1 sätestatuga. Ka alaealise huve kaitsma määratud esindaja leidis kohtuistungil 18.10.2010, et lapse äravõtmiseks vanemalt puudub alus (tl 206 pöördel) 6 Arvestades psühholoogi antud arvamust (tl 158-159), märgib kohus L.K.le, et ta on kohustatud hoolitsema oma lapse eest, kasvatusstiil peaks lähtuma lapse huvidest (last toetav, tema enesehinnangut tõstev, lapse edusamme tunnustav).
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PkS § 134 lg 1, § 135 lg 1, jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 172

lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt

§ 219sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik Evi Kool 7