← Eesti

2-09-26104/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks 22.12.2009 .a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-26104 Tsiviilasi K K hagi I H vastu lapsele elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 38 115 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja K K ik XXX esindajad Hageja esindaja: Gondo O Kostja –I H ik XXX Kohtuistungi toimumise aeg 26.11.2009.a. Istungil osalejad Hageja esindaja: Gondo O j a kostja – I H Resolutsioon

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista I H , ilt (ik XXX) igakuuliselt elatusraha poeg C H sünd XXXülalpidamiseks K K (ik XXX) kasuks alates 04.06.2008 2175 krooni kuus kuni lapse täisealisuseni so XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
  3. Poolte kooselust on XXX poeg C H.
  4. Poeg elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
  5. 04.
  6. 2009.a. esitas hageja kohtusse hagi, milles märgib, et kostja ei ole andnud raha lapse ülalpidamiseks. Lapse isa ei ela lapse emaga koos, laps elab ema juures. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 3500 krooni, millele lisandub tulumaks, seega 4235 krooni aasta tagasi hagi esitamisest, 01.06.
  7. Seega hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 04.06.2008.a., kuna hagi esitatud 04.06.
  9. Hagiavalduse lisas märgitu kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks raha järgnevalt: eluasemekulud 2250 krooni, kulutused toidule 1500 krooni, kulutused transpordile 375, sidekulud 300 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni, kulutused hügieenitarvetele 500-600 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 300 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni, muud vältimatud püsikulutused 500 krooni, seega kokku 7325 krooni.
  10. 26.11.2009.a. toimunud kohtuistungil hageja jääb hagetava elatise suuruse 4235 krooni kuus lapse kohta juurde.
  11. Hageja sissetulek käesoleval ajal 7000 krooni.
  12. Kostja varandusliku olukorra kohta hageja, ei ole märkinud midagi.
  13. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, lapse kulutuste kohta arvestuse. Hageja töötasu suurus 7000 krooni on täpsustatud 26.11.2009 kohtuistungil. Kostja vastuväited ja põhjendused
  14. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja igakuine sissetulek on 4500 krooni. Kostja nõustub hageja poolt lapsele tehtavate kulutuste summaga osaliselt. Kostja ei nõustu eluasemekulutusega, transpordikuluga, sest sõit lapsele tasuta, kulutused tervishoiule on kostja nõus 200-250 krooni, koolikohustuse täitmise kulutusi hetkel ei ole, samuti ei ole sidekulusid. Riietele kulub 500 krooni. Kostja on lapsele igakuiselt maksnud 2500 krooni, millest arvestab maha lasteaiamaksu 600-850 krooni, kuna kostja on seda tasunud. Kostja on nõus lapsele elatist maksma 1000 krooni kuus ja sellele lisaks lasteaiamaksu. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine on ebaloogiline. Kohtuotsuse põhjendused Lk 2

(4)
  1. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 11 Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja lapse ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta lapse ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - kinnitavad kostja poolt, et kulutusi poja ülalpidamiseks ta teinud on, kuid mitte piisavas ulatuses ja neid on kostja eest teostanud kostja ema L H 1250 krooni. Kostja on tasunud lapse lasteaiamaksu 600 krooni. Kuna kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks piisavas ulatuses, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1-121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus asub ka seisukohale, et elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis kui, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
  2. Kuna hageja ei ole sellist ettepanekut teinud, et kostja kannab raha lapse arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.
  3. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha lapse ülalpidamiseks igas kuus kulub, kostja neid kulutusi on vaidlustanud. Kohtuistungil kostja selgitused, et on andnud igakuiselt lapsele ülalpidamist on kostja poolt tõenditega kinnitamata. Leili H on teinud ülekandeid lapse ülalpidamiseks 1250 krooni, mille kohta on hageja esitatud konto väljavõtte. Leili H ja osaliselt ka kostja ise on tasunud lapse lasteaiamaksu, millede kohta on kostja esitanud maksekorraldused. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis lapse vajadusteks märgitud kulud, tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja nende suurusele on vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud kulutusi osaliselt arvestades kostja seisukohti kohtuistungil. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Lk 3
(4)Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud tõend, et hageja elab koos pojaga ning poeg on hageja ülalpidamisel. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tema sissetulekuks on töötasu 4 500 krooni ning hageja on kinnitanud, et tema sissetulekuks on töötasu 7000 krooni. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus so minimaalmääras. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 on 2175 krooni.
  1. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  2. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja ei ole maksnud lapsele elatist, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nagu sätestab PkS § 70 lg 2 ja nagu hageja seda teha palub. Elatise saab välja mõista aga tagasiulatuvalt ning lähtuvalt hagi esitamisest 04.06.2009, so alates 04.06.
  4. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. 15.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 4235 krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 38 115 krooni. Kohtunik: Lukiina Vismann Lk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.