) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Vastavalt
õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse 2 täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et poolte ühised lapsed elavad hageja juures, et pooled peavad ühiselt lapsi ülal pidama ja selles, et kostja on osaliselt elatist tasunud. Pooled vaidlevad elatusraha üle. Kostja ei ole nõus elatist maksma, kuna tööd ei ole leidnud, puudub sissetulek. Kostja praegune abikaasa ka ei tööta. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, milline on mõlema vanema varaline seisund. Hageja väidete kohaselt on hageja sissetulek 7 500 krooni, mida kinnitab hageja esitatud palgatõend (tl 7). Seega poolte väidete kohaselt on poolte varanduslik seisund peaaegu võrdne. Kostjal töökoht käesoleval ajal puudub, kuid kostjal on muid sissetulekuid, ta on müünud kaatri ja saanud selle eest 8000 eurot, samuti on müügis korter, mille müügist laekuvad samuti rahalised vahendid. Lisaks kostja enda kinnituse kohaselt aitavad kostja peret nende vanemad. Hageja on taotlenud mõlemale lapsele elatist minimaalmääras PerekS § 101 lg 1, kuigi on seisukohal, et kulutused lastele on tegelikult suuremad. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-66-08 leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed elavad enamus ajast hageja juures. On ilmne, et lapsed veedavad aega ka kostja juures, kuid märkimisväärse osa ajast elavad lapsed hageja juures. Kohus, leiab, et kuigi kostja on kinnitanud, et on andnud raha, ostnud riideid, on kostja osalenud laste ülalpidamisel, kuid mitte piisavas suuruses, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Lastega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et lapsed viibivad ka kostja juures. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, samuti asjaoluga, et kostja sissetulek ei ole kohtule kindlates summades teada kuna kostja on müünud kaatri ja müümisel on eluase, samuti vanemad toetavad kostja peret, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse K U ülalpidamiseks 2175 krooni kuus ja V U ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. 3
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 04.08.2009-03.08.2010 igakuiselt 4000 krooni (4000*12)=48 000 krooni, kuna kostja pole täitnud laste ülalpidamiskohustust. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 2175.- krooni kuus kahele lapsele, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 39 150.- krooni, millele lisandub tagasiulatuvalt väljamõistmisele kuuluv summa 48 000 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.