← Eesti

3-08-2619/63

Obsah (4)§ 116§ 133§ 130§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2010. a, Tallinn Haldusasja

§ 116

lg 1 alusel koondamise tõttu teenistusest vabastamiseks nõusoleku saamiseks avaliku teenistuse seaduse (

) § 133 lg 3 alusel. A. J. koondamist põhjendas MTA muudatustega Tartu raudtee tollipunkti tööülesannetes ja tollikontrolli funktsiooni üleviimisega Lõuna maksu- ja tollikeskuse teistesse allüksustesse, mis asuvad teistes piirkondades. Taotluses märgiti, et A. J. teatas, et ei ole nõus enda nimetamisega ühelegi tööandja pakutud vakantsele ametikohale, ning kinnitas kirjalikult koondamisega nõusolekut. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni tööinspektor-juristi 14.11.2008 otsusega nr 8.425/17592 anti MTA-le nõusolek A. J. teenistusest vabastamiseks

§ 116lg 1 alusel seoses koondamisega.

Otsuses leiti, et A. J. teenistusest vabastamine ei oma seost tema teenistujate esindajaks olemisega. Otsuses märgiti, et MTA edastas koos taotlusega ka A. J. kinnituse, et tema koondamine ei ole seotud tema tegevusega teenistujate esindajana, sama kinnitas A. J. ka telefonivestluses tööinspektor-juristiga 11.11.

  1. 14.11.2008 edastatud EMTAL arvamuses anti nõusolek A. J. teenistusest vabastamiseks, märkides, et teenistuja on avaldanud arvamust, et sellise töö ja palgatingimuste puhul ta MTA-s teenistust jätkata ei soovi. MTA 25.11.2008 käskkirjaga nr 2931-k vabastati A. J. teenistusest arvates 01.12.2008 seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise tõttu. Teenistusest vabastamisel maksti A. J. hüvitiseks 12 kuu ametipalk.
  2. Halduskohtule esitatud kaebustes taotles A. J. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni tööinspektor-juristi 14.11.2008 otsusega nr 8.4-25/17592 antud nõusoleku tühistamist (kaebus toimiku nr 3-08-2619 lk 2-4 ja 5-7) või selle nõusoleku kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist (kaebuse täiendus toimiku nr 3-08-2619 lk 17, 18). Samuti taotles A. J. (haldusasjas nr 3-082626) MTA 25.11.2008 käskkirja nr 2931-k tühistamist ja enda teenistusse ennistamist. Kaebused Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristi 14.11.2008 otsuse nr 8.425/17592 ja MTA 25.11.2008 käskkirja nr 2931-k peale liideti ühte menetlusse haldusasjaks numbriga 3-08-
  3. Kaebuse esitaja väited seoses Tööinspektsiooni nõusolekuga olid järgmised: 1) A. J. asus Eesti Tolliametis tööle 01.05.1992 tolliametnikuna. Ta on töötanud MTA-s kokku 16 aastat ja 7 kuud. Algul töötas ta Koidula piiritollipunktis tolliinspektorina, hiljem vahetuse 2

(14)3-08-2619 vanemana kuni
  1. aastani, aastatel 1995-1999 Orava tolliposti juhtajana ning alates
  2. a märtsist oli teenistuses Tartu raudtee tollipunktis tolliinspektorina, vahetuse vanemana ja vaneminspektorina; 2) Vastuolus

§ 133

lg-ga 4 ei ole tööinspektor-jurist oma otsust põhjendanud, otsusest ei selgu, milliseid asjaolusid ja kuidas on kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võetud. Ei ole põhjendatud EMTAL 14.11.2008 arvamuse arvestamata jätmist. Ka ei selgitanud tööinspektor-jurist välja, milliseid vakantseid ametikohti kaebajale pakuti; 3) Kaebaja on aastaid olnud valitud EMTAL juhatuse koosseisu ning on 1999. a asutatud Tartu Tolliametnike Ametiühingu asutajaliige ja selle ametiühingu juhatuse liige, juhatuse esimees ja usaldusisik. Ta on pidevalt seisnud ametnike huvide kaitsmise eest. Eriti teravasse vastuollu tööandjaga sattus ametiühing seoses sellega, et taotles piiritollipunktides teenistuses olevatele ametnikele paremaid palgatingimusi, kollektiivlepingu tingimuste muutmist ja tõsiseid palgaläbirääkimisi. Tööandja MTA ignoreeris vastuolus ametiühingute seaduse (AÜS) §-dega 2, 17 ja 18 ametiühingute valitud esindajate ettepanekuid ning püüdis ametiühingute liidu juhatuse liikmete koondamisega nõrgendada ametiühingu tegevust. Tööinspektor-jurist pole arvestanud

§ 116

lg-ga 2, mille kohaselt teenistusse jäämise eelisõigus on teenistujate esindajal. MTA-s ei pakutud koondamise läbiviimisel teenistujate esindajatele vabu ametikohti. Kõigepealt tehti 53-le juhile ettepanekud uute ametikohtade täitmiseks. Mingisugust sisemist konkurssi vabadele ametikohtadele ei korraldatud. Seega tehti võimatuks kaebaja kui pikaajalise, suurte kogemustega (alates

  1. aastast tollitööl, läbinud paljud erialased koolitused, õppinud Soomes tollikursustel) konkureerimise vabadele ametikohtadele. Seejuures täideti järelejäänud ametikohad juhtkonna poolt teiste ametnikega. Ka nendele ametikohtadele ei olnud vaba juurdepääsu ametnike esindajatel. Kõige viimases järjekorras öeldi ametnike esindajatele, sh kaebajale, 23.10.2008, et vabade ametikohtade informatsiooni võib saada Lõuna maksu- ja tollikeskuse personalitöötajalt. Tööinspektor-jurist ei tundnud huvi, miks MTA-l ei ole A. J.le pakkuda tollitööl teist ametikohta. Tartu raudtee tollipunktis koondati just teenistujate valitud esindaja ametikoht, hiljem selgus veel, et rahandusministri 30.10.2008 määruse nr 34 alusel loodi Põhja maksu- ja tollikeskuses juurde üks vaneminspektori ametikoht. Sellele kohale, nagu teistele vakantsetele ametkohtadele, avatud konkursse ei korraldatud. Täitmata tolliinspektorite ametikohad olid olemas Ida maksuja tollikeskuse tollipunktides, neid kaebajale ei pakutud, ka ei pakutud temale võimalust käia Narvas või Sillamäel tööl; 4) Tööinspektor-jurist pidanuks arvestama asjaoluga, et 30.10.2008 andis rahandusminister määruse nr 34, mis avaldati Riigi Teataja Lisas 14.11.2008 ja jõustus 15.11.2008 ja millega muudeti rahandusministri 06.10.2008 määrust nr
  2. Seega kinnitati lõplik MTA struktuur ja isikkoosseis 30.10.2008 määrusega nr
  3. Kaebuse esitaja koondamine viidi aga läbi seoses rahandusministri 06.10.2008 määrusega nr 30; 5) Et tööinspektor-jurist A. V. suhtus koondamiseks nõusoleku andmisse pinnapealselt ja formaalselt, lähtudes peamiselt tööandja taotlusest, näitab ka see, et ta lahkus teenistusest Tööinspektsioonist juba järgmisel päeval peale nõusoleku andmist, so 15.11.
  4. Maksu- ja Tolliameti 25.11.2008 käskkirjaga nr 2931-k vaidlustas kaebaja järgmiste väidetega: 1) Põhjendused vabastamiseks seoses koondamisega on otsitud. MTA peadirektori tegelik soov oli vabastada kaebaja teenistusest seoses tema tegevusega teenistujate huvide esindamisel ja kaitsmisel. Kaebuse esitaja kordas tööinspektori nõusoleku vaidlustamisega seotud väiteid teenistuskäigu, ametiühingutegevuse ja vabade ametikohtade mittepakkumise kohta, märkides, et on läbinud mitmesugused tollialased koolitused Soomes ja Eestis, pikaaegse teenistuse eest on 3

(14)3-08-2619 saanud preemiaid ja tänukirju, sooritanud Tallinna Keeltekeskuses kolme võõrkeele (soome, saksa, inglise) eksamid ja ühe võõrkeele oskus (vene keel) on tal kõrgharidusdiplomi alusel. Kaebuse esitaja on kõige pikema tööstaažiga teenistuja Tartu raudtee tollipunktis. Massikoondamine andis MTA juhtkonnale sobiva ettekäände nõrgestada talle ebasobivat teenistujate esindusorganit. MTA uued koosseisud koostas MTA ja esitas need Rahandusministeeriumile kinnitamiseks arvestusega, et EMTAL juhatuse liikmed ja teenistujate valitud esindajad (usaldusisikud) saaks koondada; 2) Koondamisteatisega kaebaja „tutvus ja nõustus vaid selletõttu, et käsitles seda kui tema isiku vastu suunatud järjekordset diskrimineerimisjuhtumit“. Pideva psühholoogilise surve ja diskrimineerimisega seotud meeltesegaduses andis kaebaja nõusoleku tema ametikoha koondamiseks lootuses, et MTA juhtkond siiski lähtub seadusest, et ei hakata esmajärjekorras koondama teenistujate valitud esindajat-usaldusisikut ega rikuta

-i ega AÜS-i; 3) MTA 25.11.2008 käskkirja nr 2931-k p-s 1 on kaebuse esitajat nimetatud inspektoriks, kuid ta oli nimetatud teenistusse vaneminspektori ametikohale; 4) AÜS § 23 kohaselt peab olema tagatud ametiühingu ja selle valitud esindajate kaitse asutuse organisatsiooni ja ühingu ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, ettevõtte või selle osa ülemineku korral. Sellist kaitset kaebajale MTA ei taganud. Koondamisteadete jagamisel ei olnud MTA-l olemas 01.12.2008 ameti koosseisus olevate uute ametikohtade ametijuhendeid. Kaebajale ei tutvustatud nimekirja, millised uued ametikohad 01.12.2008 ameti koosseisus moodustatakse ja millised on nende ametikohtade põhinõuded. Seda teavet ei saa ka rahandusministri 06.10.2008 määrusest nr 30 Maksu- ja Tolliameti koosseisu kohta, mida rahandusminister muutis 30.10.2008 käskkirjaga nr 34; 5) Pikaajaline diskrimineerimine väljendub selles, et Tartu raudtee tollipunktis maksti A. J. kõige väiksemat perioodilist lisatasu. Alates 01.06.2007 lõpetati võõrkeelte valdamise lisatasu maksmine, mis on sätestatud seadusega (

). Diskrimineerimine on ka ühekordse lisatasu mittemaksmine novembris

  1. Kogu
  2. a vältel – 11 kuud – maksti nõutavast tulemuslikuma töö eest perioodilist lisatasu, „kui aga kuulutati koondatuks“, siis ühekordset lisatasu A. J. ja teistele Tartu raudtee tollipunkti koondatavatele ei makstud, samas mingeid selgitusi ja hindamisprotokolle ei esitatud; 6) Alates 01.12.2008 on MTA-sse teenistusse võetud uusi teenistujaid, kuid teenistujate reservi arvatud endistele teenistujatele, sh kaebuse esitajale, ei ole pakutud võimalust teenistust jätkata.
  3. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata. 1)

§ 133

lg 5 eesmärk ei ole takistada seaduses sätestatud teenistusest vabastamise aluse olemasolul teenistujaid esindava isiku teenistusest vabastamist. Tööinspektor selgitab välja, kas esinevad

§ 133

lg-s 5 sätestatud teenistussuhte lõpetamist keelavad asjaolud, ning kui ta tuvastab, et teenistussuhte lõpetamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda ametnikust tema tegevuse tõttu teenistujate huvide esindamisel, puudub tal kaalutlusõigus anda nõusolekut teenistusest vabastamiseks. Ainuüksi ametiühingu tööga tegelemine ei anna alust teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks; 2) Rahandusministri 06.10.2008 määrusega nr 30 kinnitatud MTA koosseisus oli võrreldes 11.02.2008 määrusega nr 6 kinnitatud koosseisuga 350 töö- ja ametikohta vähem. Kaebusest ei selgu, miks oleks pidanud tööinspektor arvestama sellega, et 06.10.2008 määrust nr 30 muudeti 30.10.2008 määrusega nr 34. Antud asjas oli taotluse lahendamiseks vajalik välja selgitada 4

(14)3-08-2619 koondamissituatsiooni olemasolu ja § 133 lg-s 5 toodud asjaolude puudumine. Arvestades otsuse tegemise ajaks teadaolevat ametnike koosseisu vähendamise kohustust, mis tulenes rahandusministri 06.10.2008 määrusest nr 30, ei olnud tööinspektoril alust kahtlustada tööandjat koondamissituatsiooni fabritseerimises eesmärgiga vabaneda kaebuse esitajast. Informatsiooni selle kohta, et kaebuse esitaja teenistusest vabastamisel on või võib olla seos tema tegevusega teenistujate huvide esindamisel, ei ole tööinspektorile esitatud. Enne otsuse tegemist andis tööinspektor kaebuse esitajale võimaluse arvamuse andmiseks teenistussuhte lõpetamise kohta. Kaebuse esitaja ei seostanud koondamist ametiühingualase tegevusega ega informeerinud tööinspektorit oma ametiühingualasest tegevusest ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktidest. Kaebuse esitaja on nõustunud enda koondamisega, väljendades seda 17.10.2008 nõusolekuga ja 21.10.2008 koondamisteatisel. Ka EMTAL ei ole taolist informatsiooni tööinspektorile edastanud. 14.11.2008 arvamuses käsitletakse I. T. konfliktsituatsiooni tööandjaga ja tööandja poolt koondatavatele teise ametikoha pakkumise protseduuri. Arvamus ei kajasta kaebuse esitaja ametiühingualast tegevust ega tema teenistujate huvide esindamise pinnalt tekkinud suhteid tööandjaga. Arvamus sisaldab vaid väidet, et kaebuse esitaja ei soovi sellise tööandja ja selliste töö- ja palgatingimuste puhul MTAs tööd jätkata. Kaebuse esitaja koondatavate isikute nimekirjas olemist ja tema võimalikku koondamist teadis EMTAL juba hiljemalt 29.09.2008, mis nähtub vastavast e-kirjast MTA peadirektorile (toimik nr 3-08-2619 lk 39 pöördel).

§ 133

lg 4 eesmärgiks on teenistujaid esindava organisatsiooni kaudu saada vajalik informatsioon konkreetse ametniku teenistusest vabastamise ja tema ametiühingualase tegevusega võimaliku seose kohta. Kas ja kuidas seda informatsiooni edastatakse, otsustab teenistujaid esindav organisatsioon. Kuna koondamissituatsioon oli olemas ja puudusid

§ 133

lg-s toodud 5 asjaolud, ei olnud tööinspektoril alust keelduda nõusoleku andmisest kaebuse esitaja teenistusest vabastamiseks; 3) Tööinspektori nõusolek ei kohusta tööandjat ametnikku teenistusest vabastama ega anna alust ebaseaduslikuks teenistussuhte lõpetamiseks. Üksnes nõusoleku olemasolu ei taga teenistussuhte lõpetamise seaduslikkust. Teenistusest vabastamise seaduslikkuse ja

§ 116nõuete täitmise on kohustatud tagama ametniku tööandja.

Tööinspektor ei pea kindlustama kõigi

-st tööandjale tulenevate kohustuste täitmise.

§ 116

lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale, kuid millal tuleb lugeda teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks,

ei reguleeri. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-48-00 väljendanud seisukohta, et ametnikule on võimalik teist ametikohta pakkuda kuni teenistussuhte lõpetamiseni.

§ 130

lg 3 kohaselt saab etteteatatud vabastamisest loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Seetõttu peaks tööandja tööinspektori nõusoleku saama enne koondamisest teatamist, vastasel juhul võib tekkida olukord, kus tööinspektor ei anna nõusolekut, kuid tööandja samas ei saa enam loobuda etteteatamisest. Seega ei saa

§ 133

lg 3 alusel tööinspektori poolt antava otsuse andmise tingimuseks seada tööandjale

-st tulevaid üldiste teenistussuhte lõpetamise toimingute tegemise kontrollimist, sh teise ametikoha pakkumist, kuna need toimingud võivad järgneda tööinspektori nõustuva otsuse saamisele. Koondamisteates kinnitas tööandja, et vabadest ametikohtadest on kaebuse esitajal võimalik saada informatsiooni personalitöötajalt. Tööinspektorile ei saa ette heita seda, et ta pole välja selgitanud kõigi vakantsete ametikohtade olemasolu, hinnanud nende võrdväärsust omavahel ning sobivust ja vastavust ametniku võimetele jms. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-5-05).

§ 116

lg 2 on kohaldatav siis, kui koondatavaid valitakse mitme sama ameti ja ühesuguste teenistusülesannetega ametnike hulgast. Kuidas ja kas peaks eelistama teise teenistuskoha pakkumisel töötajate esindajaid,

ei reguleeri. MTA palus samuti jätta kaebus rahuldamata. 5

(14)3-08-2619 1) Alates 01.12.2008 muutus MTA-s töökorraldus, mille tulemusel ühendati mitmed struktuuriüksused, vähendati juhtimistasandeid ning tsentraliseeriti mitmed tööprotsessid. MTA struktuuri ja koosseisu muudatuste eesmärgiks oli struktuuri korrastamine ning „funktsionaalse juhtimise selguse ja juhtimisulatuse suurendamine“. Uue juhtimisstruktuuri kohaselt vähenes keskuse osakondade arv kaheksateistkümnelt kolmeteistkümnele. Lisaks keskasutuses toimunud muudatustele toimusid muudatused piirkondlikes maksu- ja tollikeskustes, kus samuti vähendati juhtimistasandite ja juhtide ametikohtade arvu ning „osad tegevused tsentraliseeriti“. Muudatuste tulemusel ning seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu ja MTA põhimääruse kinnitamisega vähenes MTA ametikohtade arv 351 võrra. Muudatused toimusid ka Lõuna maksu-ja tollikeskuse struktuuris ja koosseisus, kus ametikohtade arv vähenes 131 võrra. Ametikohtade arvu vähendamine hõlmas ka Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektorite ametikohtade arvu piiramist 3 võrra. Vaneminspektorite arvu vähenemine Tartu raudtee tollipunktis oli tingitud teenistuse ümberkorraldamisest ja tollikontrolli teostamise funktsiooni üleviimisest maksu- ja tollikeskuse teistes piirkondades asuvatesse allstruktuuriüksustesse.

§ 116

lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Sellest nähtub, et juhul, kui koosseisude muutmise tagajärjel väheneb ametikohtade arv, on tegemist koondamisega. Ka teenistuse ümberkorraldamine toob üldjuhul kaasa koosseisude muutmise. Kuna uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega vähenes Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektorite ametikohtade arv, tekkis koondamissituatsioon ka kaebuse esitajal; 2)

§ 116

lg 2 eesmärgiks on anda teenistujate esindajale õigus valida, kas ta soovib teenistusse jäämisel kasutada eelisõigust. Sätte eesmärgiks ei saa olla teenistujate esindaja teenistusest vabastamise takistamine olukorras, kus viimane ise soovib enda koondamist ning on andnud selleks nõusoleku. Muudatustega struktuuris, koosseisus ja töökorralduses seotud ettevalmistusi alustati MTA-s juba 2008. a suvel. Vältimaks ametnike vabastamist koondamise tõttu, anti neile võimalus aktiivselt kaasa rääkida sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Sarnaselt teiste struktuurija allstruktuuriüksustega toimus ametnikega vestlus ka Tartu raudtee tollipunktis, kus tollipunkti juhataja T. T. informeeris tollipunkti ametnikke septembris 2008 eelseisvatest struktuuri ja koosseisu muudatustest ning võimalikest koondamistest. A. J. ei pöördunud kordagi tollipunkti juhataja poole sooviga teenistust jätkata ega tundnud huvi vakantsete ametikohtade vastu. Ta oli üks esimesi ametnikke tollipunktis, kes teatas suuliselt T. T., et soovib enda koondamist, ning saatis ka elektronposti teel T. T. nõusoleku enda koondamiseks, mille hiljem esitas T. T. ka paberkandjal allkirjastatuna. MTA teavitas A. J. ka koondamisteatises

§ 116lg-st 2 tulenevast teenistujate esindaja teenistusse jäämise eelisõigusest.

Kuna kaebuse esitaja avaldas soovi enda koondamiseks ja esitas ka sellekohase kirjaliku nõusoleku, kinnitades enda koondamiseks antud nõusolekut ka koondamisteatisel, siis loobus ta sellega

§ 116lg-s 2 sätestatud teenistusse jäämise eelisõiguse kasutamisest.

Jääb arusaamatuks, kas kaebaja arvates ei oleks MTA pidanud arvestama tema koondamise sooviavaldusega ning jätma kaebaja vastu viimase väljendatud tahet teenistusse; 3)

ei reguleeri, millal tuleb lugeda § 116 lg-s 3 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks ega reguleeri, kas ja kuidas peaks eelistama teise ametikoha pakkumisel teenistujate esindajaid. Kaebuse esitaja väited, et ametikohtade täitmisel tegi MTA kõigepealt pakkumised 53-le juhile, seejärel ülejäänud ametnikele ja kõige viimases järjekorras teenistujate esindajatele, ei ole seostatud kaebuse esitaja teenistusest vabastamisega ning kaebuse esitaja ei näita, millist ametikohta oleks MTA kaebuse esitajale pidanud pakkuma või millisele ametikohale soovis kaebuse esitaja kandideerida. Kaebuses toodud seisukoht, nagu oleks MTA pidanud koondamissituatsioonis pakkuma kõiki vabu ametikohti eelisjärjekorras teenistujate esindajale ja seejärel ülejäänud ametnikele, ei põhine õigusaktidel. Teise ametikoha pakkumise kohustus oleks MTA-l olnud olukorras, kus ametnik ei ole nõus enda koondamisega ning soovib jätkata 6

(14)3-08-2619 teenistust ametis. Kuna A. J. soovis enda koondamist ning oli andnud selleks ka vastava kirjaliku nõusoleku, ei teinud MTA kaebajale konkreetset pakkumist teisele ametikohale nimetamiseks. Sellegipoolest andis vastustaja koondamisteatisega kaebajale võimaluse valida endale sobivaim ametikoht vakantsete ametikohtade seast. Info vakantsete ametikohtade kohta oli üleval ka MTA sisevõrgus. Kaebuse esitaja ei pöördunud kuni teenistusest vabastamiseni koondamisteatises märgitud personalitöötaja poole täiendava info saamiseks ega väljendanud muul moel MTA-le soovi teenistuse jätkamiseks. Kui kaebaja oleks soovinud jätkata teenistust MTA-s, oleks MTA talle seda ka võimaldanud. Nii näiteks loobus sama tollipunkti inspektor P. J. enda koondamiseks 07.11.2008 antud nõusolekust, mistõttu MTA tühistas P. J. teenistusest vabastamise käskkirja ning viis P. J. üle tema soovil ja nõusolekul sama maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna Koidula tollipunkti inspektori ametikohale; 4) Kuidas ja millal tuleb

§ 133

lg-s 3 sätestatud nõusoleku saamiseks taotlus tööinspektorile esitada,

ei täpsusta. Tööinspektsiooni otsusest nähtub, et ka tööinspektor-jurist on kaebajaga vahetult ühendust võtnud, selgitamaks välja, kas kaebaja koondamine ei ole seotud tema tegevusega teenistujate esindajana, ning kaebuse esitaja kinnitas tööinspektor-juristile, et ei seosta teenistusest vabastamist enda sellise tegevusega. Seetõttu on arusaamatu kaebaja väide tema koondamisest seoses tegevusega teenistujate huvide esindamisel ja kaitsmisel. Kaebuse esitaja viidatud AÜS § 23 on asjakohatu, sest MTA kui tööandja õigused ja kohustused ei muutunud (läinud üle). Et kaebajal on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta, maksti talle koondamisel hüvitist kaheteistkümne kuu ametipalga ulatuses. Ülalkirjeldatut arvesse võttes on ilmne, et kaebaja käitumine on ebaeetiline ja suunatud eesmärgile saada täiendavat rahalist hüvitust; 5) Et teenistusest vabastamise käskkirjas on ekslikult märgitud kaebaja ametinimetuseks “inspektor”, on ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta haldusakti sisu.

  1. Tallinna Halduskohtu 19.06.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised: 1) Alates 01.12.2008 kuulus kaebuse esitaja ametikoht koondamisele, 17.10.2008 andis kaebuse esitaja kirjaliku nõusoleku enda koondamiseks alates 01.12.2008 ning kinnitas oma nõusolekut koondamiseks ka 21.10.2008 koondamisteatises, mille allkirjastas 23.10.
  2. Kaebuse esitaja ei ole andnud tööandjale oma nõusolekut tema nimetamiseks teisele ametikohale; 2) Tööinspektsioon põhjendas oma nõusolekut koondamisega, samuti pöördus tööinspektor enne otsuse tegemist kirjalikult teenistujaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks teenistujate esindaja vabastamise kohta, millega täitis

§ 133lg-s 4 toodud nõuded.

Tööinspektsiooni poolt kontrolliti ka

§ 133lg-s 5 sätestatud asjaolu ilmnemist ja selgitati välja, et A.

J. suhtes puudusid

§ 133lg-s 5 sätestatud teenistussuhte lõpetamist keelavad asjaolud.

Enne otsuse tegemist võimaldati A. J. avaldada oma arvamust seoses koondamissituatsiooniga. Kuna koondamissituatsioon oli olemas ja puudus

§-st 133 lg 5 tulenev piirang, ei olnud tööinspektoril alust keelduda nõusoleku andmisest kaebuse esitaja teenistusest vabastamiseks. Seega on Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni kaevatav otsus õiguspärane; 3) Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-5-05 rõhutati, et iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu. Riigikohus leidis, et kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. 7

(14)3-08-2619 Kohtu arvates oli A. J. võimalus koondamisega mittenõustumisel välja selgitada temale sobivad vakantsed ametikohad. A. J. väitis kohtus, et ta ei pöördunud vabade ametikohtade väljaselgitamiseks T. H. poole. Sellest võib aru saada nii, et ta ei soovinud teenistust jätkata ning tema tegelik tahe oli lasta ennast koondada koondamishüvitise saamiseks, mida ta väljendas ka oma kirjalikus nõusolekus järgnevalt: „Olen nõus minu ametikoha koondamisega alates 01.12.2008 seadusest tulenevate kompensatsioonidega korvamise korral“. Teenistusest vabastamisel koondamise tõttu sai A. J. hüvitisena 12 kuu ametipalga jm. Kui kaebaja tahe oli suunatud teenistuse jätkamisele, siis oleks ta pidanud aktiivselt tegutsema teise temale sobiva vakantse ametikoha otsingul. Tööandja ei ole kohustatud koondatavale pakkuma kõiki vakantseid ametikohti, isik peab ka ise astuma samme endale sobiva ametikoha leidmiseks. Kuna kaebaja ise soovis enda koondamist ning ei muutnud oma soovi kuni teenistusest vabastamiseni, ei pidanud tööandja enam mingeid ametikohti pakkuma. Tuvastatud ei ole kaebuse esitaja diskrimineerimine seoses koondamisega, samuti ei ole tõendatud, et kaebajat oleks sunnitud andma oma nõusolekut koondamiseks või avaldatud temale psühholoogilist survet koondamiseks. Kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata; 4) Teenistusest vabastamise käskkirjas on küll viga ametikoha nimetuses, nagu kaebaja õigesti märkis, kuid see ei muuda käskkirja õigusvastaseks, kuna tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta haldusakti sisuliselt; 5) Eeltoodust tulenevalt oli A. J. teenistusest vabastamine koondamise tõttu õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. A. J. apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant kordab kaebuse väiteid, märkides halduskohtu otsuse kohta täiendavalt järgmist: 1) Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohus on jätnud tähelepanuta koondamissituatsiooni kunstliku tekitamise MTA-s. Räägiti finantsolukorra pingelisusest ja seda esitati põhjusena üheks kõige massilisemaks suurkoondamiseks Eesti riigiasutustes viimastel aastatel. MTA juhtkonna üks eesmärke massilise koondamise ettevalmistamise kavandamisel oli kui mitte hävitada ametiühingud Maksu- ja Tolliametis, siis neid oluliselt nõrgendada. Seda näitab asjaolu, et taotleti väga mitmete ametiühinguaktivistide koondamiseks nõusoleku saamist. Massikoondamist ei saa põhjendada rahaliste vahendite nappusega MTA-l
  2. a, sest MTA ametnike
  3. a töötasudeks ettenähtud rahadest kanti kasutamata jäänud 9 136 656 krooni üle
  4. a-sse. Osaliselt tänu EMTAL tegevusele on MTA personalikulusid suurendatud; 2) Et Tööinspektsioon on kergekäeliselt andnud nõusolekud ametiühingu esindajate koondamiseks, näitab, et mõned neist teenistujatest on kohtu kaudu ennistatud teenistusse (J. A., K. E.). Kuigi tööinspektor-jurist A. V. väidab oma nõusolekus, et telefonivestluses temaga ei puudutanud kaebuse esitaja tema survestamise asjaolusid MTA-s, kaebuse esitaja tegelikult talle sellest rääkis. Selliseid fakte esines mitmeid ja süstemaatiliselt. Mitmed sellised vaidlused on ka kohtumenetluses - haldusasjad nr 3-07-578 ja 3-07-
  5. Halduskohus jättis rahuldamata kaebuse esitaja taotluse kaebuse esitaja vande all ülekuulamiseks; 3) Apellandi suhtes on rikutud põhiseaduslikku proportsionaalsuse põhimõtet; 8
(14)3-08-2619 4) Halduskohus ei arvestanud tõendina asjaolu, et MTA lõplik koosseis ja struktuur 01.12.2008 seisuga kinnitati rahandusministri 30.10.2008 määrusega nr 34, kuid massilist koondamist tehti rahandusministri 06.10.2008 määruse nr 30 alusel. See tingis koondamise ebaseaduslikkuse; 5) Kohus ei kuulanud üle kaebuse esitaja taotletud tunnistajaid (I. T., H. K.) ega hinnanud AÜS rikkumisi MTA poolt, millele kaebaja osundas; 6) 20.05.2009 kohtuistungi protokollil puuduvad protokollija (istungisekretäri) ja menetlusosaliste allkirjad. Kaebuse esitajale lubati protokoll saata tutvumiseks elektrooniliselt ja vajadusel protokolli täpsustada, kuid kaebuse esitaja ei ole protokolli allkirjastamiseks saanud. 6. MTA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) Väide koondamissituatsiooni kunstlikust tekitamisest on selgitamata ja põhjendamata. MTA jääb koondamissituatsiooni tekkimise osas halduskohtule esitatud selgituste juurde, rõhutades, et kui koosseisude muutmise tagajärjel väheneb ametikohtade arv, on ilmselgelt tegemist koondamisega ning teenistuse ümberkorraldamine toob üldjuhul kaasa koosseisude muutmise. Alates 01.12.2008 muutus MTA-s töökorraldus, mille tulemusel ühendati mitmed struktuuriüksused, vähendati juhtimistasandeid ning „tsentraliseeriti mitmed tööprotsessid“. Nimetatud muudatused hõlmasid kogu MTA-d tervikuna. Muudatuste tulemusel ning seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu (rahandusministri 06.10.2008 määrus nr 30) ning MTA põhimääruse (rahandusministri 06.10.2008 määrus nr 29) kinnitamisega vähenes MTA ametikohtade arv 351 võrra, sh Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektorite ametikohtade arv 3 võrra. Eeltoodust nähtub, et apellandi väide, mille kohaselt oli koondamissituatsioon fabritseeritud, on põhjendamatu ja paljasõnaline. Arusaamatu ja tõendamata on apellandi väide koondamise eesmärgist nõrgestada ametiühingut. Pelgalt asjaolud, et apellant on EMTAL juhatuse liige ja Tartu Tolliametnike Ametiühingu (edaspidi TTA) usaldusisik ning teeb ametiühingualast tööd, ei tõenda, et MTA-s viidi koondamine läbi eesmärgiga nõrgestada ametiühingut ja vabaneda apellandist. Apellant ei ole välja toonud ühtegi konkreetset konfliktsituatsiooni ega diskrimineerimise fakti seoses ametiühingualase tegevusega. MTA struktuuri ja koosseisu muudatuste eesmärgiks oli struktuuri korrastamine ning „funktsionaalse juhtimise selguse ja juhtimisulatuse suurendamine“. Uue juhtimisstruktuuri kohaselt vähenes keskuse osakondade arv kaheksateistkümnelt kolmeteistkümnele. Lisaks keskasutuses toimunud muudatustele toimusid muudatused ka piirkondlikes maksu- ja tollikeskustes, kus samuti vähendati juhtimistasandite ja juhtide ametikohtade arvu ning osad „tegevused tsentraliseeriti“; 2) Tööinspektsiooni otsusest nähtub, et tööinspektor-jurist on apellandiga vahetult ühendust võtnud, selgitamaks, kas apellandi koondamine ei ole seotud tema tegevusega EMTAL juhatuse liikmena ja TTA usaldusisikuna. Nimetatud otsuse kohaselt kinnitas apellant tööinspektorjuristile, et ei seosta teenistusest vabastamist enda tegevusega EMTAL juhatuse liikmena ja TTA usaldusisikuks olekuga. Apellandi vastupidine väide ei ole tõendatud. Tuginedes asjas esitatud tõenditele, on halduskohus otsuses põhjendatult asunud seisukohale, et apellandi diskrimineerimine seoses koondamisega ei ole leidnud tõendamist. Tööinspektor-juristi otsusest nähtub, et 07.11.2008 on saadetud pöördumine EMTAL-le teenistusest vabastamise kohta arvamuse saamiseks ja 14.11.2008 tööinspektor-juristile saadetud arvamuses annab EMTAL nõusoleku A. J. teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega, kuna teenistuja on seisukohal, et selliste töö- ja palgatingimuste puhul ta MTA-s teenistust jätkata ei soovi. Samuti oli MTA 05.11.2008 taotlusega edastanud informatsiooni apellandi poolt koondamiseks antud nõusolekust.

§ 133

lg 4 ja lg 5 on erinormideks HMS § 54 ja 56 lg 3 suhtes.

sätetest tuleneb tööinspektorile piiratud ulatusega kontrollõigus teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmisel või 9

(14)3-08-2619 sellest keeldumisel. Kui tööinspektor on välja selgitanud koondamissituatsiooni olemasolu, teinud kindlaks, et teenistujate esindaja teenistusest vabastamine ei ole põhjuslikus seoses teenistujate esindaja tegevusega teenistujate huvide esindamisel ning on informeeritud teenistuja esindaja poolt koondamiseks antud nõusolekust, puudub tööinspektoril õiguslik alus teenistujate esindaja vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks; 3) Jääb arusaamatuks, mida on apellant soovinud tõendada asjaoluga, et tööinspektor-jurist andis nõusoleku apellandi koondamiseks oma viimasel tööpäeval. Teenistujad on kohustatud täitma oma teenistusülesandeid alates teenistusse nimetamisest kuni teenistusest vabastamiseni, sh ka viimasel tööpäeval. Meelevaldne on seada kahtluse alla teenistuja poolt tema teenistusülesannete nõuetekohane täitmine vaid seetõttu, et see on tehtud tema viimasel tööpäeval; 4) Selgitamata ja täpsustamata on apellandi väide, et halduskohus ei tunnistanud tema poolt esitatud surve avaldamise (diskrimineerimise) juhtumeid. Apellandi väidetav surve avaldamine polnuks ka vajalik, kuna koondamine on oma olemuselt teenistussuhte lõpetamine ametiasutuse algatusel ja koondamissituatsiooni tekkimine ei sõltu teenistuja nõusolekust. Samuti jääb arusaamatuks, millisel põhjusel pidi apellant väidetavalt laskma ennast mõjutada koondamisega nõustuma, st millise hüve oleks apellant sellest saanud või mis oleks koondamisega mittenõustumisel apellandi jaoks halvemaks muutunud. MTA esitas halduskohtule tõendid, et apellant teatas suuliselt T. T., et soovib enda koondamist, ning saatis ka elektronposti teel T. T. nõusoleku enda koondamiseks, mille hiljem esitas T. T. ka paberkandjal allkirjastatuna. Halduskohtule esitatud seletusest ja tõenditest nähtus, et apellant ei tundnud huvi ühegi vakantse ametikoha vastu. Apellandi diskrimineerimisega oleks võinud olla tegemist juhul, kui MTA oleks vastupidiselt apellandi soovile jätnud ta teenistusse; 5) Apellant ei ole täpsustanud, millist tema õigust või vabadust on MTA piiranud vastuolus Põhiseadusega ja millisel põhjusel leiab apellant, et tema suhtes rakendatud piirang on ebavajalik ning piiratavaid õigusi ja vabadusi moonutav. Seetõttu on väide proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest arusaamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamise õiguspärasus sõltub esiteks sellest, kas esines

§ 116

lg-s 1 sätestatud koondamissituatsioon – ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamine, teenistuse ümberkorraldamine või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamine. 8. Vaidlust ei ole selles, et MTA struktuuri ja koosseisu muudatuste tulemusel vähenes 01.12.2008 Lõuna maksu- ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunktis vaneminspektori ametikohtade arv 3 võrra ja sellisel ametikohal selles struktuuriüksuses teenis ka kaebuse esitaja. Vaidlus puudub ka selles, et Tartu raudtee tollipunktis ei olnud kaebuse esitaja koondamise hetkel täitmata vaneminspektori ametikohta. Seega oli tegemist

§ 116

lg-s 1 nimetatud koondamissituatsiooniga – ametikohtade arvu vähendamine – kuhu sattus ka kaebuse esitaja.

§ 116

lg-st 1 tulenev tingimus kaebuse esitaja koondamiseks oli seega täidetud – ametikohtade arvu vähendamine puudutas ametikohta, millel teenis kaebuse esitaja. Ringkonnakohtu istungi väitis kaebuse esitaja, tuginedes koondamise ajal MTA-s eksisteerinud vakantsete ametikohtade loetelule (toimik endise nr-ga 3-08-2626, lk 35-39), et koondamissituatsioon puudus, kuna teda oleks saanud vähemalt Lõuna maksu- ja tollikeskuse piires üle viia sarnasele ametikohale. Viidatud tabelist nähtub tõepoolest, et nii Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10

(14)3-08-2619 teistes struktuuriüksustes (piirikontrollitalitus, Koidula tollipunkt, Luhamaa tollipunkt ja liikuvkontrollitalitus) kui ka MTA muudes piirkondades eksisteeris vabu inspektori ja vaneminspektori ametikohti, mille teenistusülesanded seisnesid tollikontrolli läbiviimises. Siiski ei takistanud see asjaolu kaebuse esitaja sattumist

§ 116lg-s 1 nimetatud koondamissituatsiooni.

Kas väljaspool Tartu raudtee tollipunkti eksisteeris vaba ametikohta, mida oleks tulnud kaebuse esitajale pakkuda, omab tähtsust hoopis

§ 116lg-st 3 tulenevate nõuete täitmise seisukohast.

Kaebuse esitaja nimetamine eelviidatud ametikohale tähendanuks tema koondamissituatsioonist tingitud üleviimist muule ametikohale. 9. AÜS § 19 lg-st 2 ja lg 3 p-st 2 tulenevalt ei ole lubatud teenistuja õiguste piiramine, sh teenistusest vabastamine, sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest.

§ 133

lg 5 kohaselt on keelatud teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Seega ei ole vaatamata

§ 116

lg-s 1 nimetatud koondamissituatsiooni esinemisele teenistujate esindaja ametist vabastamine õiguspärane, kui koondamissituatsioon tekitati tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Sellise koondamise õigusvastasust ei välistaks ka kõnealuse ametniku antud nõusolek koondamisega.

  1. AÜS § 19 lg 5 kohaselt lasub tööandjal tõendamiskoormus, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega. Riigikohtu praktikas (vt 17.05.2010 otsus nr 3-3-1-13-10, p-d 15, 16, 18) on leitud, et kui teenistujate esindaja väidab diskrimineerimist seetõttu, et ta esindab teenistujate huve, tuleb lähtuda ka võrdse kohtlemise seaduse regulatsioonist ja põhimõtetest, mille kohaselt peab kohus diskrimineerimisvaidluse lahendamisel tuvastama faktilise asjaolu, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine. Kui kohus on sellise asjaolu tuvastanud, on diskrimineerimisjuhtum esmapilgul ilmne ja rakendada tuleb tõendamiskohustuse regulatsiooni. Kui sellist asjaolu ei ole tuvastatud, ei saa kohaldada tõendamiskohustuse regulatsiooni. Järelikult ei teki viimatinimetatud juhul töö- või teenistusandjal AÜS § 19 lg-s 5 sätestatud tõendamiskohustust.
  2. Käesoleval juhul sellist asjaolu, mille põhjal võiks eeldada kaebuse esitaja koondamissituatsiooni esilekutsumist tulenevalt viimase tegevusest teenistujate esindajana, tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja viidatud asjaolud – temalt võeti alates 01.06.2007 ära lisatasu võõrkeelte eest, temal ei võimaldatud asuda asendama puuduvat ametnikku Koidula tollipunktis, ta ei asendanud aastatel 2007-2008 oma vahetustes peainspektorit viimase puudumise tõttu, talle ei makstud koondamiseelsel perioodil lisatasu ning tema palgaaste 22 oli väiksem kui enamikus välispiiri tollipunktides vaneminspektoritel olev palgaaste 23 – sellisteks asjaoludeks ei ole. Esiteks ei seondu need asjaolud otseselt koondamisega. Kui kaebuse esitajat ka oleks kunagi teenistussuhtes diskrimineeritud seoses tema teenistujate esindajaks olemisega, ei tähenda, et tema diskrimineerimise eeldus laieneks kõigile järgnevatele teenistussuhtest tulenevatele vaidlustele. Teiseks ei saa neid juhtumeid pidada kaebuse esitaja diskrimineerimiseks. Tegemist on viitamisega diskrimineerimisjuhtudele, mis vajaksid omakorda tõendamist selliselt, et esitataks asjaolud, mille põhjal saaks kaebuse esitaja kui teenistujate esindaja diskrimineerimist eeldada. Rääkimata sellest, et kõik viidatud juhtumid pole sugugi tõendatud – näiteks puuduvad tõendid, et kaebuse esitaja taotlus lubada tal täita täiendavaid tööülesandeid Koidula piiripunktis oleks jäetud rahuldamata – on kaebuse esitaja sellekohased väited liiga üldised, et nende tõelevastavuse korral saaks eeldada tema diskrimineerimist. Neist ei ilmne, et kaebuse esitajat oleks koheldud ebavõrdselt temaga samas olukorras oleva, kuid teenistujate esindajaks mitteoleva ametnikuga. 11

(14)3-08-2619 Diskrimineerimise kahtlust ei saa rajada sellele, et sama ametinimetusega ametnikel on erinev palgaaste, kui nad töötavad erinevates piirkondades ja struktuuriüksustes, või sellele, et ametnikule ei maksta lisatasu, kui ei ole andmeid lisatasu maksmise tingimuste ja põhimõtete kohta. 12. Isegi siis, kui käesoleval juhul oleks tuvastatud faktiline asjaolu, mille põhjal läheks MTA-le üle kohustus tõendada, et koondamissituatsioon ei olnud tingitud kaebuse esitaja tegevusest teenistujate esindajana, on MTA selle tõendamiskohustuse täitnud. MTA on selgitanud, et vaneminspektorite arvu vähendamine Tartu raudtee tollipunktis oli tingitud teenistuse ümberkorraldamisest ja füüsilise tollikontrolli teostamise funktsiooni üleviimisest Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalitusse. Selgitus on kooskõlas Tartu raudtee tollipunkti ülesannete muutumisega MTA peadirektori 01.12.2008 käskkirjaga nr 2-P kinnitatud Lõuna maksu- ja tollikeskuse põhimääruses (tl 157-164), võrreldes sama maksu- ja tollikeskuse eelmise, MTA peadirektori 30.06.2005 käskkirjaga nr 247-P kinnitatud põhimäärusega (tl 143-155). Erinevalt varasema põhimääruse p-st 46, pole uue põhimääruse p-des 33 ja 34 Tartu raudtee tollipunkti ülesannetena nimetatud näiteks kauba ja veokite tolliläbivaatuse korraldamist ja teostamist (endise põhimääruse p 46.3), „Ühtse põllumajanduspoliitika kaupade“ puhul asenduskontrolli läbiviimist (endise põhimääruse p 46.5) ja kontrollitavast kaubast proovide ja näidiste võtmist (endise põhimääruse p 46.6). 13.

§ 116

lg 1 kohaselt koondamissituatsioonis oleva ametniku teenistusest vabastamise õiguspärasus sõltub järgnevalt sellest, kas koondamissituatsioonis olevate ametnike hulgast on

§ 116

lg 2 kohaselt õigesti välja selgitatud teenistusse jäämise eelisõigust omavad isikud ning kas viidatud sätte alusel eelistatuks mitteosutunud ametniku suhtes on täidetud sama paragrahvi lg-st 3 tulev ametist vabastamise vältimise nõue muu vaba ametikoha pakkumise kaudu.

§ 116

lg-te 2 ja 3 kohaldamise seisukohast omab tähtsust MTA väide, et kaebuse esitaja ei soovinud MTA-s teenistust jätkata, vaid soovis enda koondamist. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga selles, et ametnikul on võimalik loobuda oma

§ 116lg-st 2 tuleneva teenistusse jäämise eelisõiguse kasutamisest.

Teenistust jätkata mittesooviva ametniku puhul ei kujuta temale vaba ametikoha mittepakkumine endast ka sama paragrahvi lg 3 rikkumist. 14. Ringkonnakohus ei omista määravat tähtsust sellele, et kaebuse esitaja andis allkirja koondamisega nõusoleku kohta 21.10.2008 koondamisteatisele (toimik endise nr-ga 3-08-2626, lk 41). Ametnikule

§ 130

lg 1 alusel tema koondamise tõttu teenistusest vabastamisest etteteatamine eeldab, et ametiasutus on otsustanud ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada, kuid sellise otsuse langetamine eeldab omakorda ametniku suhtes

§ 116lg-test 2 ja 3 tulenevate nõuete täitmist.

Seetõttu ei saa koondamisteatise esitamist käsitada ametnikule võimaluse andmisena otsustada, kas viimane soovib

§ 116lg-st 2 tulenevat teenistusse jäämise eelisõigust kasutada.

Samas on A. J. Tartu raudtee tollipunkti juhataja kohusetäitja T. T. 17.10.2008 andnud kirjaliku nõusoleku „tema ametikoha koondamisega alates 01.12.2008 seadusest tulenevate kompensatsioonidega korvamise korral“ (toimik endise nr-ga 3-08-2626, lk 40). Seda kirja saab ringkonnakohtu arvates käsitada A. J. nõusolekuna loobumast

§ 116

lg-s 2 sätestatud teenistusse jäämise eelisõiguse kasutamisest ja sooviavaldusena ennast koondada. Paljasõnaline on A. J. väide „psühholoogilisest survest ja diskrimineerimisega seotud meeltesegadusest“ (tl 86). 17.10.2008 kirja kooskõla A. J. tahtega kinnitab ka EMTAL 14.11.2008 kiri Tööinspektsioonile (tl 40), milles märgitakse, et A. J. on avaldanud arvamust, et „sellise tööandja ja selliste töö- ja palgatingimuste puhul ta Maksu- ja Tolliametis teenistust jätkata ei soovi“. Et ametiasutuse pakutavad tööja palgatingimused ei motiveeri ametnikku teenistust jätkama, ei tähenda ametnikule lahkumiseks surve avaldamist. A. J. tahte hindamisel ei oma määravat tähtsust 17.10.2008 kirjas sisalduv 12

(14)3-08-2619 klausel „seadusest tulenevate kompensatsioonidega korvamise korral“, sest on enesestmõistetav, et koondamist sooviv ametnik eeldab seadusest tulenevate koondamisega seotud hüvitiste saamist. A. J. soovi, et ta koondamise tõttu teenistusest vabastataks, kinnitab täiendavalt ka see, et tulenevalt tema pikaajalisest teenistusstaažist oli tal

§ 131

lg 1 tolleaegsest redaktsioonist tulenevalt õigus maksimaalmääraga koondamishüvitisele (12 kuu ametipalk – lg 1 p 4). 15. Kui ametnik on avaldanud soovi teenistust mitte jätkata, ei saa ametiasutuselt nõuda ka initsiatiivi ametnikule

§ 116lg 3 alusel vaba ametikoha pakkumiseks.

Sellises olukorras ei saa üle tähtsustada koondamisteatises sisalduvat märget, et MTA-l ei ole kahjuks pakkuda teist kaebuse esitajale vastavat ametikohta.

  1. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab koondamise õiguspärasust asjaolu, et rahandusministri 06.10.2008 määrust nr 30 muudeti rahandusministri 30.10.2008 määrusega nr
  2. Selle muudatuse seost oma koondamisega ei ole apellant selgitanud.
  3. Tõele ei vasta apellandi väide, et 20.05.2009 kohtuistungi protokollil puudub protokollija (istungisekretäri) allkiri. Selline allkiri protokollil on (tl 91). Seadusest ei tulene nõuet, et kohtuistungi protokolli allkirjastavad ka menetlusosalised. Väites, et talle ei ole saadetud protokolli tutvumiseks ja täpsustamiseks, ei ole apellant märkinud, mis osas kajastab protokoll kohtuistungit ebaõigesti.
  4. Et kohus ei kuulanud üle kaebuse esitaja taotletud tunnistajaid I. T. ja H. K., ei pea ringkonnakohus menetlusnormi rikkumiseks. Tunnistaja ütlused on halduskohtumenetluses tõenditeks HKMS § 16 lg 1 ja TsMS § 229 lg 2 kohaselt. Tõendite kogumise kohta sätestab TsMS § 238 lg 1, et kohus võtab vastu üksnes sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust; tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Sama paragrahvi lg 3 p 4 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest või kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Apellant ei näidanud, milliseid faktilisi asjaolusid, mille osas on poolte vahel vaidlus, võib nimetatud tunnistajate ütlustega tõendada. Üldsõnaline ja ebamäärane on esimese astme kohtule esitatud põhjendus (toimiku nr 3-08-2619 lk 17, 18), et I. T. saab kinnitada kaebuse esitaja „seisukohti, mis puudutavad töötajate valitud esindaja diskrimineerimist MTA-s“. Asjas ei ole vaidluse all, et apellant oli teenistujate esindaja - EMTAL juhatuse liige ja Tartu Tolliametnike Ametiühingu juhatuse liige ning usaldusisik. Samuti ei ole vastustajad seadnud kahtluse alla apellandi väidet, et ta on tegutsenud tolliametnike huvide esindamisel ning Tartu Tolliametnike Ametiühing on MTA juhtkonnale teinud ettepanekuid töökorralduse ja palgatingimuste parandamiseks. I. T. on haldusasja materjalidest nähtuvalt EMTAL juhatuse esimees ja peausaldusisik ja võib ilmselt anda ütlusi selle kohta, milles seisnes apellandi tegevus teenistujate huvide kaitsel. Kuid apellandi tegevuses teenistujate esindajana ei käi vaidlust. Ka apellandil endal on võimalik selgitada, milles täpsemalt seisis tema aktiivne tegevus teenistujate huvide esindamisel ja konfliktiolukord MTA juhtkonnaga. Kui apellandi eesmärk ei olnud I. T. ütlustega tõendada apellandi tegevust teenistujate esindajana, vaid hoopis seda, et apellandi tegevus teenistujate esindajana oli apellandi koondamise tegelik põhjus, siis tuleb arvestada seda, et tõendiks ei ole tunnistaja arvamused või järeldused, vaid ütlused faktiliste asjaolude kohta, mida tunnistaja isiklikult on kogenud. Apellandi taotluse kuulata I. T. tunnistajana üle, on 12.05.2010 ja 06.10.2010 määrustega rahuldamata jätnud ka ringkonnakohus. Ka apellatsiooniastmes ei näidanud apellant, milliseid konkreetsed diskrimineerimist kinnitavaid faktilisi asjaolusid, mis on poolte vahel vaidluse all, soovib apellant I. T. ütlustega tõendada. 13

(14)3-08-2619 19. Kuna MTA poolt apellandi koondamise tõttu teenistusest vabastamine oli õiguspärane, ei saa apellandi õigusi rikkuda ka Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni tööinspektor-juristi 14.11.2008 otsusega nr 8.4-25/17592, millega anti MTA-le nõusolek A. J. teenistusest vabastamiseks

§ 116lg 1 alusel seoses koondamisega.

  1. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, ei rahulda ta ka apellandi taotlust mõista vastustajatelt tema kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud, mis menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnevad tasus esindaja õigusabi eest 15 480 krooni ja riigilõivus 250 krooni (ringkonnakohus märkis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 kohaselt ei võeta riigilõivu teenistusse ennistamise kaebuse läbivaatamise eest, kuid et kaebuse esitaja on lisaks teenistusandja vastu esitatud teenistusse ennistamise nõudele esitanud ka nõude Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 14.11.2008 otsustuse nr 8.4-25/17592 õigusvastaseks tunnistamiseks või tühistamiseks, mis ei ole riigilõivust vabastatud, ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu seaduses ettenähtust enam). Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.