2. Mõista kaitseväelt S.N. kasuks välja kaebuse esitaja kantud õigusabikulude katteks 7440 krooni (seitse tuhat nelisada nelikümmend krooni ja 00 senti) /
3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale nende esindajate kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest /
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD:
lg 1 p 4 alusel osaliselt, Kaitseväe juhataja 11.09.2009 käskkirja nr 773P ja mereväekapten Igor Schvede 11.09.2009 käskkirja nr P/210 tühistamisnõude osas, kuna kohtumenetluse käigus oli kaitsevägi tunnistanud ise kehtetuks need kaks asjas vaidlustatud haldusakti. Samas määruses kohus määras võtta seisukoht menetluskulude jaotuse osas käesolevas haldusasjas kogu menetluse lõppemisel. Kohus leidis, et kuna asjas on tunnistatud vastustajaks kaitsevägi kui asutus tervikuna ning menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmisel tuleb kohtul lähtuda ka
lg 10 ja § 93 lg 5 sätetest, siis saab kohus teha kaalutletud otsustuse menetluskulude jaotuse osas alles pärast täiendavate selgituste saamist menetluse täielikul lõppemisel, olgu siis kohtuotsuses või määruses.
lg 1 p 4 alusel täiendavat kohtuistungit pidamata, märkides, et kaebajale on teada menetluse lõpetamise
Samuti kaebaja palub mõista kaitseväelt välja S.N. menetluskulud summas 12 920 krooni. Kaebaja märgib, et ta on õigusabikulude suurust ja tasumist kajastavad dokumendid kohtule eelneva menetluskulude hüvitamise taotluse lisades esitanud ning kaebaja menetluskulud ei ole suurenenud. Algses, 18.01.2010 taotluses palus S.N. mõista kaitseväelt välja kaebaja menetluskulud tõepoolest samuti summas 12 920 krooni ning tagastada S.N.le 09.10.2009 esitatud esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse eest tasutud riigilõiv summas 200 krooni. 27.01.2010 kohtumääruse kohus võttis seisukoha eelmärgitud riigilõivu osas ja leidis, et see taotlus ei kuulu rahuldamisele: „Kaebaja ei ole, esiteks, viidanud õiguslikule alusele, millest tulenevalt tal on õigus esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu tagastamist nõuda.
Teiseks, isegi, kui kaebajal oleks õigus ka alusetult esitatud taotluse (jäi rahuldamata) eest tasutud riigilõivu tagastamisele, siis ei ole kaebaja selle tagastamist taotlenud riigilõivuseaduse § 12 jj ettenähtud korras“. 27.01.2010 kohtumäärust kaebaja ei vaidlustanud, 29.09.2010 taotluses ei ole S.N. esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse eest tasutud riigilõivu 200 krooni osas oma nõuet enam korranud, mistõttu ka kohus sel teemal rohkem ei peatu. Kohus küsis 04.10.2010 kohtunõudega kaitseväe seisukohta menetluse lõpetamise aluse
Vastustaja leiab, et kaebaja poolt esitatud õigusabi kulu summas 12 920 krooni ei ole proportsionaalne, kuna kaebus on rahuldatud vaid osaliselt ja vastustaja on endiselt seisukohal, et viimati nimetatud haldusaktid on õiguspärased. Vastustaja juhib tähelepanu kaebaja ebaõigele väitele taotluse p-s 6, kus kaebaja leiab, et kaitseväe juhataja 11.09.
lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Vastustaja peab õigeks aluseks aga
lg 1 p 2, mis näeb ette menetluse lõpetamise kaebusest loobumise korral, kui kohus võtab loobumise vastu. Et menetluse lõpetamisel eri alusel on erinevad õiguslikud tagajärjed, siis on õige aluse määratlemine väga oluline. Kohus nõustub kaitseväega, et käesoleva haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele
Antud juhul vastustaja on endiselt seisukohal, et nimetatud haldusaktid on õiguspärased (vastupidist ei ole samuti kohus tuvastanud), mistõttu kaitsevägi ei ole ise ka tunnistanud kehtetuks Mereväe Staabi ülema kaptenmajor Ivo Värk’i poolt 13.04.2009 kinnitatud atesteerimisotsust ega kaitseväe atesteerimiskomisjoni 28.07.2009 otsust nr nr J1-1.4-1.1/12597, mis oleks aga
Samas on kaebaja ise tõdenud, et kohtumenetluse ajal S.N. lahkus kaitseväest ja „seoses sellega on atesteerimise tulemus ja vaidemenetluse otsus kaebaja jaoks tähtsuse minetanud“. Tegemist on eelmärgitut arvestades nii oma sisult kui ka vormilt ilmselgelt kaebusest loobumise avaldusega vastuseks 09.09.2010 kohtuistungil kohtu poolt S.N. esindajale esitatud nõudele selgitada välja kaebaja tahe menetluse jätkumiseks ja teavitada sellest kohut. Vastavalt
lg-le 1 kaebuse esitajal on õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus. Kaebaja on kinnitanud, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Neil asjaoludel saab kohus S.N. kaebusest loobumise vastu võtta, kinnitada seda käesoleva määrusega ja haldusasja menetluse lõpetada
8. Lõpuks kohus lahendab S.N. taotluse menetluskulude (õigusabikulude) summas 12 920 krooni (koos käibemaksuga, edaspidi KM) väljamõistmiseks. Aja materjalidest nähtuvalt kaebaja arvates tuleb õigusabikulud talle terves ulatuses hüvitada, vastustaja arvates aga tuleb kaebaja menetluskulude taotlus jätta rahuldamata.
lg 2 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 5 kohtukulud kannab vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse
Sel juhul tagastatakse ka riigilõiv
lg 4 p 4 alusel, kuid antud asjas oli kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seevastu
Samuti on asjas olulised
lg-st 2 tulenev kohtukulude jagamise proportsionaalsuse põhimõte jm seadusest tulenevad juhised menetluskulude õiglaseks jagamiseks. Nii näeb
lg 10 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude 3 väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt
Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest (kahe vaidlustatud haldusakti osas menetlus lõpetati
lg 1 p 4 alusel ja kahe ülejäänu osas
lg 1 p 2 alusel) ning osundatud seadussätetest ei saa õige olla kumbagi poole maksimalistlik seisukoht menetluskulude väljamõistmise osas. 27.01.2010 kohtumääruses, millega kohus lõpetas haldusasja menetluse
lg 1 p 4 alusel osaliselt, kohus tõdes, et ta „ei pea võimalikuks lahendada käesoleval hetkel menetluskulude küsimust (dokumentidest nähtuvalt õigusabikulud seoses „Kohtuvaidlusega Kaitseväe Peastaabiga“), kuna menetlus haldusasjas nr 3-09-1919 lõpeb üksnes osaliselt ja esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millises ulatuses on antud õigusabi nimelt seoses Kaitseväe juhataja 11.09.2009 käskkirjaga nr 773P ja mereväekapten Igor Schvede 11.09.2009 käskkirjaga nr P/210 ning mis osas endiselt menetlusse jääva kaebusega“. Nüüd lõplikult selgunud asjaolude ja poolte täiendavate selgituste valguses kohus saab menetluskulude küsimuse lahendada ja peabki seda tegema. 9. Kaebuse esitaja on esitanud oma õigusabikulude sisu selgitamiseks ja kandmise tõendamiseks kohtule OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arved koos spetsifikatsiooniga: 04.09.2009 summas 3600 krooni, 13.10.2009 summas 320 krooni, 12.11.2009 summas 5880 krooni ja 09.12.2009 summas 3120 krooni, kokku summas 12 920 krooni. Osundatud arvete tasumine, st kulude kandmine kaebaja poolt, on tõendatud OÜ Advokaadibüroo LEXTAL Swedbankis asuva konto väljavõtetega. Arvetest nähtuvalt on S.N.le osutanud õigusabi vandeadvokaat Alar Urm tunnihinnaga 2000 kr + KM ja jurist Magnus Braun tunnihinnaga 1200 kr + KM /tl 153-160/. Et algselt (02.09.2009) esitas S.N. kohtule kaebuse üksnes kaitseväe atesteerimiskomisjoni 28.07.2009 otsuse nr J1-1.4-1.1/12597, st vaideotsuse tühistamiseks, siis on 13.10.2009 arves nimetatud tund ja kolmveerand ehk 3920 krooni (vt koos 04.09.2009 arves näidatud ettemaksuga) kulunud just selle kaebuse esitamiseks materjalidega tutvumisele ja kaebuse koostamisele. Kuivõrd kaebaja on loobunud muu hulgas nimetatud vaideotsuse tühistamisnõudest, siis jääb 3920 krooni
enda kanda. Ekslik on kaebaja seisukoht, et atesteerimistulemuse mittetühistamine on ilmselt vastaspoole asjaajamise puudujääk. Kaitsevägi on kindlalt kinnitanud, et peab otsuseid, mille vaidlustamisest kaebaja on loobunud, õiguspärasteks. 12.11.2009 arve (summas 5880 krooni) järgi hõlmab 3 h ja 45 min taas materjalidega tutvumist, analüüsi ja kaebuse täienduse koostamist, kusjuures puudub täpsustus, mida on konkreetselt silmas peetud. Et 09.10.2009 esitas S.N. kohtule kaebuse täienduse (taotlused Kaitseväe juhataja 11.09.2009 käskkirja nr 773P ja mereväekapten Igor Schvede 11.09.2009 käskkirja nr P/210 tühistamiseks), siis võib eeldada, et mõeldud on seda. Kuivõrd kaitsevägi kõnealused käskkirjad tühistas, siis sõltumata sellest, mis põhjusel ta seda tegi, kannab põhimõtteliselt vastavad kohtukulud vastavalt
09.12.2009 arve hõlmab 1h ja 18 min ulatuses kohtuistungil osalemist. Taas võib vaid eeldada, et silmas on ilmselt peetud 09.11.2009 toimunud kohtuistungit, kuigi istungiprotokolli järgi kestis istung 1h ja 25 min /tl 130-136/. Pärast eelmärgitut ei ole arveid ega taotlusi kaebajale osutatud õigusabi kohta (selle osutamine ei ole kohtule kaheldav) hüvitamiseks esitatud. Ehkki kohus peab kaebuse täienduse esitamiseks kulunud aega (3 h ja 45 min) võrreldes algse kaebuse esitamiseks kulunuga (1 h ja 45 min) ilmselgelt ülepaisutatuks, siis arvestades just seda, et osa õigusabi eest vastustajalt kulude huvitamist ei nõuta, ei pea kohus vajalikuks taotletud summat 5880 krooni vähendada. Kohtuistungist osavõtuks kulunud 3120 krooni kuulub vastustajalt aga üksnes pooles ulatuses väljamõistmisele, kuna 09.11.2009 olid arutuse all nii need 2 haldusakti, mille vaidlustamisest kaebaja ise loobus, kui ka need 2 haldusakti, mille vastustaja omakorda ise kehtetuks tunnistas. 4 Kõike ülalmärgitut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaitsevägi peab hüvitama S.N.le viimase poolt kantud õigusabikulud summas 7440 krooni (12 920 krooni - 3920 krooni – (3120 krooni : 2)). Hurma Kiviloo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.