Obsah (10)

§ 162§ 657§ 654§ 652§ 230§ 229§ 232§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-22267 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsivii

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud hageja.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja nõudis lepingulist tasu ja tõendas nõudele vastava teenuse osutamist. Hagi rahuldamise eelduseks on lepingu kehtivus nõudega hõlmatud perioodil. Lepingu tähtaegset kestvust eeldatakse. Tähtajaga 15.01.2013 sõlmitud teeninduslepingu kestvuse vaidlustas kostja, kes pidi tõendama lepingu lõppemise aluseks olevaid õiguslikke asjaolusid. Vastuses hagile väitis kostja, et 15.01.-30.05.2003 ei täitnud hageja lepingust tulenevaid olulisi kohustusi ja kostja ütles lepingu üles 1.06.
2. Vastusest avaldub, et kostja ei olnud rahul tänavavalgustuse, lumekoristuse ja libedustõrje, teede tolmust ja prahist koristamise, haljasalade niitmise ja turvateenuse olukorraga, kinnitades samas, et mitte keegi XXXXXX ei ole vajanud hagejalt heakorda, (tehnosüsteemide) korrashoidu ja turvateenust. Ka lepingu ülesütlemise 28.07.2003 avaldusest avaldub otseselt, et tegu oli mitte ettenähtud teenuse osutamise olulise rikkumisega, vaid kostja sooviga tema arvates talle ebavajalikuks osutunud leping lõpetada. Teeninduslepingu sõlmimine tulenes kostja poolt kinnistu omandamise lepingust (müüja poolt seatud tingimus). Sõlmides lepingu pidi kostja ka seda täitma, mitte otsima põhjusi sellest kui ebasoovitavast vabanemiseks. Leping sai lõppeda vaid seaduses sätestatud tingimuste täidetusel. Lepingu lõppemise alused tulenevad lepingust ja võlaõigust üldiselt reguleerinud VÕS-st. Kostja pidi hageja nõude vaidlustamisel osutama lepingu lõppemise alustele ja vastavatele faktilistele asjaoludele. Kostja seda ei teinud. Kohus tõlgendas vääralt kostja 7.04.2003 ülesütlemisavaldust täiendava tähtaja andmisena kohustuse täitmiseks. Kostja ei esitanud konkreetseid rikkumisi (isegi mitte osutamata teenuseid üldiselt), milliseid hageja pidanuks kõrvaldama, ega määranud ka tähtaegu. Kohus ei pööranud tähelepanu vastuolulisele asjaolule, et 7.04.2003 kirjas väidetud teenuste mitteosutamisel ei oleks olnud kostjal võimalik kohapeal elada. Kostja 28.07.2003 ülesütlemisavaldust ei saa pidada õiguspäraseks ja lepingut selle alusel 3 lõppenuks põhjusel, et 7.04.2003 avaldust ei saa käsitleda rikkumise lõpetamise nõudena ja selle lõpetamiseks tähtaja andmisena ning pealegi ei ole tõendatud selle saamine hageja poolt. Väidetav 7.04.3003 kiri ja 28.07.2003 avaldus ei ole seostatud. 28.07.2003 avalduses soovis kostja lepingu lõpetamist hoopis põhjusel, et uus tee ja uued kommunikatsioonivõrgud ei vaja hooldust ja kostja ei vajanud hageja osutatud patrullteenust. Seega tunnistas kostja kogu teenuse lepingukohast osutatust. Ainsa pretensioonina märkis kostja, et lumekoristust ei tehtud vajalikul määral ja et drenaaživõrgud ei toimi. Nagu kostja tunnistajadki, nii märkis kostja oma avalduses (ka hagi vastuses) ära üksnes 6.04.2003 laupäevaõhtusest lumetormist tingitud erakorralise olukorra, mis oli ka väidetava 7.04.2003 õigusvastase ülesütlemise ajendiks. Isegi kui 28.07.2003 avalduses väidetud lepingurikkumised oleksid olnud, siis ei saanud olla lepingu ülesütlemise aluseks ebapiisav lumekoristus talvel, samuti drenaažiprobleemid lepingu lõpetamine aluseks ilma puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja määramiseta. Hageja leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks pidanuks maakohus tuvastama, milles seisnesid kostja poolt hagejale teatatud lepingurikkumised, kas need said olla lepingu ülesütlemise aluseks, kas kostja pidi andma hagejale nende rikkumiste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, kas ja kuidas kostja selle määras ning millise, kas lepingu ülesütlemisel lasi kostja sellel tähtajal mööduda ja kas ülesütlemisel oli see rikkumine alusena esitatud. Kohus asus seisukohale, et kostja pidi andma hagejale lepingu rikkumiste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Samas ei tuvastanud kohus, milliste rikkumistega oli tegemist ega põhjendanud, kas need rikkumised said olla lepingu ülesütlemise aluseks. Kuna kostja ei määranud nende rikkumiste kõrvaldamiseks tähtaega, ei ole ka leping lõppenud. Hageja peab kohtuotsuses kostja poolt esitatud tunnistajate ütluste üldistavaid tõlgendusi ja nende seostamist konkreetse lepingu ülesütlemisega alusetuks ja vääraks ja lepingu kestvuse suhtes ebaoluliseks, sest need ei tõenda lepingu õiguspärast lõpetamist. Võimalik lepingu rikkumine iseenesest ei lõpeta lepingut. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 12.01.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud teenindusleping ja maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil. Maakohus jagas õigesti asjas tõendamiskoormuse.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses 4 sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus ei ole tuvastanud lepingu lõppemisega seotud asjaolusid ja on hinnanud valesti tõendeid. Kostja on oma vastuväiteid hagile tõendanud, kuid maakohus märkis õigesti, hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale 2003.a aastal teenust osutanud ja seetõttu oli tegemist olulise lepingutingimuste rikkumisega. Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate R. R. ja A. L.ütlused puudutasid perioodi peale 2003.a. Kostja on oma vastuväiteid selle kohta, et hageja ei täitnud lepingut ülesütlemisele eelnenud perioodil, tõendanud ja kohus on tunnistajate ütlusi hinnanud kooskõlas seadusega ja ringkonnakohtul puudub alus jõuda tõendeid hinnates maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on õigesti käsitlenud 7.05.2003 avaldust puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmisena ning leidnud, et kostja oli õigustatud 28.07.2003 avaldusega teeninduslepingu üles ütlema. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. U.Loonurm Reet Allikvere Ele Liiv 5