2-10-16580/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2010.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-16580 Tsiviilasi, avalduse sisu ÜAA avaldus alaealiste laste hooldusõiguse üleandmiseks Menetlusosalised esindajad Resolutsioon Kohtumääruse täitmine nende Avaldaja: ÜAA(isikukood: XX, elukoht XXX) Puudutatud isik I: AP(isikukoodXXX, viibimiskoht XXX) Puudutatud isik II: MA(isikukood: XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik III: L A (isikukood: XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: IV: L A (isikukood: XXX, elukoht XXX)
2. ÜAAavaldus alaealiste laste hooldusõiguse üleandmiseks rahuldada
3. Anda alaealiste laste MA, LA ja LA hooldusõigus täielikult üle ÜAA kehtivus ja Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud ja Edasiakebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse puudutatud isik, kelle õigusi on kitsendatud 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Avalduse asjaolud ja menetluse käik ÜAA esitas kohtule 09.04.10 avalduse, milles palus määrata alaealiste laste MA, LA ja LA elukoht tema juurde, kuna avaldaja endine abikaasa ja laste ema AA(käesoleval ajal AP) ei oma kindlat eluega töökohta ja viibib alates 07.01.10 koos lastega varjupaigas. 13.08.10 palus avaldaja seoses perekonnaseaduse muutumisega muuta elukoha määramise nõue alaealiste laste hooldusõiguse nõudeks. Eestkosteasutuse Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamuse kohaselt tuleb alaealiste laste elukohaks määrata nende isa elukoht. Arvamusest nähtuvalt elab ÜAA 2toalises mugavustega munitsipaalkorteris XXXTallinnas ning töötab TTTAS-s varem XXX, praegu XXX. Täiendavalt töötas ta HKOÜ-s majahoidjana, et kindlustada pere toimetulekut. AP käesoleval ajal püsiv elu- ja töökoht puuduvad, mistõttu ta ei suuda tagada enda ja laste igapäevast toimetulekut. Eestkosteasutuse Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande asutuse arvamuse kohaselt ei ole kumbki vanematest valmis laste hooldusõiguse üleandmiseks ühele vanemale, vanemad peaksid oma vanemlikke oskusi täiendama ja arendama suhtlusoskust, kuna omavahel ja lastega käitutakse agressiivselt ning esineb kehalist väärkohtlemist. Lastele määratud esindaja arvamusest nähtuvalt esineb mõlemal vanemal probleeme lastega suhtlemisel ja nende kasvatamisel – ÜAA alkoholi liigtarvitamisest ning AP agressiivsest käitumisest tulenevalt. Siiski tuleks laste hooldusõigus anda üle ÜAA, kuna tal on olemas stabiilne elu- ja töökoht. Lapsed on elanud varem koos ema-isaga ja pärast vanemate abielu lahutamist alates 24.07.10 koos isaga XXX. korteris. Samas piirkonnas käib Maria koolis ning L ja L lasteaias. Laste arengu seisukohalt on parem elada ühes kindlas elukohas, kui kolida ühest varjupaigast teise. Isa on suutnud tagada laste eluks vajaliku. Laste emal kindel elu- ja töökoht pikemat aega puuduvad. 13.09.10 ja 06.10.10 jäid avaldaja, eestkoste asutuste esindajad ja lastele määratud esindaja oma seisukohtade juurde. Puudutatud isik AP nõustus laste hooldusõiguse määramisega avaldajale. Kohtumääruse põhjendused PerS § 214 sätestab, et vanematel on laste üle ühine hooldusõigus. Lapse hooldusõiguse üleandmisel PerS § 137 lg 1 alusel tuleb juhinduda PerS § 137 lg 3, mis sätestab, et kohus lähtub eelkõige lapse huvidest, kui ta otsustab hooldusõiguse osalise või täieliku üleandmise üle ühele vanemale, arvestades kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Asjas on tõendatud, et käesoleval ajal on kindel elukoht - Tallinnas XXX, ainult ÜAA. ÜAA töötab TTTAS-is . APl kindel töö- ja elukoht puuduvad ning ei ole teada, millal need probleemid lahenevad. Käesoleval ajal elab ta Mustamäe Sotsiaalkeskuses. Laste arengule on oluline, et neil on stabiilne elukoht, samuti kool ja lasteaed. Avaldaja on suutnud tasuda korteri üüri ja taganud lastele söögi ja riided. Lapsed on eluga XXX. korteris kohanenud, kuna nad elasid seal varem ühiselt koos ema ja isaga ning seal on olemas kõik eluks vajalik. Samas piirkonnas asuvad vanema lapse M kool – ja nooremate laste L ja L lasteaed – Lasteaed. Asjas on tuvastatud, et mõlemal vanemal on probleeme lastega suhtlemisel, mistõttu nad peaksid pöörduma nõustaja poole, et oma vanemlikke oskusi parandada. Kohus võttes arvesse asjas kogutud tõendeid, eestkosteasutuse arvamust, lastele määratud esindaja arvamust ja avaldaja ja puudutatud isikute ärakuulamisel avaldatud seisukohti leiab, et laste hooldusõigus tuleb üle anda täielikult ÜAA. Kohus selgitab, et olenemata laste hooldusõiguse üleandmisest ÜAA, on PerS § 143 tulenevalt lastel õigus suhelda mõlema vanemaga ja vanematel on õigus ja kohustus suhelda lastega isiklikult. Seejuures peab hooldusõigust teostav vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab või raskendab lapse suhtlemist teise vanemaga. Järelikult on lastel õigus suhelda nende ema AP ja laste emal AP on kohustus ja õigus suhelda isiklikult oma lastega. ÜAA ei tohi teha AP takistusi lastega suhtlemisel. Antud olukorras on otstarbekas vanematel kokku leppida laste ja ema omavaheliseks suhtlemiseks kindel kord märkides ära nii päevade kui ka tundide arv, mille jooksul ema lastega kohtub. Vanemad peaksid kokku leppima ka lastele ülalpidamiseks elatise maksmises. Kohtunik: 2