lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, seadusele ning lg 3 alusel on kohustus täidetud, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohus, viisil.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmise korral nõuda selle kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6 alusel täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 alusel võivad pooled vastastikuste lepingute puhul keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 26. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 07.07.2007 (lk 13, I kd ) Keila vallas külas asuva XXXpuhkeala kommunikatsioonide, veepumpla, veepuhastusjaama renoveerimise, teede ehitamise lepingu vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele ja töövõtja pakkumisele. Seega on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping
järgi, mille kohaselt kohustub üks pool valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkukepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu.
lg 1 alusel peab töö vastama lepingu tingimustele ja sellele peavad vastama ka lepingu dokumendid. Seega peab töö vastama tingimustele koos lepingu dokumentidega ning koos tööga tuleb reeglina üle anda ka vastavad lepingu dokumendid. 27. Vaidlus käib selle üle, kas ja millises ulatuses on hageja need täitnud ning kas kostja on tööd ka vastu võtnud ning kas kostjal on õigus keelduda tasu ning viivise maksmisest, nõud trahvi ja teha tasaarvestust. 28.
637 lg 3 alusel muutub tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest (kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks). Kostja leidis, et tasu saab hageja nõuda siis, kui töö on lõplikult vastu võetud, see töö pole osadeks jaotatud, millega ei nõustunud hageja. Kostja esitatud (II kd lk 76-104 ) pakkumise kutse dokumentidest, riigihanke kirjeldusest nähtub, et 4 hankelepingu p 5 järgi peab tasumine toimuma vastavalt hankelepingus kokkulepitud tingimustele, p 5.1.2 sätestab vahemaksed, töövõtja esitab protsendeerimisaktid (akt) ja selle saamisel peab tellija vajadusel tegema aktis nimetatud tööde ülevaatuse, tegema vajadusel kontrollmõõtmised, aktsepteerima selle või lükkama selle põhjendustega tagasi ning vastavalt teostatakse ka vahemaksed (vt pakkumise maksetingimused, II kd lk 79). Riigihanke tingimustes ei ole sätestatud maksetingimusi, ent on märgitud, et pakkumise maht tuleb teha töömahutabelina ning kogusummana ja kogusumma tuleb esitada nii käibemaksuta kui käibemaksuga (vt üldkirjeldus, lk 97 II kd). Hageja esitatud töövõtulepingu p 2.5 järgi on hageja kohustatud tegema töö ja töö loetakse lõpetatuks ja tema kohustused täidetuks kui töö on tervikuna lepingus sätestatud mahus teostatud, vastab kõikidele kvaliteedi ja muudele nõuetele, tellija soovitud funktsionaalsusele ja otstarbele ja kõrvaldatud kõik töös esinenud puudused. Lepingu p 3.3 järgi tasub kostja tellijana hagejale kui töövõtjale vabastavalt igakuiselt esitatud tööde aktile ja arvele ning töö vastuvõtmine toimub üleandamis-vastuvõtu aktide alusel. Tellija peab akti üle vaatama 3 päeva jooksul ja aktsepteeritud aktide alusel tuleb tellija poolt tasuda 14 päeva jooksul arve saamisest. Lepingu lisast /vorm II/ (lk 23, I kd ) on näha ka erinevate tööde maksumus, sj teedeehituse maksumus 7296584 krooni, vee- ja kanalisatsiooni ehitus 6 187 844 krooni, joogiveepuhasti mehaanika ja el.osa rekonstrueerimine 342000 krooni, reoveepuhasti rajamine 1 390 000 krooni, tänavavalgustuse, sidevarustuse ja kaabelliinide ehitus 4848900 krooni, kõik käibemaksuga kokku 23677087 krooni. Hinnates eelviidatud poolte esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et pooled leppisid kokku tööde aktseerimise vaheetapiti ja vastavalt ka vaheetappidel vastuvõetud tööde eest etapiviisilise tasumise kooskõlas
lausega. Seega kostja väide, et kokkuleppe oli selline, et tööde eest tuleb tasuda alles siis, kui kõik tööd on lõplikult tehtud ja vastu võetud, ei ole õige ning hagejal on õigus nõuda kostja poolt aktide alusel vastuvõetud tööde eest tasumist vastavate aktide alusel esitatud arvete järgi, st rahalise kohustuse täitmist kooskõlas
lg 1 alusel peab tellija teatama töö mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul, kui ta töö mittevastavausest teada sai või pidi teada saama. Lepingu p 5.4.3 alusel oli kostjal kui tellijal õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta kvaliteedile ja kogusele või kui see on dokumenteerimata. Viidatud aktid on kostja kui tellija poolt alla kirjutatud kõik 2008.a., sellest viimane vastavalt 12.11.08, kuid puuduste kohta on tehtud märkused 2009.a. juunis, so alles pärast kohtumenetluse algust (hagi esitatud 30.03.09, hagimaterjal kätte toimetatud kostjale 29.04.09, I kd lk 79) oma esmases vastuses hagile juunis 2009. Lepingu 5.4.5 järgi on kostjal õigus igal ajal avastada puudusi, sj garantiiaja jooksul, ja nõuda defektide parandamist kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul avastamisest. Hageja tunnistaja TV ütlustest nähtub, et kostja ega kostjapoolset omaniku järelvalvet teinud M. R ei ole tehtud tööde kohta mingeid pretensioone esitanud ja et tööd lõpetati lõpuaktiga novembris 2008.a. ning vastavalt poolte kokkuleppel tuli teha haljastustööd järgneval kevadel. Kostja väitis, et ta on õigel ajal 5 juhtinud tähelepanu asfaltkatte puudustele, mida väidetavalt kinnitab K OÜ kiri 03.03.2009 (I kd lk 154). Viidatud kirjast nähtub, et tehtud on asfaltkatte tingimuste kontroll ning et see vastab nõuetele, ent kuna tegemist on erinevate laborite erinevate tulemustega, siis on tehtud ettepanek teatud viisil arvestuse läbiviimiseks keskmise tulemi saamiseks. Eeltoodu tõttu nõustub kohus hagejaga, et viidatud kiri ei tähenda puuduste kõrvaldamise ettepanekut
Kostja ei ole tõendanud, et enne aktide allakirjutamist ja pärast aktide allakirjutamist tööde vastuvõtu kohta oleks ta nõudnud hagejalt väidetavalt tegemata tööde tegemist, mis on seni tegemata, või tööde parandamist kui see on ebakvaliteetne kooskõlas lepingu p 5.4.5 ja
lg 1 ja andnud selleks hagejale mõistliku aja ning juhul kui hageja seda ei teinud, oleks kostja ise teinud selle ära ning nõudnud vastavate kulude hüvitamist, hinna alandamist või kahjude hüvitamist või keeldunud selles ulatuses tasu maksmisest. Seda, et asfaltkate võib olla ebakvaliteetne, kinnitavad poolte enda poolt kohtule esitatud OÜ TE protokollid, AS Teede Tehnokeskuse aktid, Tallinna Teede AS arvamused, R. P arvamus, K. R arvamus. Kohtu arvates on asfaltkatte kui töö ebakvaliteetsuse kõrvaldamiseks lepingus ettenähtud kord (p 5.4.5), ja seda võib teha igal ajal, sj garantiiajal, st ka pärast tööde lõpetamist, kuid selle töö puuduste kõrvaldamise kulusid või sellest tulenevat töö madalamat hinda üle 5 milj. krooni (mida hageja nõuab ja kostja keeldub maksmast), ei ole kostja tõendanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastupidiselt hageja arvamusele oli tee kasutusloa hankimise kohustus hagejal (lepingu 5.1.22), seega on alusetud ja ebaõiged hageja väited, et kostja pole seda luba taotlenud. Küll aga ei ole kostja tõendanud, et ta oleks esitanud sellest tuleneva parandamise/ hinna alandamise, kahju hüvitamise, nõude hageja vastu kooskõlas lepinguga. Kostja arvates ei vastanud ka ehituspäevikud nõuetele, ent samas pole ta tõendanud, et oleks nõudnud dokumentide puuduste kõrvaldamist. Viidatud ehituspäevikute, asfaltkatte enda puudustest ja tee kasutusloa saamise võimatusest tingitud asfalttee puudus ning sellest tingitud kahju või selle saamise kulude suurust või sellest tingitud objekti hinnavahet väärtuses ca 5 milj. krooni ei ole kostja tõendanud, samuti ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kahju, hinna alandamise või parandamise nõude hagejale või teinud selles osas ka tasaarvestust. Hageja on ise pakkunud kostjale (I kd lk 156) 30.04.09 tagastada osa raha seoses asfaldis esinenud puuduste tõttu (131 000 + käibemaks), kuid seda pole aktsepteerinud kostja ise (vt vastus, I kd lk 109). Kohtul puudub vajadus anda hinnang kostja esitanud muudele kasutuslubadele (Keila vallavalitsuse poolt väljastatud) ja hageja esitatud ehitusregistri väljavõttele, mis seostuvad lubade taotlemise, hankimisega, kuna muude lubade olemasolu üle vaidlus puudub, kasutusloaga seonduvatele väidetele on kohus eelpool hinnangu andnud. Samuti ei oma vaidluses mingit tähendust, kas R. P l oli luba teha kontrolli teekatte kvaliteedi üle, seega ei oma kaalu ka vastav luba, tunnistus ja maanteeameti koduleheküljest väljavõte. Nimetatu võiks omada tähendust vaid siis, kui oleks esitatud arvamusel tuginev nõue (parandamise vmt) hageja vastu (kohus tuvastas, et kostja pole tõendanud selle tegemist) ja siis tekkiks kahtlus tõendi väärtuses. Seega leiab kohus tunnistaja ütlusi ning ülalviidatud akte hinnates, et lepingus kokkulepitud tööd, mis on kajastatud ka nimetatud aktides on hageja poolt tehtud ja kostjale üle antud, seega on nendes märgitud tööd vastu võetud. 30. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hageja tasunõue eelviidatud akti nr 8 29.02.09 summas 2538371,90 krooni alusel koos arvega 108, akti nr 10 15.08.2008 summas 3764269, 23 krooni alusel arvega 434, täiteliiva akti nr 4 03.09.2008 232932 krooni alusel arvega 547, akti nr 11 30.09.08 summas 20985022,78 krooni alusel arvega 576, akti nr 12 12.11.08 summas 2108491,02 krooni alusel arvega 624 ning asfaltbetooni lisakulu tööde akti nr 5 12.11.09 summas 117708,54 krooni alusel arvega 657 (I kd lk 32-54) on seoses nendes nimetatud tööde (kogu lepingujärgne töö) vastuvõtmisega muutunud sissenõutavaks. Seega leiab kohus, et vastuvõetud tööde eest tasu maksmata jätmine ei ole lubatud ja tegemist on kostjapoolse kohustuse rikkumisega, sj on igal juhul alusetu jätta tasumata teiste tehtud tööde nagu vee ja kanalisatsioonitorustiku ehitus jms (vt hinnapakkumine lepingule vorm II , lk 23, I kd) eest, sest see oleks ebaproportsionaalne ja vastuolus
lg 3, mis sätestab, et 6 oma vastastikuse kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see oleks asjaolusid arvestades ebamõistlik, eelkõige kui lepingupool on oma kohustuse suuremas osas täitnud. Olukorras, 1) kus kostja on tööd vastu võtnud aktiga, 2) hageja on enamuses osas oma kohustused täitnud, 3) kus pooled on kokku leppinud vaid teatud haljastustööd tehakse kevadel 2009, 4) puudus esineb asfaltkattes, mille eest pakkus töövõtja omapoolset tagasimakset ja millest tellija ise keeldus ja kus ta samal ajal ei ole andnud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks või alandanud hind jms, on ebamõistlik ja hea usu põhimõttega vastuolus tema/kostja poolt jätta objekti maksumusest tasumata ca viiendiku suurune osa. Kohus peab vajalikuks märkida, et üleviidatud aktid ei sisalda tasu haljastustööde eest, mille eest on hageja esitanud oma akti alles mais 2009 ja mille tegemise kokkulepe oli ka 2009.a kevadel. Kohtul puudub vajadus anda hinnang hageja poolt kohtule esitatud fotodele teest, sest need ei tõenda iseenesest tees esinevate võimalikke puudusi, tegemist on illustreeriva materjaliga ning asjaolu, et kostja võttis tee ehitusega seotud töö vastu, leidis kinnitust vastavate aktidega.
Teiste isikute vahel sõlmitud kokkulepped ei saa mõjutada käesolevate poolte suhteid, va siis kui lepingust tulenevad õigused, kohustused või leping on üle võetud või tegemist on õigusjärglusega. Selliseid väiteid ei ole esitatud ega tõendatud. Seega on alusetu kostja väide, et tasunõude arvestuse aluseks olev lepingu hind 23677087 krooni (sh käibemaks) on tegelikult 23042690,72 krooni. Seega saab hageja oma tasunõuete arvestamisel lähtuda lepingulisest hinnast vastavalt
33. Hageja leidis, et kostjal on tasumata järgmine: arve 108 järgi 464249,76 krooni (akt 8), arve nr 434 järgi 650 000 krooni (akt 10), arve nr 471 järgi 232932 krooni (akt 4), arve 576 järgi 2085022,78 krooni (akt 11), arve 624 järgi 2108491,02 krooni (akt 12) ja arve 657 järgi 117 708,54 krooni (akt 5), kokku summas 5658404,10 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud saldokinnitusest (I kd lk 185) nähtub, et seisuga 31.12.2008 on kostja kinnitanud võlga hageja ees 7308407,10 krooni, millele lisanduvad viivised. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tunnistanud lepingust tulenevat võlga
lg 3 tähenduses, mis ei pea olema eraldi kirjalikus vormis, kuna kostja on andnud selle oma majanduskutsetegevuses, küll aga 7 ei ole see määrava tähendusega, kuna hageja ei ole oma nõuet märgitud alusel maksma pannud. Viidatud kinnitus kinnitab kaudselt asjaolu, et sisuliselt on hageja nõue kostja vastu oma suuruses õige ja kostjal on hageja ees raha tasumata märgitud ulatuses.
197 lg 1 tähenduses, kus pooled võivad ühepoolse tahteavaldusega teisele poolele oma vastastikuseid nõudeid tasaarvestada, vaid tegemist on poolte poolt oma võlgade nö deklareerimisega, millega pooled on kinnitanud seda, millises ulatuses on neil võimalikke võlgu tööde vastuvõtu aktidest teineteise ees. Seega kinnitab viidatud dokument 08.08.2008 summas 464249,76 krooni asjaolu, et akti 8 alusel on hageja poolt nõutav 464249,76 krooni tegelikult tasutud, kuna seda on tehtud kolmandale isikule e. kohustus on täidetud
lg 1 tähenduses, sest see on täidetud võlausaldaja kui õigustatud isiku nõusolekul OÜ –le MHG B. Seega on kohtu arvates kostja tõendanud märgitud 08.08.08 aktiga, et kohustus tasuda vastuvõtu akti nr 8 alusel 464249,76 krooni on tegelikult täidetud. Millised on hageja ja viidatud kolmanda isiku suhted ja kas neil on teineteise ees võlgu ei oma tähendust ja seega on alusetu hageja väide justkui oleks märgitud 464249,79 krooni ulatuses kostja kohustus täitmata. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja tasunõue summas 464249,79 krooni akti 8 ja arve nr 108 järgi on tõendamata ja põhjendamata. Mis puutub aga tasaarvelduste akti 10.10.08 summas 235528 krooni akti 1 järgi, siis selle kohaselt on pooled teinud tasaarvestuse
lg 1 järgi (akti järgi on kostja teinud töid, mida tasaarvestati hageja nõudega), kuid selle tööde vastuvõtu akti alusel ei nõua hageja kostjalt tasu ning seega ei ole õige kostja väide, et nimetatud summa võrra on hageja (hagetavate aktide alusel) tasunõue väiksem. Kuna kohus tuvastas, et kostja võttis tööd vastu, sh tööd on vastu võetud lõplikult 12.11.08, et tasunõue muutus sissenõutavaks, kuid hagejal ei ole õigust saada 464249,79 krooni, kuna see on kostja poolt tegelikult tasutud hageja nõusolekul muule isikul. Seega on hageja nõue kostja vastu põhivõla osas põhjendatud ja tõendatud summas 5194154,34 krooni (5658404,10 krooni - 464249,76 krooni) ning hagejal on õigus nõuda
lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja
Kuna kohus leidis, et poolte ja kolmanda isikutevaheline tasaarvelduste akt 25.05.08 summas 464249,79 krooni (mille võrra on hageja nõue kohtu arvates väiksem summas) tähendab kinnitust selle tasu maksmisest kolmandale isikule ja teine akt 10.10.08 käsitleb teatud osas tasaarvestust, siis ei ole õige kostja väide, justkui oleks hageja esitanud alusetuid nõudeid ja põhjendamatud arveid. Tegemist on poolte poolt oma omavahelise kohustuste ja selle ulatuse kontrolliga, mis peaks olema lepingulistes suhetes olevate isikute käitumise hea tava.
lg 4 alusel on hagejal õigus esitada trahvinõudele vastuväidet, milleks ongi trahvinõude alusetus. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kostja oli väidetavalt lepingu tähtaega rikkunud, siis pidi see kostjale olema s juba novembris 2008, ja selle tõttu on kohtu arvates ebamõistlik esitada trahvihoiatus alles 09.06.2009 (trahvinõue koos arvega lk 164-165, I kd). Juhul kui kostjal oleks hagejapoolse viivituse tõttu õigus trahvi nõuda, ei ole kostja kohtu arvates oma trahvinõuet hageja vastu esitanud
Eeltoodu alusel on hageja nõue 50000 krooni tagastamiseks
kohaselt piisab tasaarvestuse tegemiseks ühe poole tahteavaldusest ning asjaolu, et kostja on palunud oma avaldusele ka vastust, ei tähenda, et viidatud 01.06.09 ja 02.06.09 tahteavaldused poleks tasaarveldusavaldused. Hageja ei ole tõendanud, et sellele avaldusele ei saa esitada vastuväidet või tasaarvestus oleks muul põhjusel lubamatu. Seega on kostja oma nõude hageja vastu 01.06.2009 ja 02.06.2009 tasaarvestanud kogusummas 189810,70 krooni, mille võrra on hageja nõue kostja vastu väiksem. 37. Eeltoodut hinnates leiab kohus, et hageja tasunõue ja tagatise nõue arvestades kostja poolt lubatud tasaarvestust, mille tõttu
Seega on hagejal õigus nõude kohustuse täitmist
lg 1, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ning
Nimetatud põhivõlg 5054343,64 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks ka välja mõista.
Kohus leidis, et hageja põhivõla nõue tehtud tööde eest oli 5004343,64 krooni, mitte hagetav 9 5 658 404,10 krooni, sest arve 108 järgi 464249,76 krooni (akt 8) oli hageja nõue rahuldatud (vt otsus eelpool). Viidatud arve nr 108 (akt 8) järgi oli viivis 27.03.2009 seisuga 87743,20 krooni (hagiavaldus, lk 6, tabel 1 1. rida, I kd). Seega on põhjendatud viivis 425253,10 kr 87743,20 kr = 337509,90 krooni (vt hagiavaldus, lk 6 tabel 1, viimane rida ja 1. rida, I kd ). Kokku on
lg 1 alusel ja § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel hageja viivisenõue summas 337509,90 krooni tõendatud ja põhjendatud.
lg 1 p 6 järgi õiguskaitsevahend rikutud kohustuse korral ning hea usu põhimõtte vastu käimine oleks siis, kui hageja oleks avaldanud kostjale, et ta ei kavatsegi varasemate rikkumise eest viivist nõuda, ent käitub sellele vastupidiselt. Seda hageja teinud ei ole ja seega on hagejal õigus nõuda märgitud viivist, mille suuruse enda üle vaidlus puudus. Mis puutub korrigeeritud akti 25.05.2008 (II kd 120), siis nimetatu ei kinnita kuidagi hageja hea usu põhimõttega vastuolus käitumist ja alusetute arvete esitamist, sest see akt kajastab teiste isikute (alltöövõtjate) vahelisi suhteid. Eeltoodu tõttu puudub alus viivise väljamõistmata jätmiseks. Samas palus kostja seda viivist vähendada.
lg 8 ja § 162 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel viivist vähendada, kui see on ebamõistlikult suur, mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi, lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on mittetulundusühing, hageja on äriühing, seega on nende majanduslikud huvid on vastandlikud. Asjaolu, et mittetulundusühingusse kuuluvate isikute ringis on ärimehi, ei oma tähendust poolte kui juriidiliste isikute huvide omavahelisel kaalumisel. Seega ei pea kohus hindama ka kostja esitaud Äripäeva artiklit. Kostja on lepingut suures osas täitnud, hageja nõue oli põhjendatud veidi üle 5 milj krooni, hagetav viivis on 1085735,55 krooni. Kostja saab oma finantseeringu Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, milles vaidlus puudus (puudub vajadus anda hinnangut KIK-ja kostja ja haigevahelisele kirjavahetusele), seega on tegemist sihtotstarbelise finantseeringuga ning viivitus ei tohi kaasa tuua kostja kahjustamist hageja viiviseõiguse maksmapanemise tõttu. Poolte huvide kaalumisel ei saa jätta arvestamata asjaolu, et lepingu tähtaegu on küll pikendatud poolte kokkuleppel, kuid seda eelkõige hageja algatusel. Nimetatu tähendab kostja poolt heas usus käitumist lepingulistes suhetes, nö hagejale vastutulekut. Selliseid asjaolusid arvestades on kogu hagetav ühekordne viivis kohtu arvates liiga suur ning seda tuleb vähendada kokku 500 000 kroonile. Viidatud viivis ühekordses ulatuses 500 000 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.