Obsah (4)
§ 99§ 100§ 101§ 108KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-34625 Tsi
) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
§ 99
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
§ 99
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 100
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
§ 101
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 101
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Vastavalt
§ 108
õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 2 elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et poolte ühised lapsed elavad hageja juures, et pooled peavad ühiselt lapsi ülal pidama ja selles, et kostja ei ole ülalpidamist andnud alates kostja lahkumisest perekonna juurest so juunist
- Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja on nõus, et maksab igale lapsele 1900 krooni kuus. Seega tunnistab kostja hagi summas 1900 krooni kuus iga lapse kohta. Pooltel on vaidlus selles, kui suured on laste kulutused ja suures osas kostja peab neid täitma. Kostja on seisukohal, et poolte rahalised kohustused laste suhtes on võrdsed. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, milline on mõlema vanema varaline seisund. Hageja väidete kohaselt on hageja sissetulek 10 000 krooni, töötab esimest kuud kuna oli dekreetpuhkusel, lisaks peretoetus 1500 krooni 2-le lapsele. Kostja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on tema sissetulek 4500 krooni. Seega poolte väidete kohaselt poolte varanduslik seisund on erinev. Kuid kohus ei pea usutavaks, et kostja ainus sissetulek on 4500 krooni kuus, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik laste ülalpidamiseks tasuda kostja poolt õigeks võetud summat 3800 krooni kahe lapse ülalpidamiseks, üürida veel korterit ning kanda enda igapäevased elamiskulud. Seega kohtul tuleb nõustuda ka hageja seisukohaga, et kostjal lisaks töötasule on ka muud sissetulekud, nagu hageja on nimetanud, et kostja osutab taksoteenust. Kinnitamata on hageja väide, nagu oleks kostja pandimaja omanik, kuna kostja ei ole seda asjaolu omaks võtnud ja hageja ei ole ka eeltoodu kohta ühtegi tõendit esitanud. Eeltoodust kohus saab järeldada, et poolte varanduslik seisund ei ole erinev. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kui suured on laste kulutused ja kui suures osas on kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja on esitanud V D kulu kuus 4375 krooni ning T D kulu kuus 3925 krooni (tl 1-5). Kostja on seisukohal et hageja poolt laste ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud laste toidu ja lasteaia osas. Kostja on seisukohal, et igale lapsele piisab toidule 1500 krooni kuus ning kulutused lasteaiale on mitte 900 krooni vaid 600 krooni kuus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-66-08 leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed elavad hageja juures. On ilmne, et lapsed veedavad aega ka kostja juures, kuid märkimisväärse osa ajast elavad lapsed hageja juures. Kohus, tutvunud kõigi kostja poolt esitatavate tõenditega lastele tehtavate kulutuste kohta (tl 89-124), leiab, et kostja on osalenud laste ülalpidamisel siis kui pere elas koos, kuid mitte piisavas suuruses, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st 3 igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Lastega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et lapsed viibivad ka kostja juures. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, samuti asjaoluga, et kostja kogu sissetulek ei ole kohtule teada, on teada ainult töötasu, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse V D ülalpidamiseks 2175 krooni kuus ja T D ülalpidamiseks 2175 krooni kuus.
§ 108
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 19.06.2010, kuna hageja on taotlenud 1 kuu eelnevalt hagi esitamisest so 19.07.2010. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 2175.- krooni kuus kahele lapsele, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 39 150.- krooni Lukiina Vismann Kohtunik 4