Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulud) riigi kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused 26.04.2010.a esitas Narva linn kohtule avalduse O K ja G P vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse L K suhtes; O K N K suhtes. Avalduse kohaselt on O K ja G P alaealise L K vanemad; O K on alaealise N K üksikema. 15.04.2010.a. teatati Narva Laste Varjupaigast (edaspidi Varjupaik), et N K tuli Varjupaika ema O K alkoholi tarvitamise tõttu. Laps läks hommikul kooli ja tagasi koju minna ei taha. Sotsiaalabi ametnik tuvastas aadressil XXX (ühiselamu), et O K tarvitas öösel alkoholi ja hommikul alkoholijoobes lahkus kodunt koos noorema lapse L K. Tubades valitses antisanitaarsus, puudusid toiduained. Ühiselamu toast nr 73 leiti alkoholijoobes O K, kes ei olnud suuteline iseseisvalt tõusma ja hoolitsema lapse L K eest. Laps oli must, hooldamata, näljane. L K isal G P on keelatud alkoholi kuritarvitamise ja asotsiaalse eluviisi tõttu O K perekonnas elada ühiselamu komandandi poolt. G P viibimiskoht on teadmata. Alaealised lapsed võeti emalt ära perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 2 alusel. Lapsed viibivad Varjupaigas. Sotsiaalameti kogutud andmetest nähtub, et O K ja G P kauakestvalt kuritarvitavad alkoholi, avaldavad lastele kahjulikku mõju, mis seisneb alkoholi tarvitamises laste juuresolekul, vägivallas teineteise suhtes ning laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmises. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et laste vanemad on alkoholisõltlased, ebakindla eluviisiga, kes ei ole järginud laste hoolduse minimaalseid nõudeid, avaldavad lastele kahjulikku mõju, mille tulemusena on ohustatud laste elu, tervis ning seadusega kaitstud laste huvid. 27.04.2010.a. kohtumäärusega rakendas kohus avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset (tl 2526). Puudutatud isikute seisukohad 2 Laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk 18.05.2010.a. kohtule esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt tulevalt PKS § 54 lg 1 punktist 1, võib kohus eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Antud juhul on tõendatud, et lapsed sattusid varjupaika just sel põhjusel, et nende vanem(ad) nende eest alkoholi kuritarvitamise tõttu ei hoolitse, ega täida teisi kohustusi. O K on ka ühiselamu (milles perekond elab) juhtkond iseloomustanud kui alkoholisõltlast ja agressiivse käitumisega inimest. O K perekond on olnud suunatud projekti „Andmise jõud Narva linnas, kuid tänu alkoholile see tulemust ei andnud. Arvestades, et vanemate alkoholiprobleemid on juba pikemaajalised ning seda, et neid on tulutult püütud aidata, on esindaja arvates vähetõenäoline O K ja G P täielik ja kiire vabanemine alkoholisõltuvusest. Arvesse tuleb võtta veel laste olukorda varjupaika saabumisel- nad olid pesemata ja näljased. Nooremal lapsel esinevad toimikumaterjalidest tulenevalt tänaseni tervisehäired, varjupaika saabumisel ei saanud ta hakkama oma eale vastavate toimingutega, k.a. söömisega. Lapsed, (eriti N K) on olnud sunnitud varjupaigast abi otsima ka eelnevalt. 17.mail 2010.a. kohtus esindaja lastega Narva Laste Varjupaigas. N K rääkis, et talle ei meeldi ema alkoholisõltuvus ja et ta on näinud ema mitmel korral erinevate inimestega tülitsemas, kaklemas. Varjupaigas talle meeldib, kuid kodus oleks tema sõnul sellegipoolest parem elada. Oma ema ta armastab, kuid samas pelgas N K veidi koduteemat just ema alkoholilembuse tõttu. Esindajale tundus, et N K on segaduses oma tuleviku pärast ja ei suuda selles osas seetõttu ennast selgelt ja lõplikult väljendada. Kahtlemata on ema alkoholiprobleemid lapsele oma jälje jätnud. Nadežda jutust tulenevalt sooviks ta varjupaiga asemel elada kodus, kuid samas mitte sellises olukorras, kus ema pidevalt purjus on. Ta saab aru, et tuli varjupaika just sel põhjusel. Esindaja kohtus ka L K, kes küll suhelda ei soovinud (oli just ärganud ja seetõttu pahur), aga väljanägemise poolest (samuti direktori sõnul), oli ta seisund palju parem kui varjupaika saabumisel (kirjelduste järgi)- ta oli puhas ja hoolitsetud. Esindaja leiab, et Narva linna avaldus tuleks täies ulatuses rahuldada (tl 38). Asjast puudutatud isikud O K ja G P kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde, paludes O K ja G P võtta ära laste hooldusõigus täielikult. Peale avalduse kohtusse esitamist oluliselt midagi ei muutunud. Vanemad lapsi ei kasvata, neil on asotsiaalne eluviis, elavad kodutute öömajas. Vanemad on külastanud lapsi Varjupaigas viimase kuu jooksul alates kohtukutse kättesaamisest. Varem nad laste juures ei käinud ja ei tundnud huvi laste vastu. Vanemad ei tee midagi selleks, et elada koos lastega. Dokumente neil ei ole. Pere järelevalvet teostatakse ajast kui laps oli kaheksakuune. O K selgitas kohtuistungil, et Narva linna avaldusega ei ole nõus. Selgitas, et käis suvel laste juures Varjupaigas. Tal ei olnud infot selle kohta, et teda kutsuti Varjupaika ja Sotsiaalabiametisse. Tütre N kohtus ja suhtles ta tänaval. Varjupaigas olles on lapsel probleem õppimisega. Alates aprillist on O K depressioon. Ta läheb tasakaalust välja, kuid agressiivsust ei ole. Elab koos Popoviga kodutute öömajas, lapsed on Varjupaigas. Tema ja G P külastavad lapsi. G P selgitas, et lapsed olid soojas kodus, kõhus olid täis. Kui ta töötas, oli kodu korras. Viimati andis lastele süüa aprillikuus. G P sõnul kuritarvitas ta alkoholi, kuid kes praegu ei joo. Ta jalutas lastega, tõi poest toitu. Narva linna avaldusega ei nõustu. G P leiab, et tema pere suhtes on Sotsiaalabiameti poolt psüühiline mõjutamine. 3 Alaealiste laste esindaja jäi kohtule kirjalikus arvamuses esitatu juurde, leides, et Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele ja vanematelt tuleb võtta ära laste hooldusõigus täielikult. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad isiklikult ära. Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige laste huvidest nagu näeb ette Lastekaitseseaduse § 3. Kuni 30.06.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 sätestas, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Alates 01.07.2010.a. kehtiva PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Kuni 30.06.2010.a. kehtinud PKS § 54 lg 1 võis kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanema suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva §-i lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 134 lg 3 näeb ette kohtu õiguse teha lapse heaolu ohustamise korral vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde. Kohus võib isiku-ja varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute keelamisega. Varahoolduse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 näeb ette võimaluse võtta vanemalt ära täielikult isikuhooldusõiguse, kui muud abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Tulenevalt osundatud sätetest ning lähtuvalt PKS § 116 lg 2 sätestatud hooldusõiguse koosseisust on kohtul õigus võtta vanemalt hooldusõigus täielikult ära. Avaldaja esindaja ja laste huve menetluses esindav advokaat on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad õiguslikud alused O K ja G P lapse L K suhtes ja O K lapse N Kisseljova suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Avaldusest ja selle lisadest (tl 1-23) nähtuvalt on kohus seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et O K ei ole kohaselt täitnud vanema kohustusi tütarde L K ja N K suhtes, G P ei ole kohaselt täitnud vanema kohustusi tütre L K suhtes. Lapsed viibivad Varjupaigas alates 16.aprillist 2010.a. käeoleva ajani. Vanemad on lapsi külastanud ainult viimase kuu jooksul, peale kohtukutse saamist. Eelnevalt on lapsed viibinud varjupaigas vähemalt kaheksal korral erinevatel põhjustel: skandaalid O K ja elukaaslase vahel; ema oli ebakaine ja 4 laps kartis koju minna; alkoholijoobes ema ei lasknud tütart koju; ema oli joobes ning ei olnud võimeline lapsi hooldama; lapsed viidi Varjupaika kiirabiga, kuna ema oli alkoholijoobes ning lapsed olid jäetud omapäi; kaklus ema ja tema elukaaslase vahel, tütar kartis kodus olla; äärmuslikult halvad sotsiaal-olmetingimused perekonnas. Avaldaja poolt oli O K perekond suunatud perekonna tugevdamise projekti „Andmise jõud Narva linnas“ perekonna tugiteenusele ajavahemikuks 03.03.-31.05.2010.a. Projekti töö peatati seoses O K joomasööstudega. Märtsikuu keskel algas joomahoog G P. Käesoleval ajal elavad O K ja G P kodutute öömajas. Kohtuistungil olid nende seisukohad ennastõigustavad ja teisi süüdistavad. Arvestades, et laste vanemate alkoholiprobleemid on pikaajalised ning seda, et neid on püütud tulutult aidata, on ebatõenäoline nende täielik ja kiire vabanemine alkoholisõltuvusest. Mõjuvad põhjused vanema kohustuste täitmata jätmiseks puuduvad. Eeltoodu alusel ei ole laste vanemad kohtu arvates suutelised kindlustama lastele vajalikku kasvamis-ja arenemiskeskkonda, samuti tagama lastele turvalist elukeskkonda. Vanemate eluviis ei võimalda lastel vanemate juures elamist ning võib lastele ohtlik olla ja osutada lastele kahjulikku mõju. Eeltoodust tulenevalt ei saa kuuluda O K N K ja L K esindusõigus: isikuja varahooldusõigus; G P L K esindusõigus: isiku-ja varahooldusõigus. Kohus asub seisukohale, et Narva linna avaldus O K ja G P laste hooldusõiguse täieliku äravõtmise nõudes, mida toetab ka alaealiste laste esindaja, tuleb rahuldada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 563¹ kohaselt vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus kohtumäärusega. Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.