← Eesti

3-09-2477/31

Obsah (7)§ 53§ 54§ 9§ 93§ 4§ 46§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2010, Tallinn Haldus

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist Riigikohtu istungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-09-2477

  1. Rae Vallavalitsus ja Uuesalu Lasteaed OÜ sõlmisid 30.07.2008 koolieelse eralasteasutuse toetamise lepingu nr 13-5.2/
  2. Lepingu p 1 kohaselt oli selle eesmärk määrata kindlaks Rae valla eelarvest koolieelsete eralasteasutuste toetuse kasutamise tingimused. Lepingu p 2 kohaselt toetab Rae Vallavalitsus Uuesalu Lasteaed OÜ-d sihtotstarbeliselt personalikulude ning õppevahendite kulude katmiseks lapse kohta igakuiselt 3300 krooniga. Lepingu p 3.1 kohaselt antakse toetust igakuiselt Uuesalu Lasteaed OÜ arve alusel ja p 3.2 kohaselt kohustub Rae Vallavalitsus tasuma toetust ajavahemikul 01.10.2008 kuni 31.08.
  3. Vastavalt lepingu p-le 4.1 võib lepingut muuta poolte kokkuleppel. Pooled sõlmisid 26.01.2009 lepingu lisa nr 1, millega muudeti lepingu p-s 2.1 kokkulepitud toetuse summat ja määrati uueks summaks 3500 krooni.
  4. Rae Vallavalitsus muutis 10.03.2009 määrusega nr 12 oma 27.12.2005 määrust nr 32 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise rakenduskord“ ning määras toetuse suuruseks lapse kohta kuus 2000 krooni. Rae Vallavalitsus edastas nimetatud määruse 12.03.2009 e-kirjaga Uuesalu Lasteaed OÜ-le. Kirjale lisati ettepanek sõlmida lepingule uus lisa. Rae Vallavalitsus saatis 12.05.2009 Uuesalu Lasteaed OÜ-le e-kirja, milles nõudis esitatud maikuu arvete muutmist tulenevalt vallavalitsuse 10.03.2009 määrusest.
  5. Uuesalu Lasteaed OÜ esitas 30.10.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Rae Vallavalitsust täitma 30.07.2008 lepingut ja maksma välja toetuse summas 83 850 krooni. Kaebaja leidis, et kuivõrd lepingus kokkulepitud toetuse summa vähendamiseks pooled kokkulepet ei saavutanud ning vastavat lepingu lisa ei sõlmitud, kehtis leping kuni selle lõppemiseni (s.o 31.08.2009) toetussummale 3500 krooni lapse kohta kuus (vastavalt lepingu lisale 1, mis sõlmiti 26.01.2009). Kaebaja on nõuetekohaselt täitnud kõik endale lepinguga võetud kohustused, kuid vastustaja on alates aprillist 2009 omapoolseid kohustusi täitnud üksnes osaliselt, nõustudes tasuma vaid 2000 krooni lapse kohta kuus. Rae Vallavalitsuse 10.03.2009 määrus nr 12 ei kehti juba sõlmitud lepingute suhtes ega anna alust lepingu ühepoolseks muutmiseks, vaid on vallavalitsusele üksnes aluseks järgmiste lepingute sõlmimisel. Määrus jõustus 01.04.2009 ega omanud tagasiulatuvat jõudu. Lepinguga on vald võtnud endale kohustuse toetada kaebajat lepingus sätestatud ulatuses. Haldusorganil puudub küll lepingu sõlmimise kohustus, kuid see ei tähenda, et tal puuduks ka kohustus sõlmitud lepingut täita ega sõltu selle täitmine viidatud määruse muutmisest. Vastustaja on kaebajale tasunud kokku 83 850 krooni vähem. Kaebaja lõpetas tegevuse
  6. a septembri lõpus.
  7. Rae Vallavalitsus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Eralasteaedadele eraldatavate toetussummade vähendamine tulenes Rae Vallavalitsuse 10.03.2009 määrusest nr 12, mis on kehtiv õigusakt. Vaidlusalune haldusleping on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 103 tulenevalt tühine, sest muutunud on lepingu aluseks olev õigusakt ja sellega vähendatud eralasteaedadele eraldatava toetuse summa suurust. Õigusaktiga vastuolu tõttu on sõlmitud leping toetuse summa suurust puudutavas osas õigustühine alates määruse nr 12 jõustumise hetkest. Kaebuses ei ole vaidlustatud Rae Vallavalitsuse 10.03.2009 määrust, mistõttu saab eeldada, et selle osas kaebajal vastuväited puuduvad. Vaidlusaluse halduslepingu kehtivus ja täitmine eeldab selle aluseks oleva haldusakti kehtivust ning lepingu sõlmimise aluseks oleva haldusakti kehtivuse lõppemine või muutmine toob paratamatult kaasa muudatused ka lepingu täitmisel. Vastasel korral esineks vastuolu õigusakti ja lepingu sätete vahel ning leping oleks õigusaktiga vastuolu tõttu tühine. Rae Vallavalitsus ei ole lepingut ühepoolselt muutnud, vaid tal puudub käesoleval hetkel õiguslik alus ja temast sõltumatute asjaolude tõttu ka rahalised vahendid lepingu täitmiseks selles sätestatud summade ulatuses. Kohalikul omavalitsusel on õigus katta sihtotstarbeliste toetuste kaudu eralasteaedade pedagoogide palgakulusid ning õppevahendite soetamise 2

(9)3-09-2477 kulusid, kuid erakooliseadus ega ükski muu seadus ei sätesta selliseks toetamiseks vallale kohustust ega näe ette täiendavaid kriteeriume, millele peaks eralasteaedade toetamine vastama. Seega on tegemist puhtalt kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsusega. Eralasteaedadele on toetused eraldatud siiski määrusega, mitte sõlmitud lepingutega. Toetussumma suurus ei saanud seega olla poolte kokkuleppe objektiks. Seejuures ei oma tähtsust, et lepingus puudub viide selle aluseks olevale määrusele, sest see on avalikult teatavaks tehtud ja kaebaja pidi selle tähendust ka mõistma. Eralasteaedade toetamise vähendamine oli tingitud eeskätt sellest, et riik vähendas kohalikele omavalitsustele eraldatavat üksikisiku tulumaksuosa (senise 11,93% asemel 11,4%), mille tulemusel laekus valla eelarvesse märkimisväärselt vähem raha ning senise toetuste taseme säilitamine polnud enam võimalik. Kaebaja ei ole vaidlustanud Rae Vallavalitsuse määrust nr 12 ega esitanud vastustajale toetuse summa vähendamise järgselt vastuväiteid või selgesõnalist keeldumist lepingu tingimuste muutmisest, mistõttu sai vallavalitsus asuda põhjendatult seisukohale, et kaebaja vaikimisi nõustus toetuse summa vähendamisega ja mõistis selle põhjuseid. Kaebaja poolse pöördumisena ei saa vaadelda Eralasteaedade Liidu pöördumist vastustaja poole. Kuna kaebaja tegutses kuni lepingu kehtivusaja lõppemiseni, nähtub sellest, et ta sai siiski vähendatud toetussummaga reaalselt hakkama. Kaebaja poolt nõutav saamata jäänud toetuse osa on nähtud ette üksnes sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning seda ei saa käsitada kaebaja saamata jäänud tuluna. Käesoleval ajal kaebaja nimetatud toetust enam sihtotstarbeliselt kasutada ei saaks, sest on oma tegevuse lõpetanud.
  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.03.2010 otsusega Uuesalu Lasteaed OÜ kaebuse ja tegi Rae Vallavalitsusele ettekirjutuse tasuda Uuesalu Lasteaed OÜ-le 93 600 krooni, millest 83 850 krooni lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest ja 9750 krooni kantud menetluskulude katteks. Kohus leidis, et Rae Vallavalitsus on jätnud kehtivast halduslepingust tuleneva kohustuse õigusvastaselt täitmata. Kaebaja ei pidanud oma õiguste kaitsmiseks vaidlustama 10.03.2009 määrust. See saaks olla asjakohane vaid juhul, kui poolte vahel poleks halduslepingut sõlmitud ja kaebaja oleks saanud toetust otseselt määruse alusel. Rae Vallavalitsuse 10.03.2009 määruse nr 12 vastuvõtmine ei muutnud vaidlusalust lepingut, milles pooled leppisid kokku toetuse konkreetse summa ja selle maksmise perioodi, sidumata toetuse maksmist Rae Vallavalitsuse 27.12.2005 määruses nr 32 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise rakenduskord“ sätestatud toetuse summaga. Nimetatud määrusele lepingus isegi ei viidatud. Lepinguga võttis Rae vald omale kohustuse tasuda alates 26.01.2009 kuni 31.08.2009 toetust iga lapse kohta 3500 krooni kuus. Halduslepingu täitmisel tuleb juhinduda võlaõigusseaduse (VÕS) sätetest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastustaja ei ole täitnud kohustust VÕS § 76 lg-s 3 märgitud kohasel moel ja tegemist on lepingu rikkumisega VÕS § 100 tähenduses. Kaebaja ei ole nõustunud kohustuse mittenõuetekohase täitmisega vastustaja poolt, sest ta ei korrigeerinud arveid ja esitas vastustajale rahalise nõude, samuti koos teiste eralasteaedadega 30.03.2009 vastuse Rae Vallavalitsuse ettepanekule lepingu muutmise kohta. Vaidlust ei ole selles, et lepingus endas märgitud asjaolusid toetuse vähendamiseks ega lepingu lõpetamiseks käesoleval juhul ei esinenud. Vastustaja väited, et Uuesalu Lasteaed OÜ sai eralasteaia majandatud ka väiksema toetusega, ei ole asjakohased ega anna lepingupoolele alust lepingulise kohustuse mittenõuetekohaseks täitmiseks ei HMS ega VÕS kohaselt. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kaebaja oleks lepingu alusel saadud toetust kasutanud mittesihipäraselt. Halduslepingu muutmise ja lõpetamise erisused võrreldes tsiviilõiguslike lepingutega on sätestatud HMS §-s 102, mille
  2. 3
(9)3-09-2477 lõige annab teatud tingimustel haldusorganile võimaluse halduslepingut ühepoolselt muuta või see lõpetada. Käesoleval juhul selliste asjaolude esinemist välja toodud ei ole ning selleks ei saa olla ka valla eelarve vähenemine, sest vastustaja pole selgitanud, milliseid kõrgendatud avalikust huvist kantud kohustusi ta nimelt vaidlusaluse lepingu täitmise tõttu täita ei oleks saanud. Lisaks peaks haldusorgan HMS § 103 lg 3 kohaselt halduslepingu muutmise või lõpetamise korral hüvitama lepingu teisele poolele sellega tekitatud varalise kahju, mis teeks rahalise nõude puhul põhimõtteliselt sama välja. HMS § 102 lg 4 annab täitmisraskuste tõttu lepingu muutmise nõudeõiguse vaid eraõiguslikust isikust poolele. Seejuures veel 1,5 kuud enne 10.03.2009 määruse vastuvõtmist on vastustaja sõlminud kaebajaga lepingu lisa 1 toetuse tõstmise kohta. Vastustaja ei saa enda lepinguliste kohustuste täitmata jätmist vabandada oma lühinägeliku käitumisega või riigi toetuse vähendamisega. HMS §-s 103 toodud halduslepingu tühisust tingivaid asjaolusid ei esinenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Rae Vallavalitsus palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellant leiab, et kohustamiskaebus on esitatud hilinemisega, mistõttu ei olnud halduskohtul võimalik seda rahuldada. Uuesalu Lasteaed OÜ sai halduslepingu rikkumisest teada hiljemalt 14.05.2009, kui Rae Vallavalitsus teavitas teda toetussumma arve ümbertegemise vajadusest. Kohustamiskaebus on esitatud ca 6,5 kuud pärast rikkumisest teadasaamist ja kaks kuud pärast halduslepingu lõppemist, mis on vastuolus

§ 9lg-ga 2.

Taotletud pole ka kaebetähtaja ennistamist. Halduskohus on kaebuse rahuldanud üksnes lepingu p 2.1 alusel tuvastatud rahalise kohustuse põhjal ning pole uurinud halduslepingu teisi sätteid, makstava toetuse eesmärki, kasutamise sihtotstarvet ega maksmise tingimusi. Kohus ei ole üldse uurinud, kas tegelikkuses esines mõni lepingu p-s 3.10 nimetatud asjaoludest, mille puhul vallavalitsusel puudus kohustus toetust maksta. Halduskohus ei saa lähtuda üksnes poolte esitatust ja on sellega rikkunud uurimisprintsiipi. Näiteks ei ole kaebaja tähtaegselt (10.09.2009) esitanud lepingu p-s 3.3 nõutud toetuse kasutamise aruannet. Kohus oleks pidanud uurima, kas ja kuidas kaebaja on ise täitnud toetuse saamisega seotud eeldused ja kohustused. Samuti pole kohus kontrollinud, kas kaebajal oli üldse õigus õppe- ja kasvatustegevuse teenust osutada ja toetuse maksmist nõuda. Uuesalu Lasteaed OÜ-le haridus- ja teadusministri 30.06.2008 käskkirjaga nr 733 antud tingimuslik tegevusluba nr 5124HTM võis olla kehtetu alates 31.10.2008 ning seetõttu võis tal toetuse saamise õigus puududa lepingu p 3.10.2 alusel (seoses valeandmete esitamisega seaduses nõutud loa olemasolu kohta). Halduskohus on jätnud osadele Rae Vallavalitsuse faktiväidetele vastamata ning seetõttu ei vasta kohtulahend seaduse nõuetele. Kohus ei ole võtnud seisukohta vastuväite osas, et kuivõrd makstud toetus oli sihtotstarbeline ja Uuesalu Lasteaed OÜ on vastava tegevuse juba septembris 2009 lõpetanud, siis ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine enam võimalik, sest toetust ei saaks enam sihtotstarbeliselt kasutada. Kohtu ettekirjutuse täitmine toob sisuliselt kaasa kaebaja alusetu rikastumise. Halduskohus on rikkunud ka

§ 93

lg-t 1, mõistes vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud käsitsi kirjutatud arvestuse alusel, kusjuures vastustajale ei esitatud sellest ärakirja (TsMS § 334 lg 1, § 340 lg 1). Kuna esitatud dokumendid ei olnud nõutavas vormis, tulnuks menetluskulud jätta välja mõistmata. Rae Vallavalitsusele ei võimaldatud ka kohtuistungil esitada vastuväiteid kulude suuruse ja põhjendatuse osas (TsMS § 176 lg 1, § 328 lg 2). 4

(9)3-09-2477 7. Uuesalu Lasteaed OÜ palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Tulenevalt HMS § 105 lg-st 1 kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, kui erisätted puuduvad.

§ 9

ei sätesta eraldi kaebetähtaega halduslepingust tuleneva nõude esitamiseks, mistõttu tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud üldisest kolmeaastasest nõude aegumise tähtajast. Lisaks esitas Uuesalu Lasteaed OÜ 02.10.2009 Rae Vallavalitsusele nõude lepingujärgsete summade tasumise kohta, mille täitmisest vallavalitsus keeldus 16.10.

  1. Kaebus on halduskohtule esitatud enne 30 päeva möödumist nimetatud keeldumise teatavakstegemisest ja seega tähtaegselt. Halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti ning selgitanud välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Rae Vallavalitsus ei ole kordagi väitnud, et peatas toetuse maksmise mõne kaebajapoolse lepingurikkumise tõttu. Halduskohtu uurimiskohustus ei kohusta halduskohut ise leiutama kaebuse rahuldamata jätmise aluseid. Samas on kaebaja täitnud oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ning ühtegi lepingus märgitud alust toetuse ühepoolseks vähendamiseks reaalselt ei esinenud. Kaebaja küll hilines toetuse kasutamise aruande esitamisega, esitades selle detsembris 2009 ja Rae Vallavalitsus on selle ka vastu võtnud. Pealegi saanuks lepingu p 3.8 kohaselt aruande esitamisega viivitamine tuua kaasa üksnes toetuse andmise peatamise kuni aruande esitamiseni, kuid mitte toetuse maksmata jätmist. Ka oma 16.10.2009 vastuväites ei ole Rae Vallavalitsus tuginenud toetuse maksmisest keeldumisel aruande puudumisele, mistõttu on see apellatsioonkaebuse väide asjakohatu. Halduskohus ei pidanud uurima ka Uuesalu Lasteaed OÜ koolitusloa olemasolu, sest Rae Vallavalitsus ei ole sellele tuginenud, lisaks hakkas kaebaja tingimusteta koolitusluba kehtima alates 24.09.
  2. Uuesalu Lasteaed OÜ lõpetas küll Rae Vallavalitsuse poolsest lepingurikkumisest tulenevatel majanduslikel põhjustel septembris 2009 oma tegevuse lasteaiana, kuid see ei saa olla vähemmakstud toetuse välja maksmata jätmise aluseks. Lepingus on küll määratud toetuse sihtotstarve, kuid kusagil ei ole kokkulepet selle kohta, et toetust makstakse üksnes juhul, kui toetuse saaja omavahenditest või muudest vahenditest ei jätku personalikulude ja õppevahendite kulude katmiseks. Tähtsust ei oma, milliste vahendite arvelt kaebaja tegelikult suutis teenust osutada ning kas tal oli reaalne vajadus saada kõnealuste kulude katmiseks toetust kokkulepitud määras. Lepingus selliseid tingimusi seatud ei ole. Kaebaja oli sunnitud oma tegevuse jätkamiseks muu hulgas võtma laekumata toetussummade ulatuses laenu. Menetluskulude väljamõistmine oli õiguspärane. Kohtule esitati enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega. Kohtunik luges istungil menetluskulude nimekirja ette seda toimikusse võttes, tuues välja menetluskulude suuruse ja koosseisu. Vastustajal oli võimalik taotlusele kohtuistungil vastuväiteid esitada, kuid ta ei kasutanud seda. Menetluskulude nimekirja käsitsi kirjutatud kujul esitamine ei saa olla aluseks kulude välja mõistmata jätmiseks. Kõik kuludokumendid olid seejuures korrektses vormis ning taotlus menetluskulude väljamõistmiseks esitati juba kaebuses. Kohtule oli menetluskulude nimekiri arusaadav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada üksnes osaliselt. Halduskohtu vaidlustatud otsus on põhivaidluse lahendamist käsitlevas osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub 5

(9)3-09-2477 halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Halduskohtu otsust tuleb siiski muuta menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.
  1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et Rae Vallavalitsuse ja Uuesalu Lasteaed OÜ 30.07.2008 leping ühes selle 26.01.2009 lisaga (tl 4-6) on haldusleping. See ilmneb ka kokkuleppe sisust, mille üheks pooleks on kohaliku omavalitsuse üksus, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesannet (hariduse kättesaadavuse tagamine – põhiseaduse § 37 lg 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p 1, koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg 1, erakooliseaduse § 22 lg 4).
  2. Rae Vallavalitsus on apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla Uuesalu Lasteaed OÜ kaebuse tähtaegsuse. Kaebaja on seisukohal, et kuna HMS § 105 lg 1 kohaselt kohaldatakse erisätete puudumisel halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta sätestatut ning

§ 9ei näe ette eraldi kaebetähtaega halduslepingust tuleneva nõude esitamiseks, tuleb lähtuda Ts

ÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastasest tähtajast. Ringkonnakohus märgib, et

§ 4

lg 1 teise lause kohaselt on

tähenduses haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, muu hulgas haldusleping. Seega ei saa ka halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks halduskohtule kaebuse esitamise korral kohtusse pöördumise tähtaega tuletada TsÜS aegumise sätetest. HMS § 105 lg 1 ja TsÜS § 146 lg 1 alusel võib halduslepingu pool esitada siiski nõude teise lepingupoole vastu, kuid keeldumise korral tuleb kaebus halduskohtusse esitada

§ 9järgi.

Kuna käesoleval juhul on esitatud toimingu sooritamiseks (raha maksmiseks) kohustamise nõue, siis tuli kaebus

§ 9

lg 2 kohaselt järelikult esitada hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest. Uuesalu Lasteaed OÜ nõudis Rae Vallavalitsuselt 30.07.2008 sõlmitud ja 26.01.2009 muudetud koolieelse eralasteasutuse toetamise lepingu nr 13-5.2/102 (tl 4-6) täitmist saamata jäänud 83 850 krooni osas 18.09.2009 (tl 11-15). Rae Vallavalitsus vastas nõudele 16.10.2009 kirjaga nr 16-7/5910 (tl 16-18), teatades, et ei aktsepteeri esitatud nõuet, sest toetuse vähendamine toimus Rae Vallavalitsuse kehtiva 10.03.2009 määruse nr 12 alusel. Kuivõrd Uuesalu Lasteaed OÜ pöördus kaebusega halduskohtusse 30.10.2009, oli see tähtaegne ning puudus põhjus taotleda kaebetähtaja ennistamist. 11. Nõustuda ei saa apellandi etteheidetega, mille kohaselt ei ole halduskohus järginud uurimispõhimõtet. Iseenesest on õige apellandi viide Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2008 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-76-08 (p 12), milles kõrgem kohus on märkinud, et halduskohtumenetluses valitsev uurimispõhimõte tähendab, et kohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil, kuid ekslik on Rae Vallavalitsuse väide, et halduskohus pole seda käesoleval juhul teinud. Apellant jätab tähelepanuta, et uurimisprintsiibist tulenevalt on kohtul kohustus välja selgitada üksnes need asjaolud, mis omavad asja lahendamisel tähtsust. Seejuures on aga halduskohus seotud kaebuse taotluse piiridega ega saa hakata haldusorgani eest küsimust ise sisuliselt ära otsustama. Asjassepuutumatute asjaolude väljaselgitamine ja nende kohta tõendite esitamise nõudmine tähendaks halduskohtu poolt oma pädevuse ületamist. Käesoleval juhul esitas Uuesalu Lasteaed OÜ 18.09.2009 kirjaga (tl 11-12) Rae Vallavalitsusele nõude 83 850 krooni maksmiseks, millest vallavalitsus 16.10.2009 kirjaga nr 16-7/5910 keeldus (tl 16-18). Halduskohus saab Uuesalu Lasteaed OÜ kaebuse läbivaatamisel hinnata üksnes seda, kas Rae Vallavalitsuse keeldumine oli õiguspärane või mitte. Halduskohus ei hinda, kas haldusorganil võinuks olla ka muid põhjuseid keeldumiseks, mida 6

(9)3-09-2477 välja pole toodud. Samuti ei saa haldusorgan ise hakata oma keeldumist hilisemas kohtumenetluses põhjendama täiesti uute argumentidega, mida varem välja toodud ei ole. Halduskohus pidi kontrollima üksnes nende asjaolude esinemist või puudumist, millel alusel Rae Vallavalitsus toetuse osalisest maksmisest keeldus ja seda on ta ka teinud, mistõttu on uurimispõhimõtet järgitud. Ringkonnakohus märgib veelkord, et nõustub kõigi halduskohtu põhjendustega, miks sõlmitud halduslepingu ühepoolne muutmine Rae Vallavalitsuse poolt oli õigusvastane ja see ei saanud muutuda osaliselt ega täielikult kehtetuks ega tühiseks ka Rae Vallavalitsuse 10.03.2009 määruse nr 12 jõustumisega.
  1. Uuesalu Lasteaed OÜ kohustamisnõude rahuldamine ei ole ka objektiivselt võimatu. Asjaolust, et toetus oli sihtotstarbeline või Uuesalu Lasteaed OÜ oma tegevuse eralasteaiana tänaseks lõpetanud, ei tulene, et vaidlusalust toetussummat poleks võimalik tagantjärele enam kaebaja kasuks välja mõista. Vaidlust ei ole selle üle, et kogu lepingu kehtivusaja jooksul (s.o kuni 31.08.2009) Uuesalu Lasteaed OÜ koolieelset eralasteaeda pidas ja täitis seega lepingust tulenevat omapoolset põhikohustust kasutada saadavat toetust sihtotstarbeliselt. Kuna vallavalitsus vähendas õigusvastaselt toetuse suurust, tuli kaebajal alates aprillist 2009 lepingu täitmiseks kasutada osaliselt muid vahendeid, et oma tegevust kuni lepingu lõppemiseni jätkata. Olukorras, kus kaebaja on koolieelse eralasteasutuse tegevust vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu olnud sunnitud rahastama muudest allikatest, ei saa saamata jäänud toetuse hilisem väljamõistmine kujutada endast ka kaebaja alusetut rikastumist. Sisuliselt on tegemist hoopis kahju hüvitamisega sarnase olukorraga ning kohtu ettekirjutuse alusel ei toimu mitte kaebaja rikastumist, vaid vallavalitsust kohustatakse tagantjärele täitma sõlmitud halduslepingust tulenevaid omapoolseid kohustusi.
  2. Apellant on halduskohtule heitnud ette ka menetlusnormide rikkumist kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusnormide rikkumiseks ei saa pidada iseenesest seda, et halduskohus aktsepteeris kaebaja esindaja poolt käsikirjaliselt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Apellandi viidatud TsMS § 334 lg 1 eesmärk on esmajoones tagada see, et menetlusosalise esitatud avaldus oleks kohtule üheselt arusaadav. Käesoleval juhul on see tingimus olnud täidetud ja kohus pidas võimalikuks võtta esitatud menetluskulude nimekiri toimikusse. Esitatud dokument on üheselt mõistetav ka ringkonnakohtule. Kuigi vastustajale pole esitatud taotluse ärakirja, ei ole ka selle näol tegemist menetlusnormi rikkumisega, mis muudaks menetluskulude väljamõistmise õigusvastaseks. TsMS § 340 lg 1 ei anna mitte teistele menetlusosalistele õigust nõuda avaldusele ärakirjade lisamist, vaid see säte on suunatud kohtule, kes võib nõuda dokumentide esitamist koos teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Ärakirjade esitamata jätmine ei muuda avalduse esitamist olematuks ega takista kohtul selle lahendamist, vajaminevad ärakirjad võib teha ka kohus ise. Seejuures tuleb arvestada, et antud juhul esitati taotlus kohtuistungil ning kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole Rae Vallavalitsuse esindaja ka ise väljendanud istungil mingit soovi nende suhtes seisukohta avaldada ning pidas võimalikuks nii asja sisulise arutelu lõpetamist kui ka ei pidanud kohtuvaidluses vajalikuks midagi lisada. Apellant on rõhutanud üksnes formaalsete rikkumiste olemasolu, kuid pole väitnud, et esitatud taotlus poleks olnud temale mõistetav või et ta ei teadnud selle esitamisest ega sisust. Seetõttu oli tal ka tegelik võimalus soovi korral taotlusele ning selles märgitud menetluskulude suurusele ja põhjendatusele vastu vaielda. Rae Vallavalitsus ei ole esitanud ka TsMS § 333 lg 1 kohast vastuväidet kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel või menetlussätte rikkumise kohta. TsMS § 333 lg 2 kohaselt tuleb selline vastuväide esitada hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele 7
(9)3-09-2477 järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (nt taotledes kohtuistungi protokolli vastava paranduse kandmist, mida käesoleval juhul tehtud ei ole). Kui menetlusosaline veast teadis või pidi teadma, siis ei või ta tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates, v.a juhul, kui kohus on rikkunud kohtumenetluse olulist põhimõtet (TsMS § 333 lg-d 3, 4). Käesoleval juhul kohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumist apellatsioonkaebuses väljatoodud asjaoludest ei nähtu.
  1. Eelnevale vaatamata tuleb halduskohtu otsus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas tühistada. Tallinna Halduskohtu 23.02.2010 istungil esitas Uuesalu Lasteaed OÜ esindaja I. Tomson-Kärner kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 57), mille kohaselt on kaebaja 22.02.2010 seisuga kandnud menetluskulusid kokku 9750 krooni (sellest 9500 krooni õigusabikulud ja 250 krooni riigilõiv), mis paluti ka vastustajalt tervikuna välja mõista. Taotlusele on lisatud kolm maksekorraldust (tl 58-60), mille kohaselt Uuesalu Lasteaed OÜ on Synergy Group OÜ-le (SG Õigusbüroo) 21.09.2009 tasunud 18.09.2009 arve nr 090904 alusel 1800 krooni, 06.11.2009 tasunud arve nr 091013 alusel 3000 krooni ja 06.01.2010 tasunud 21.12.2009 arve nr 091208 alusel 4700 krooni. Kohtuasja materjalide juurde pole esitatud ühtegi arvet, mille tasumist esitatud maksekorraldustega on soovitud tõendada ning vastav informatsioon ei nähtu ka menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik hinnata, kas maksekorraldustes viidatud arvete alusel tasutu on seotud konkreetse kohtuasjaga (seda ei nähtu ka maksekorralduste selgitustest) või mitte. Seejuures on ilmne, et 18.09.2009 arve alusel tasutud 1800 krooni ei ole seotud mitte halduskohtusse pöördumisega (kaebus esitati alles 30.10.2009), vaid Rae Vallavalitsusele 18.09.2009 esitatud rahalise nõude esitamisega (tl 11-12), mille puhul Uuesalu Lasteaed OÜ-d esindas sama esindaja. Kuigi on võimalik, et 06.11.2009 tasutud 3000 krooni ja 06.01.2010 tasutud 4700 krooni on olnud seotud vastavalt 30.10.2009 kaebuse (tl 1-3) ja 18.12.2009 täiendavate seisukohtade (tl 35-38) esitamisega ning sellises suuruses õigusabikulusid poleks põhjust pidada ülemäära suurteks, ei ole kohtul siiski esitatud dokumentide põhjal võimalik tõsikindlalt järeldada, et esitatud arved kajastavad üksnes käesolevas asjas osutatud õigusabiteenuseid. Seetõttu ei olnud kaebaja õigusabikulude vastustajalt väljamõistmine põhjendatud. Küll aga on halduskohus õigesti mõistnud Uuesalu Lasteaed OÜ kasuks Rae Vallavalitsuselt välja tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 19).
  2. Eelneva põhjal ja

§ 46

lg 1 p 2 alusel rahuldab ringkonnakohus Rae Vallavalitsuse apellatsioonkaebuse osaliselt. Tallinna Halduskohtu 10.03.2010 otsust tuleb muuta menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab Uuesalu Lasteaed OÜ kasuks Rae Vallavalitsuselt välja üksnes kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ja jätab ülejäänud esimese astme kohtus kantud menetluskulud (õigusabikulud) menetlusosaliste endi kanda. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. 16.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna halduskohtu otsus jääb Uuesalu Lasteaed OÜ kaebuse lahendamist puudutavas osas jõusse, on otsus tehtud Rae Vallavalitsuse kahjuks ja viimane peab kandma ka menetluskulud. Apellatsiooniastmes on Rae Vallavalitsus tasunud riigilõivu 250 krooni (tl 78), muude menetluskulude kohta tõendeid esitatud ei ole.

§ 93

lg-st 1 tulenevalt mõistetakse menetluskulud välja üksnes eeldusel, et kohtule on enne kohtuvaidlusi esitatud menetluskulude nimekiri ja nende kandmist tõendavad asjakohased kuludokumendid. Uuesalu Lasteaed OÜ on vastuses apellatsioonkaebusele 8

(9)3-09-2477 taotlenud apellatsiooniastmes 7440 krooni suuruse õigusabikulu vastustajalt väljamõistmist. Esitatud on maksekorraldus, mis tõendab nimetatud suuruses menetluskulude kandmist (tl 89). Kuigi maksekorralduse kohaselt on ülekanne tehtud Synergy Group OÜ (SG Õigusbüroo) 01.05.2010 arve nr 100501 tasumiseks ja nimetatud arvet ega eraldi menetluskulude nimekirja ega üksikasjalikku osutatud õigusabiteenuse spetsifikatsiooni kohtule esitatud ei ole, on ringkonnakohus seisukohal, et menetluskulude kandmine seoses käesoleva kohtumenetlusega on antud juhul tõendatud ja eraldi dokumendina menetluskulude nimekirja esitamata jätmine menetluskulude väljamõistmist ei takista, vaatamata eelnevalt käesoleva otsuse p-s 14 väljendatud seisukohtadele. Ringkonnakohus põhjendab seda asjaoludega, et tegemist on üksnes ühe kululiigiga ning menetluskulude väljamõistmise taotlus konkreetses summas sisaldub juba vastuses apellatsioonkaebusele. Seega on ilmne, et 7440 krooni suurune õigusabikulu ja Synergy Group OÜ 01.05.2010 arve nr 100501 on tervikuna seotud üksnes käesolevas asjas apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Apellandil ei saa sellistel tingimustel olla olnud mingeid takistusi menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu vaielda, kuid selliseid vastuväiteid esitatud ei ole. Asjas esitatud dokumentide mahtu arvestades (tutvumine 5 lk pikkuse apellatsioonkaebusega ja sellele 5 lk pikkuse vastuse koostamine) on taotletav summa tavapärase suurusega ja õigusabikulude kandmist tuleb pidada

§ 93

lg 5 tähenduses põhjendatuks ning need vastustajalt välja mõista.

§ 92

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuigi Rae Vallavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jääb see siiski rahuldamata põhiosas ja jõusse halduskohtu otsus, millega Uuesalu Lasteaed OÜ kaebus rahuldati tervikuna. Halduskohus tegi Rae Vallavalitsusele ettekirjutuse tasuda Uuesalu Lasteaed OÜ-le kokku 93 600 krooni. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse 9500 krooni õigusabikulude väljamõistmise osas ehk ligikaudu 10% ulatuses. Vastavalt tuleb jagada ka menetluskulud. Ringkonnakohus mõistab Uuesalu Lasteaed OÜ kasuks Rae Vallavalitsuselt välja menetluskulud kokku 6675 krooni (vähendades taotletud 7440 krooni kümnendiku võrra ja arvates sellest täiendavalt maha kümnendiku vastustaja tasutud riigilõivust), Rae Vallavalitsuse menetluskulud jäävad tema enda kanda. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.