Hageja on jätnud Korteriühistuseaduse §-st 2 lg.1 tulenevad kohustused täitmata ja ei ole oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toiminud hea usu põhimõttega kooskõlas (TsÜS § 138). KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tervikuna rahuldamisele. 2
p.2 ja lugeda, et pooltevaheline võlasuhe on lõppenud tasaarvestusega.
p.2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.
lg1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg.4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ekslik on kostja seisukoht, et tasaarvestus on teostatud ja selle tulemusena hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite tasaarvestuse nõudele. 6. Kostja poolt väidetav hageja kohustus kostja ees. Kostja leiab, et perioodil 2006-2009 toimunud kostjale kuuluvas korteris toimunud üleujutuste tõttu on ta kandnud kahjude likvideerimiseks ja remonttööde eest tasumiseks kulutusi summas 48 535,96 krooni. Seoses hageja poolt tellitud asfalteerimistöödega, ei saanud kostja kasutada enam maja keldriust ja uue ukse paigaldamisega kandis kostja kulutusi 3461,04 krooni; Hageja ei hoolitsenud 2009 detsembrikuus elumaja ümbruse lumest puhastamise eest ning kostja kandis lumekoristuse korraldamisega kulusid summas 840 krooni; Kokku on kostjale põhjustatud kulutusi summas 52 837 krooni. Hageja eitab selliste üleujutuste toimumist. Kostja pöördus hageja poole üleujutustega seoses esmakordselt alles 15.07.2009 ja kostjal puuduvad tõendid toimunud üleujutuste kohta. Hageja on seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid täitnud nõuetekohaselt. Vale on kostja väide, et hageja poolt tellitud asfalteerimistööde tõttu ei saanud kostja kasutada enam keldriust. Nimetatud keldriuks ei ole ka kostjale kuuluvate ruumide uks ning jääb arusaamatuks miks oli vaja ust vahetada. 7.
Kostja on esitanud kohtule neli kostja poolt hagejale saadetud kirja (tl 38-45), kus kostja viitab tasaarvestusele. 3
mõttes peab sisaldama tasaarvestuse selgitust, so avaldusest peab nähtuma
lg.1 kohaselt, et vastaspoolel on mingi kohustus tasuda mingi rahasumma või täita muu samaliigiline kohustus. Antud juhul eelpool nimetatud neljas kirjas selline selgitus puudub ja seega ei saa neid lugeda tasaarvestuse avaldusteks
Kohus leiab, et esmakordselt on tasaarvestuse avaldus hagejale esitatud alles kohtumenetluse käigus 30.03.2010 (tl 58). 8. Maakohus leiab, et ka kohtus ei ole hageja poolt kostjale tekitatud kahju summas 52 837 krooni veenvalt tõendamist leidnud.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja poolt väidetavates kostja korteri üleujutamises kahel korral ja kostja kasutuses oleva keldriruumi üleujutamises on hageja süüdi või vastustab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tõendamata on ka kostja väide, et hageja süülise tegevusega põhjustati kostjale täiendavaid kulutusi keldriukse vahetamiseks ning 2009 detsembrikuus elamu ümbruse lumekoristuse korraldamiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ei hageja süülise tegevuse ega kahju tekitamise õigusvastasuse kohta. Lähtudes sellest, et hageja eitab üleujutamiste toimumist ja nendest hageja teavitamist (teavitati alles 15.07.2009, so kuu aega peale viimase väidetava üleujutamise toimumist), leiab kohus, et 22.07.2007, 14.08.2008, 13.06.2009 aktid, mis on allkirjastatud üksnes kostja töötajate või kostjaga seotud isikute poolt, ei tõenda veenvalt üleujutamiste toimumist. Hageja eitab ka seda, et hageja süülise tegevuse tulemusena oli kostja sunnitud keldriukse ära vahetama ja 2009 detsembrikuus elamu ümbruses lund koristama, seega ei loe kohus veenvaks tõendiks ka lumekoristuse arvet (tl 37) ja ukse vahetamise arvet (tl 36). Väidetavalt ukse vahetamise arvelt ei nähtu ka, et kostja oleks paigaldanud uue ukse või teostatud tööd on kuidagi ukse ümberpaigutamiseks seotud. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevuse summas 12 730,71 krooni ja viivis summas 747,57 krooni. Kokku kuulub hagi rahuldamisele summas 13 478,28 krooni. MENETLUSKULUD TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja OÜ Fluk Tehnik kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.