Tsiviilasi nr: 2-09-43003 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-43003 Tsiviilasi A. A. hagi A. A. vastu abielu lahutamiseks ja elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.04.2010.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 27 000 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. A. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): A. A. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXXXXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A. A. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXX, aadress: XXXXXXXXX XXXXXXXX X-XX, XXXXXX XXXXXX, XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 01.04.2010.a otsus jätta muutmata.
- A. A. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Jätta maakohtu menetluskulu poolte kanda ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, A. A. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-43003 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 26.08.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus lahutada poolte vaheline abielu ja mõista hageja kasuks kostjalt välja elatis kahe alaealise lapse ja hageja ülalpidamiseks alates 01.08.2008.a kokku summas 8500 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt oli poolte kooselust sündinud poeg ja tütar, kes mõlemad elasid ema juures. Kostja alates 2008nda aasta augustikuust laste ülalpidamise kohustust ei täida. Hageja väitel teeb ta kahele lapsele kulutusi ca 9000- 10 000 krooni kuus. Hageja sissetulek on 3909 krooni, millele lisandub 600 krooni peretoetust kuus. Enda ülalpidamiseks esitatud elatisenõuet põhjendas hageja sellega, et ta kasvatab alla kolmeaastast last ja ta ei tööta. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et abielu ja perekonda oli võimalik säilitada ja koos kasvatada lapsi. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada tema varalist seisundit ja sissetulekut palga näol summas 12 000 rubla, samuti mõista elatis välja alates abielu lahutamisest. Arvestada tuleb seda, et hageja valduses on hageja ja kostja ühisvara hulka kuuluv korter aadressil XXXXXXXX XX-X, Tallinn, mille väljaüürimisest saab hageja 3000 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 01.04.2010.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, lahutas poolte abielu ja mõistis kostjalt hageja kasuks alates 01.08.2008.a välja elatusraha mõlemale lapsele summas 2175 krooni. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda nii vanema võimalustest kui ka lapse vajadustest. Vajaduste tõendamise koormis lasub hagejal. Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditega saab lapse vajadustest lähtuvaks väljamõistetava elatise suuruseks lugeda 2175 krooni lapse kohta. Kohus lähtus elatusraha väljamõistmisel laste vajaduste suurusest ja vanemate võimalustest. Kohus lähtus kostja poolt esitatust, mille kohaselt teenib kostja 12 000 rubla kuus. Sellest summast lähtuvalt ei saaks kostja tasuda isegi miinimumsuuruses elatist. Kuid arvestades seda, et kostja on noor ja töövõimeline mees, kellel ei ole raha teenimine takistatud, pidas kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni lapse kohta. Kohus jättis hageja enda ülalpidamiseks esitatud elatisraha nõude täies ulatuses rahuldamata. Kohtu hinnangul oli see nõue põhjendamatu, kuna hageja töötas ja teenis palka 3909 krooni kuus. Sellest lähtuvalt ei esinenud maakohtu hinnangul abivajadust, mis on abikaasa või endise abikaasa ülalpidamisnõude rahuldamise eelduseks. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse lastele väljamõistetud elatusraha suuruse osas, samuti hagejale elatise väljamõistmisest keeldumise osas ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja leiab, et kohtuotsus ei ole põhjendatud, samuti on kohus tõlgendanud ja kohaldanud vääralt materiaal- ja protsessiõiguse norme. Hageja leiab, et kohus on otsuse tegemisel võtnud 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-43003 arvesse vaid kostja võimalusi, kuid arvestatud ei ole hageja vajadusi laste kasvatamisel. Hageja arvates ei ole selge, millest on kohus lähtunud lastele igakuise miinimumsumma väljamõistmisel. Hageja on seisukohal, et kostja tulud on tunduvalt suuremad, kuna Moskva linnas ei ole võimalik toime tulla 12 000 rublaga kuus, mis teeb ca 4000 krooni kuus. Seega leiab hageja, et kostja on kohtule esitanud ebaõiged andmed oma tegelike tulude kohta. Eeltoodu põhjal leiab hageja, et tema nõue on igati mõistlik ja põhjendatud ja palub seega hagi täies ulatuses rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Maakohus leidis õigesti, et ülalpeetavale lapsele elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda lapse vajadustest ja vanema võimalustest. Konkreetsel juhul lähtus maakohus õigesti sellest, et juhul, kui hageja soovib teiselt vanemalt suurema elatise väljamõistmist kui 2175 krooni, siis tuleb hagejal lapse suuremaid vajadusi tõendada. Laste vajadusi ulatuses, mis võimaldaks lastele elatist välja mõista suuremas ulatuses kui 2175 krooni kuus, ei ole hageja tõendanud. Elatise summas 2175 krooni lapse kohta väljamõistmisel lähtus maakohus põhjendatult ka kostja võimalustest. Kostja väitis menetluses, et tema igakuine sissetulek on 12 000 rubla. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja sissetulek on suurem. Selline sissetulek ei võimaldaks iseenesest isegi miinimumulatuses elatist maksta, kuid kohus esitas otsuses põhjendused, millest lähtuvalt pidas kohus võimalikuks kostjalt hageja ja kostja lastele miinimumsuuruses elatise väljamõistmist. Seega lähtus kohus elatise miinimumsuuruses väljamõistmisel sellest, kas laste vajadused suurema elatise väljamõistmiseks on tõendatud, samuti kostja võimalustest. Kohus tegi otsuse tsiviilasjas kogutud tõenditele ja esitatud väidetele tuginedes. Sellest tulenevalt ei ole maakohus hageja ja kostja ühistele lastele miinimumsuuruses elatist välja mõistes seadust rikkunud.
- Maakohtu otsus on seaduslik ka osas, milles maakohus jättis hagejale endale elatise välja mõistmata. PkS § 21 ja § 22 (kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) nägid abikaasale elatise väljamõistmise eeldusena ette selle, et abikaasa peab abi vajama. Maakohus hindas hageja abivajadust ning asus seisukohale, et tsiviilasjas kogutud tõendite ning esitatud väidete alusel ei saa abivajadust PkS § 21 ja 22 tähenduses tuvastada. Maakohus lähtus seejuures sellest, et hageja enda väidete kohaselt on tema sissetulek 3909 krooni kuus. See, kas abikaasa või lahutatud abikaasa puhul esineb abivajadus PkS § 21 või § 22 (kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) mõttes, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul sellise järelduse tegemiseks alus puudub.
- Apellant leiab, et kostja poolt maakohtule esitatud dokumendid ei tõenda kostja tegelikku sissetulekut. Apellant põhistab oma väidet sellega, et on ebareaalne, et Moskva 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-43003 linnas on võimalik 12 000- rublase kuupalgaga (ca 4000 krooni) ära elada. Ringkonnakohus märgib, hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja tegelik sissetulek on väidetust suurem. Ka ülalviidatud väidet ei saa selliseks asjaoluks pidada.
- Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu poolt rakendatud jaotus vastab TsMS § 164 lg-le
- Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude poolte kanda jätmine oli põhjendatud ka seetõttu, et hagi rahuldati üksnes osaliselt. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Eespool toodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu poolt määratud esimese astme kohtu menetluskulude jaotust muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, sest apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 4
(4)