lg-st 1 perioodi 13.08.-27.10.2008 eest kokku 6519 krooni ja 40 senti ning viivis alates 28.10.2008 tasumata põhinõudelt 0,03 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub leping või kokkulepe, mille kohaselt saaks väita, et korteris remonttöid tehes täitis ta kohustust, mida tegelikult ei olnud. Kostja ei ole kohustanud hagejat teostama remonttöid vaidlusaluses korteris, millest tulenevalt puudub hagejal alus nõuda kostjalt alusetu rikastumise teel saadu väljaandmist
Poolte vahel on 13.10.2006 sõlmitud korteriomandi XXXXXX XX-X üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt kostja andis hagejale üle korteriomandi valduse. Aktiga fikseeriti korteriomandi seisukord üleandmise hetkel. Nimetatud aktiga ei antud valdust üle remonttööde teostamiseks, vaid selles fikseeriti, et valdus anti üle juba 19.05.2006 remonttööde teostamiseks, ehk siis nende remonttööde teostamiseks, mis olid fikseeritud 19.05.2006 kostja ja FIE Külli Rahuoja vahel sõlmitud töövõtulepingus. Nimetatud tööd olid juba teostatud ning raha selle eest ka makstud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ulatuses, milles kostja on seeläbi rikastunud. Tähtsust ei oma, milliseid kulutusi ja kui suures ulatuses on hageja kandnud. Oluline on hinnata, kui palju on teostatud kulutused suurendanud korteriomandi väärtust ning kas need kulutused on olnud kostjale kasulikud. Hageja poolt teostatud tööd on tõstnud korteri väärtust ligikaudu 2500 krooni ühe ruutmeetri kohta, mis teeb 163 250 krooni. Hageja on nõudnud kostjalt köögimööbli, gaasipliidi, peegliga kapi, valgustite ja paigaldatud kardinapuude maksumuse hüvitamist. Tegemist on esemetega, mida hageja saab korterist eemaldada ning ära viia ilma neid kahjustamata ning seega ei ole kostja kohustatud nende maksumust hagejale 2 hüvitama. Samuti on hageja paigaldanud korterisse näiteks kallid täispuidust uksed, valamud, WC poti jm, mida kostja ei oleks paigaldanud. Hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei olnud korteriomandit vaatamata korduvatele nõudmistele tagastanud. Hagejal puudub õigus nõuda kulutuste hüvitamist enne korteriomandi valduse tagastamist. Kuna hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivise tasumist. Kostja on mitmel korral teinud hagejale ettepaneku korteriomand turuhinnaga välja osta või vabastada korter ning anda valdus kostjale üle. Hageja keeldus mõlemast. Hageja on alates oktoobrist 2006.a kasutanud kostjale kuuluvat korteriomandit selle eest tasu maksmata. Kostjal on õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist selle harilikus väärtuses. Kasutuseelise harilikuks väärtuseks on antud juhul selle korteri üürihind, mida hageja oleks pidanud maksma, kui ta oleks sarnase korteri üürinud. Tuginedes kinnisvarabüroo Uus Maa poolt teostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaatele 2006-2008, on hageja kostja arvelt rikastunud kokku 209 500 krooni. Kostja palub tasaarveldada hageja nõue kostja vastu kostja nõudega hageja vastu ning lugeda hageja nõue sellega lõppenuks. Peale 07.09.2009 kohtuistungi toimumist kohtusid pooled 15.09.2009 ning hageja andis kostjale korteriomandi valduse üle, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt. Maakohtu otsus 3. Harju Maakohus rahuldas 15.01.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 199 083 krooni, viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 24 299 krooni ja 9 senti ning viivise alates 16.01.2010 tasumata põhinõudelt 0,02 % kuni põhinõude täitmiseni. Kummagi menetluskulud jäid 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda. OÜ Laisa Haugi Maja ja hageja vahel oli 26.08.2005 sõlmitud uue eluruumi väljaehitamise ja korteriomandi omandamise broneerimisleping, mille kohaselt lepingu esemeks oli Tallinnas, XXXXXX XX asuv korteriomandi reaalosa ilma siseviimistluseta (lepingu p. 4.1).
lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab eelleping olema samas vormis kui seaduse kohaselt tuleb sõlmida leping. Nimetatud broneerimislepingut tuleb käsitleda korteriomandi müügilepingu eellepinguna, kuna see sisaldas kokkulepet tulevikus võlaõigusliku ja asjaõigusliku müügilepingu sõlmimiseks. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud ning poolte vahel sõlmitud broneerimisleping ei olnud notariaalselt tõestatud, siis on 26.08.2005 sõlmitud broneerimisleping ning selle lisa nr 1 tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 13.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi XXXXXX XX-X üleandmise-vastuvõtmise akti, mille punktis 2 fikseeriti müüja poolt tehtud tööd ning punktis 7 konstateeriti, et müüja andis ostjale korteri võtmed üle 19.05.2006 remonttööde teostamiseks. Nii broneerimislepingust kui korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et poolte tahe oli suunatud kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks hagejale. Kokku oli lepitud selles, et korteriomand müüakse ilma siseviimistluseta. Selleks, et hageja saaks korteriomandi omandiõiguse üleminekul asuda seda kasutama, anti temale 19.05.2006 üle korterivõtmed siseviimistlustööde tegemiseks, nimetatud asjaolu on tõendatud 13.10.2006 üleandmise-vastuvõtmise aktis. Kohus nõustus kostja väitega, et kostja ei kohustanud hagejat remonttöid teostama. Korterivõtmete üleandmist remontööde teostamiseks saab lugeda kostja poolt nõusoleku andmiseks hagejal tööde tegemiseks tema enda huvides, mitte aga kohustuseks. Seega teostas hageja kostjale kuuluvas korteris remonttöid eeldusel, et tulevikus saab ta korteriomanikuks, st hageja soovis ajada kostja asja 3 enda huvides. Tegemist on käsundita asjaajamisega
Kuna broneerimisleping oli tühine ning korteriomandi müügileping poolte vahel jäi sõlmimata, siis hageja tegevuse tulemusena on kostja alusetult rikastunud. Hageja ei saa tugineda oma nõudes kostja vastu
Hageja nõude puhul kuuluvad kohaldamisele
sätted.
lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
lg 2 sätestab eeldused, milliste olemasolul ei ole võimalik kulutuste tegijal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust. Nõuet välistavaks üheks eelduseks on kulutustega loodu äravõtmise nõue. Korteri üleandmine kostjale fikseeriti 18.09.2009 koostatud aktis. 25.11.2009 kohtuistungil kinnitasid pooled, et kostja ei soovinud hageja poolt loodu äravõtmist. Seega puudub
lg 2 p-s 1 nimetatud eeldus, mis välistaks hageja nõudeõiguse kulude hüvitamiseks. Samuti puuduvad teised
Kulutuste tegemisest on hageja kostjat eelnevalt teavitanud. Kostja ei ole kulutustele vastu vaielnud, vaid on sellega nõustunud, andes remonttööde tegemiseks hagejale üle korteri valduse. Kulutuste tegemise keeld ei tulene ka seadusest ega poolte vahelisest lepingust. Kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud fikseeringu korteris XXXXXX XX-X teostatud tööde ulatuse ja maksumuse kohta. Fikseering on koostatud 25.07.2008 OÜ Ehitusekspert spetsialistide L.Sõmeri ja P.Kose poolt. Fikseeringu aluseks on hageja poolt esitatud hinnakalkulatsioon (tlk 3639), milles on viidatud kuludokumentatsioonile. Spetsialistid on arvamusel, et tehtud tööd summas 288 411 krooni on esitatud hinnakalkulatsioonis tehtud ja maksumus on optimaalne (tlk 31). Seega on hageja kulutuste suurus 288 411 krooni tõendatud eelpoo nimetatud fikseeringuga. Kostja vastuväited, et hageja on paigaldanud korterisse täispuidust kallid uksed ning kalli WC poti jms, mida kostja ei oleks paigaldanud, ei anna alust kulutuste suuruse vähendamiseks. Hageja nõustus osa paigaldatud asjadest ära võtma, kuid kostja ise keeldus paigaldatu eemaldamisest, sest see vähendaks korteri turuväärtust, millest saab järeldada kostja nõustumist hageja tehtud kulutustega. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist, vaid tuleb hinnata, kui palju on kulutused suurendanud korteri väärtust. Kohus leidis, et
alusel kulutuste hüvitamisel tuleb lähtuda kostja poolt tehtud kulutustest, mitte korteriomandi väärtusest. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-107-
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Kostja on oma kirjalikus vastuses 27.04.2009 hagile teinud tasaarvestuse avalduse hagejale. Seega on alusetu hageja seisukoht, et tasaarvestuseks oli kostjal vaja esitada vastuhagi. Eelnevast lähtudes tuleb lugeda kostja nõue 89 358 krooni tasaarvestatuks hageja nõudega ning selles osas lõpevad poolte nõuded, millest tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue summas 199 083 krooni (288 441 – 89 358 = 199 083).
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Hageja nõuab viivist alates 11.08.2008, s.o ajast, mis on hageja kostjale andnud kulutuste hüvitamiseks (tlk 40). Hageja viivise nõue on põhjendatud, kuid mitte sellises suuruses. Kostja nõudis hagejalt 23.04.2008 kirjas kasutuseelise hüvitamist. Seega teadis hageja kostja nõudest enne teostatud tööde maksumuse hüvitamise nõude esitamist. Kuna kostja oli õigustatud tasaarvestuse tegema ainult osaliselt hageja nõudega, siis ülejäänud nõude osalt on hagejal õigus nõuda viivist kuni nõude reaalse täitmiseni.
ja § 94 koostoimes on viivisemäär alates 01.07.-31.12.2008 9,5 % aastas ja alates 01.01.2009 kuni käesoleva ajani 8 % aastas. Ajavahemikus 13.08.-31.12.2008 on viivis 7719,69 krooni (199 083-st 9,5 % päevas = 51,81 krooni päevas x 149). Ajavahemikus 01.01.2009-15.01.2010 on viivis 16 579,40 krooni (199 083-st 8 % päevas = 43,63 krooni päevas x 380). Kokku kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis 24 299,09 krooni. Rahuldamisele kuulub ka kostja nõue viivise väljamõistmiseks protsentuaalselt kuni põhinõude täitmiseni, kuid lähtuvalt hetkel kehtivast intressimäärast, kuulub väljamõistmisele viivis 0,02% päevas tasumata summalt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leidis, et kummagi poole menetluskuludest jääb 70 % kostja kanda ja 30 % hageja kanda. Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohus on vääralt kohaldanud
lg 1 ja 2 ning leidnud, et hageja poolt tehtud kulutused tuleb nimetatud sätete alusel hüvitada.
lg 1 kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ulatuses, milles kostja on seeläbi rikastunud. Seejuures ei oma tähtsust, milliseid kulutusi ja kui suures ulatuses on hageja kandnud. Oluline on hinnata, kui palju on teostatud kulutused suurendanud korteriomandi väärtust ning kas need kulutused on olnud kostjale 5 kasulikud. Ekslik on maakohtu seisukoht, et
alusel kulutuste hüvitamisel tuleb lähtuda kostja poolt tehtud kulutuste summast. Oma seisukohta on maakohus põhjendanud muu hulgas ka sellega, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-107-07 asunud samale seisukohale. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, kuna viidatud Riigikohtu lahendis on tegemist teistsuguste asjaoludega. Viidatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et
Ehk nõuda ei ole võimalik rohkem, kui on tehtud kulutusi. Samas ei ole viidatud lahend seotud olukorraga, kus hageja poolt teostatud kulutused on väärtust suurendanud vähem kui tehtud kulutused. Maakohtu otsus tugineb muu hulgas eeldusele, et korteriomandi valdus anti hagejale kostja poolt üle remonttööde teostamiseks ning et selle tulemusena on kostja justkui andnud hagejale nõusoleku nende remonttööde teostamiseks, mille hüvitamist hageja nõuab. 26.08.2005 sõlmisid hageja ja OÜ Laisa Haugi Maja (pankrotis) korteriomandi, asukohaga XXXXXX XX-X, broneerimislepingu ja 12.05.2006 selle lisa, kus oli kokku lepitud ostu-müügi hind ning korteri valmidusaste, millises peaks see üleandmise hetkel olema. Kuna kostja, kes teostas OÜ-le Laisa Haugi Maja (pankrotis) ehitustöid XXXXXX XX majas, ei suutnud õigeks ajaks ehitustöid lõpuni teha, sõlmisid 19.05.2006 hageja ja FIE Külli Rahuoja ehituse töövõtulepingu, mille kohaselt pidi FIE Külli Rahuoja ise ehitama korteri sellise valmidusastmeni, nagu oli kokku lepitud broneerimislepingus. Kostja tasus selle eest hagejale 113 132 krooni. OÜ Laisa Haugi Maja (pankrotis) müüs 07.07.2006 vaidlusaluse korteri kostjale. 13.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi üleandmise vastuvõtmise akti, kus fikseeriti, et hagejale on üle antud korteri valdus 19.05.2006 remonttööde teostamiseks. Selle aktiga ei antud valdust üle remonttööde teostamiseks, vaid selles aktis fikseeriti, et valdus anti üle juba 19.05.2006 remonttööde teostamiseks, ehk siis nende remonttööde teostamiseks, mis olid fikseeritud 19.05.2006 kostja ja FIE Külli Rahuoja vahel sõlmitud töövõtulepingus. Nimetatud tööd olid juba teostatud ja ka raha selle eest makstud. Seega ei ole kostja hagejale korteriomandi valdust üle andnud nende tööde teostamiseks, mille hüvitamist hageja nõuab, ning ei saa eeldada, justkui oleks kostja hagejalt nimetatud tööd tellinud või andnud oma nõusoleku selliste kulutuste tegemiseks. Asjaolude selline tõlgendamine on meelevaldne ning väär. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ainult selles ulatuses, milles kostja on seeläbi rikastunud. Seejuures ei oma tähtsust, milliseid kulutusi ja kui suures ulatuses on hageja kandnud. Oluline on hinnata, kui palju on teostatud kulutused suurendanud korteriomandi väärtust ning kas need kulutused on olnud kostjale kasulikud. Hageja ei esitanud maakohtus mitte ühtegi tõendit selle kohta, kui palju on korteriomandi väärtus tema poolt tehtud kulutuste tulemusena tõusnud. Samuti ei vaielnud hageja vastu kostja hinnangule, et hageja poolt teostatud kulutused on korteriomandi väärtust tõstnud 130 600 krooni võrra (kostja hinnangul on hageja poolt teostatud tööd ning korteris olevad esemed tõstnud korteri väärtust ca 2000 krooni ühe ruutmeetri kohta ehk siis 65,3 m² x 2000 kr/m² = 130 600). Seega oleks pidanud maakohus otsuse tegemisel lähtuma kostja poolt omaks võetud asjaolust, et kostja on hageja poolt teostatud kulutuste tulemusena rikastunud 130 600 krooni võrra, kuna vastupidiseid tõendeid ei ole hageja esitanud. Maakohus on asunud seisukohale, et kostjal puudus õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist alates 13.10.2006, leides, et asjas ei ole tõendatud, et nimetatud ajal oli vaidlusalune korter kasutusvalmis. Maakohus on asunud seisukohale, et korteriomandi valdus anti 13.10.2006 hagejale üle viimistlustööde teostamiseks ning on alusetu tööde teostamise aja eest kasutuseelise nõue. Asjas esitatud tõendite põhjal oleks pidanud kohus tegema teistsuguse järelduse. Esiteks on hageja poolt maakohtule esitatud OÜ Ehituseksperdi fikseeringus ka ekspert märkinud, et perekond Rahuoja kasutab korterit alates oktoobrist 2006.a (eksperthinnangu lk 4 märkus 1). Samuti on hageja poolt maakohtule esitatud kviitungite loetelu, kus on näha, et kõik teostatud töödeks kasutatud materjalid on soetatud enne oktoobrit 2006.a. Seega oli ilmselgelt ka tööd teostatud enne seda. Seega oli vaidlusalune korter kasutuskõlblik alates oktoobrist 2006.a ning kostjal oli õigus nõuda 6 kasutuseelise hüvitamist hagejalt alates 13.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.