2-10-17679/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-17679 Tsiviilasi A. R. hagi M. R. vastu elatise suuruse vähendamiseks Tsiviilasja hind 5994 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 15.06.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. R. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant A. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXXXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXX XXXXXX XXXXXXXXX) Vastustaja M. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-X XXXXXX XXXXXX XXXXXXXXX) Kohtuistung 22.09.2010 RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 15.06.2010 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda.
4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline 2 taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
5. 16.04.2010 esitas A. R. (edaspidi hageja, apellant) hagi Pärnu Maakohtusse M. R. (edaspidi kostja, vastustaja) vastu elatise suuruse vähendamiseks. Hageja palus perekonnaseaduse (PKS) tol ajahetkel kehtinud redaktsiooni § 61 alusel vähendada igakuist elatise suurust 666 krooni võrra, nõustudes maksma elatist 1509 krooni kuus.
6. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2008 otsusega hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks alates 01.01.2008 summas 2175 krooni nende ühise poja R. R. ülalpidamiseks. Hageja on elatist tasunud seni alati õigeaegselt, kuid pärast majanduskriisi saabumist on tõsistes majanduslikes raskustes. Palka põhitöökohas on vähendatud ning mistahes lisateenimise võimalused on kahanenud olematuks, see tähendab hageja varaline seisund on PKS § 61 lg 3 mõistes muutunud. Elatis sellises ulatuses on seni olnud võimalik maksta üksnes tänu lisasissetulekutele, mis tänaseks päevaks puuduvad. Elatist on hageja suutnud maksta üksnes tänu sõprade ja pereliikmete toetusele ning kogutud reservidele, mis on tänaseks päevaks otsas. Hagejal puuduvad reaalsed seaduslikud võimalused elatise samas ulatuses maksmise jätkamiseks. Töötasu suurus on 7000 krooni, alates 01.04.2010 on töötasu vähenenud 20%. Tuleb tasuda maksud, teha kulutusi töölkäimiseks, tasuda eluasemelaen. Tervisliku seisundi tõttu ei ole mõeldav töökoormuse suurendamine.
7. XX.XX.XXXX sündis hagejal poeg. Kui vanemal on ka teine laps, kes elatise väljamõistmisel kehtestatud miinimummääras jääks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps, võib kohus elatise suurust vähendada. Kostja vastuväited
8. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt saab kostja elatisest kätte 1738 krooni. Lapsel on diagnoositud enurees, temaga tuleb käia arsti juures Tallinnas. Ravimid on väga kallid. Laps käib muusikakoolis, teeb sporti. Kostja ülalpidamisel on kolm last, töötasu on 3800-4300 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus
9. 15.06.2010 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab PKS § 61 lg 3, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse (VV) 3 kehtestatud kuupalga alammäära. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2008 otsusega kohustati hagejat tasuma elatist poja R. ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni.
11. Tõendamist on leidnud asjaolu, et hagejal sündis XX.XX.XXXX poeg, sünnitunnistus XX XXXXXXX, XX.XX.XXXX. Palgatõendi kohaselt on hageja töötasu T. 7000 krooni (bruto). 22.04.2010 öeldi hagejale tööleping AS-i H. poolt üles alates 30.04.
12. Hageja AS-i SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et ajaperioodil 01.01.28.05.2010 on ta saanud lisasissetulekuid summas 11 824, 50 krooni. Summa sisse ei ole kohus arvestanud AS H. poolt saadud töötasusid, kuna nimetatud firmaga on hagejal tööleping käesolevaks ajaks lõppenud. Seega, arvestades töötasu T. ja lisasissetulekuid, on hageja keskmiseks sissetulekuks kuus käesoleval ajal 8241,05 krooni. Töötasu suuruse vähendamine 01.04.2010 ei ole tõendamist leidnud, kuna esitatud dokumentides see ei kajastu. Hageja töötasu suurus ei ole ainus kriteerium, mille järgi hageja varanduslikku seisundit hinnatakse. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et ta omab kinnistut 1 000 000 krooni väärtuses, 3 sõidukit.
13. PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
14. lõikes nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja ei tõendanud kohtuistungil, et ta oleks töövõimetu või et lapsel on piisav sissetulek. Hageja ei esitanud ühtegi põhjust, mida võiks tunnistada mõjuvateks, et elatise suurust vähendada alla poole VV kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on esitanud töövõimetuslehe, mille kohaselt on ta olnud 2009 novembrikuus haigla- ja ambulatoorsel ravil. Esitatud tõend ei tõenda, et hageja oleks püsivalt või osaliselt töövõimetu või et tal oleks mingitel aladel töötamine vastunäidustatud. Terviserikkeid esinevad pea kõikidel inimestel, kuid ajutine terviserike ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks. Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et ta on võimeline ostma ka selliseid toiduaineid, mis ei ole esmatarbekaubad. Hageja poolt esitatud arveid autole tehtud kulutuste kohta ei loe kohus esmatähtsateks kulutusteks, need ei kaalu üle lapsele tehtavaid kulutusi. Hageja varanduslik seisund, vaatamata suhteliselt väiksele töötasule ja riigis esinevatele majandusraskustele, on seega rahuldav.
15. Hageja vanem poeg vajab aeg-ajalt ravi, pidevalt on arstide järelevalve all ning esinevad lisakulutused arstide juurde minemiseks, kuna erialaarstid asuvad Tallinnas. Samuti käib laps muusikakoolis, mille kuumakse on 200 krooni. Arvestades hageja sissetulekuid ja tema varanduslikku seisukorda, ei ole hageja noorem laps materiaalselt vähemkindlustatud vanemast lapsest. Hageja on töövõimeline, tema varanduslik seisund on selline, mis ei takista tal tasumast väljamõistetud elatist 2175 krooni, mis on seadusega kehtestatud miinimummäär. Nimetatud summast läheb mahaarvamisele tulumaks 456,75 krooni, reaalne elatis lapse ülalpidamiseks on seega 1718,25 krooni ehk alla seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Hageja on võimeline ja kohustatud täitma ülalpidamiskohustust seaduses toodud määras. Apellatsioonkaebus
16. A. R. palub tühistada Pärnu Maakohtu otsuse ja uue otsusega rahuldada hagi, vähendades igakuist elatist ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.
17. Kaebuse põhjenduste kohaselt jääb talle arusaamatuks metoodika, mille alusel leidis maakohus, et apellandi keskmine kuu sissetulek on 8241,05 krooni. Apellant selgitas korduvalt, et metalli kokkuostuarved on ajutise iseloomuga, sisuliselt on tegemist varem kogutud reservide kasutamisega, lisatuluga, mis peaks katma jätkuva sissetuleku puudujäägi. Kohtule esitatud töölepingust nähtub apellandi palga vähenemine ning 4 põhipalga suuruseks on 5600 krooni. Seega on kohus teinud valejäreldused apellandi sissetulekute kohta.
18. Apellandil ei olnud võimalik võrrelda enda ja vastustaja sissetulekuid, kuna viimane esitas kohtule enda pangakonto filtreeritud väljavõtte. Vastustaja peres kasvava teise lapse kasuks on kohtu poolt välja mõistetud elatis summas 1500 krooni kuus. Ühes peres kasvavate laste kulutused ei saa olla märkimisväärselt erinevad, ka on üldteada, et vanemale lapsele kulub rohkem, seega ei saa apellandi lapsele kuluda poole rohkem kui teisele lapsele. Selline summa, jäädes mõlema vanema kanda, on ligikaudu võrdne ka sotsiaalministeeriumi uuringu tulemusega. Seega oleks lapsel PKS § 61 lg 6 p 2 mõistes olemas piisav sissetulek ka elatismakse vähendamisel apellandi poolt soovitud suuruses.
19. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et apellandi kulutused autole ei ole esmatähtsad ning neid ei saa eelistada lapse vajadustele. Samas jättis kohus arvestamata, et auto on esmaselt vajalik tööl käimiseks, kõik lisateenimise võimalused, seal hulgas metalli kogumine, on otseselt seotud auto kasutamise ja selle korrasolekuga.
20. Apellant esitas maakohtule tõendid selle kohta, et on sunnitud viibima südame normaalse töö taastamiseks kardioloogide hoole all. Südame rütmihäired ei ole mööduv haigus, sellega peab arvestama terve elu jooksul. Töövõime osaline kaotus on tõesti veel vormistamata.
21. Apellant ei ole kunagi väitnud, et omab kinnistut väärtusega 1 000 000 krooni. Kohtuotsuses mainitud kolmest sõiduautost kahe väärtus ei ületa ka vanametallina elatismakse suurust, kolmandat tuleb hooldada ja käigus hoida kõige odavamate vahenditega.
22. Arvestades apellandi reaalse sissetuleku suuruseks keskmiselt 3000 krooni, mis laekub ka pangakontole, millest arvestades maha 1500 krooni noorema lapse tarbeks ning eluasemelaen, jääb apellandi enda kulutusteks -200 krooni, mis tähendab, et minimaalnegi elukvaliteet jääb tagamata. Vastustaja seisukoht
23. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. . Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
25. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas esinevad asjaolud, millised annaksid seaduses sätestatud aluse muuta jõustunud kohtuotsusega (Tallinna RKK otsus nr 2-07-44178 14.03.2008) väljamõistetud elatise suurust. Rakendamisele kuuluva PKS-i redaktsioonis reguleeris vastavaid aluseid § 61 lg 3, mille kohaselt võis kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumusel. Käesolevas asjas tooks taotletav muutmine kaasa elatise suuruse vähenemise alla seaduses sätestatud alammäära. Seega tuleb rakendada lisaks ka sama sätte lg-d 5 ja 6, millede kohaselt võib alla alammäära elatise suurust välja mõista kui: 1) vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammäära suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; ja/või 2) kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu; ja/või 3) kui lapsel on piisav sissetulek; ja/või 4) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
26. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, et hageja poolt esile toodud asjaoludest ja nende tõendamiseks esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks töövõimetu või et poolte ühisel lapsel oleks piisav sissetulek. Piisav sissetulek lapsel PKS-i mõttes on 5 sissetulek, mida alaealine saab lisaks elatisele ja mille suurus võimaldab lapsel mõistlikul määral äraelamist. Töövõimetu sama seaduse mõttes on kooskõlas kehtivate õigusaktidega kindlaks tehtud ja vormistatud töövõimekaotus. Apellatsioonkaebuses on hageja möönnud, et osaline töövõimekaotus on senini vormistamata.
27. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles osas, et töötasu vähenemist 7000 krooni suuruselt summalt 5600 krooni suuruse summani ei saa lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse vähendada elatist alla seaduses ettenähtud alammäära. Maakohus on asjakohaselt kaalunud töötasu vähenemist kooskõlas hageja muu varalise olukorraga, mis võrreldes eelmise kohtulahendiga ei ole muutunud: hageja omab kinnistut Keila vallas ja kolme sõidukit. Kinnistu konkreetne turuväärtus käesoleva asja lahendamisel tähtsust ei oma, kuid asjaolu, et aastal 2006 on AS SEB selle kinnistu parendamiseks andnud laenu 12 791 EURi, tõendab, et mingi turuväärtus sel kinnisasjal siiski on. Kaebuses on hageja selgitanud, et kolmest sõidukist kaks omavad vaid vanametalli väärtust. Seega möönab hageja ise, et ka sel varal mingi väärtus on ja jääb arusaamatuks, miks ei ole hageja senini nimetatud vanarauda realiseerinud ja seeläbi enda varalist olukorda kergendanud. Hageja seisukoht, et tema keskmise sissetuleku hulka ei ole õige arvestada sissetulekut, mis on saadud muust kui töötasust (konkreetsel juhul vanametalli korjamisest ja kokkuostu viimisest) ei ole asjakohane. Seadus ei seo elatise suuruse määramist vanemate igakuise töötasuga, vaid nende varalise seisundiga (PKS § 61 lg 2). Viimast aga iseloomustavad kõik sissetulekud, seal hulgas nii regulaarsed kui ebaregulaarsed. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-09 selgitanud, et PKS-i mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise; ka on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.
28. Käesolevas asjas on maakohus aga jätnud vajaliku tähelepanuta hageja poolt esile toodud ühe asjaolu, nimelt hagejal teise lapse sündimise XX.XX.XXXX. Maakohus on küll asunud seisukohale, et hageja sissetulekuid ja varanduslikku olukorda arvestades ei osutu hageja noorem laps materiaalselt vähemkindlustatuks vanemast lapsest, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Ka ei ole kohus eelmenetluses selgitanud hagejale vajadust tõendada oma teise lapse varalist kindlustatust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ei ole ka ise esitanud tõendeid noorema lapse varalise kindlustatuse kohta. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, samas võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus sama sätte lg 3 järgi koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel anda hagejale võimalus tõendada oma noorema lapse varalist kindlustatust ning tuvastada laste varalise kindlustatuse võrdlemise teel, kas leiab tõendamist hageja seisukoht, et vanemale pojale senises suuruses elatise maksmise korral osutub tema noorem laps vähem kindlustatuks kui vanem.
29. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel vastustaja kanda. Imbi Sidok Ande Tänav Tiit Kollom