KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2694 Haldusasi Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse taotlus A. A. I. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks Resolutsioon
- Anda luba A. A. I. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmise täideviimiseni, kuid mitte kauemaks kui
- detsembrini
- a /HKMS § 29, VSS § 23 /.
- Sekretäril anda/saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
- 15.10.2010 esitas Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talitus (edaspidi - PP KMB MJT) Tallinna Halduskohtule taotluse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi - VSS) § 23 lg-le 1 paigutada § 23 paigutada A. A. I. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi - PPA) kodakondsus- ja migratsiooniosakonna väljasaatmiskeskusse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.
- Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud: 14.10.2010 kell 15:00 pidasid Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse (edaspidi - PP KMB MJT) ametnikud kinni Tallinnas, aadressil Kopli 69E/1-68, Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Nigeeria kodaniku A. A. I. (sündinud xx.xx.xxxx Nigeerias) ja toimetasid PPA väljasaatmiskeskusesse. Samal päeval, 14.10.2010 võeti PP KMB MJT poolt A.A. I.lt seletus, koostati talle isiku tuvastamise akt ja illegaali arvestuskaart ning vormistati isiku kinnipidamise protokoll ja väljasaatmisotsus VSS § 14 lg 2 alusel. A.A. I. lahkus 23.10.2009 päritoluriigist Egiptuse Araabia Vabariiki. 30.12.2009 reisis taotleja edasi Ukraina Vabariiki. 22.06.2010 väljastati taotlejale Poola Vabariigi saatkonnas Odessas Schengeni viisa nr PL6213889, kehtivusega 02.07.2010 kuni 11.07.
- A.A. I. saabus Poola Vaba- riiki 03.07.2010 ning 04.07.2010 Eesti Vabariiki. 08.07.2010 võttis PPA tulenevalt taotleja soovist vastu vormikohase varjupaigataotluse, mis registreeriti nr
- 27.07.2010 PPA koostas varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 70001010024-1, millega lükati varjupaigataotlus tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 21 lg 1 p 1 alusel, kuna Euroopa Liidu Nõukogu 18.02.2003 määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 9 lg 2 kohaselt on A.A. I. varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav Poola Vabariik. Vastavalt VRKS § 21 lg 3 jäeti varjupaigataotlus sisuliselt läbivaatamata ning VRKS § 27 lg 2 alusel saab taotleja saata ilma lahkumise ettekirjutuseta ja halduskohtu loata Poola Vabariiki. Otsus on isikule kätte antud 03.08.
- PPA käsutuses on Poola siseministeeriumi 27.07.2010 vastuskiri, kust nähtub nõusolek A.A.I. vastuvõtmise osas. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu 18.02.2003 määruse (EÜ) nr 343/2003 artikkel 19 lg 3 on PPA-l kohustus 6 kuu jooksul isik Poola võimudele üle anda. Regulatsiooni kohaselt pikeneks tähtaeg antud juhul vaid siis, kui kohus reaalselt peatab isiku üleandmise. Dublini regulatsiooni EN määrus 343/2003 artikkel 19 lg 2 alusel võib üleandmisotsuse edasi kaevata või taotleda selle uut läbivaatamist. Otsuse edasikaebamine või selle uuesti läbi vaatamine ei peata üleandmise teostamist. A.A. I. omab kehtivat Nigeeria kodaniku rahvuspassi nr XXXXXXXXX, v.a 20.10.2009 OSOGBO poolt. PP KMB MJT, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid ning arvestades eeltoodut ja asjaolu, et isiku üleandmist Poola võimudele ei ole tehniliselt võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, ei pea proportsionaalseks A.A. I. viibimist vabaduses, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Lähtudes eeltoodust peab PP KMB MJT vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. Sisenedes Eesti Vabariiki Schengeni viisaga ning jäädes peale varjupaigast keeldumise otsuse saamist Eestisse, pidi isik arvestama ebaseadusliku viibimise tagajärgedega. Oma käitumisega on isik üles näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra vastu.
- Kohtuistungil: PP KMB MJT esindaja Igor Skorohodov toetas esitatud taotlust, uusi/täiendavaid asjaolusid esitada ei olnud. A.A. I. mõistab taotluse esitamise aluseid, vastavat seadust ja oma olukorda ning lubab alluda kohtu korraldustele. Samas ei soovi ta enda paigutamist väljasaatmiskeskusesse, vaid lubab olla PP KMB MJT ametnikele kättesaadav oma üürikorteris tema väljasaatmiseks. Isiku seletuse kohaselt esitas ta Eestis varjupaigataotluse, kuna ei soovi Nigeeriasse tagasi minna seal valitseva olukorra tõttu. Ta on käitunud heauskselt ja oodanud, et pärast keeldumisotsuse tegemist tema väljasaatmiseks võetakse temaga ühendust, omaalgatuslikult ei saanud ta lahkuda, kuna reisidokument oli PPA-s. Ta lubab nüüd oma kuluga Poola Vabariiki sõita. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, leiab, et KMA taotlus A. A. I. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14 lg 32, § 15, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. A.A. I.l puuduvad välismaalaste seaduse 2 (edaspidi – VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. PPA 27.07.2010 varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 70001010024-1, millega lükati A.A. I. varjupaigataotlus tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 21 lg 1 p 1 alusel, on siiani jõus: 14.09.2010 määrusega haldusasjas nr 3-102109 Tallinna Halduskohus jättis A.A. I. esialgse õiguskaitse taotluse väljasaatmise otsuse peatamiseks rahuldamata ning tagastas A.A. I.le tema poolt eelmärgitud otsuse peale 13.08.2010 esitatud kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel läbivaatamatult. A.A. I. määruskaebus selle kohtumääruse peale on jäetud aga käiguta. Otsuse nr 70001010024-1 järgi kuulus A.A. I. vastavalt VRKS § 27 lg-le 2 ilma lahkumisettekirjutuseta ja halduskohtu loata Poola Vabariiki väljasaatmisele. Vastav väljasaatmisotsus on tehtud. Vastavalt VSS § 14 lg-le 32 viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaja või riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu, muu välislepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aeg on lõppenud, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Seega kuulub A.A. I. Eestist väljasaatmisele ja isik oli sellest juba ammu teadlik, kuid ei ole omalt poolt näidanud üles initsiatiivi seda otsust vabatahtlikult täita. Kohus ei ole tuvastanud isiku väljasaatmist välistavaid seaduses sätestatud asjaolusid, samuti ei ole mingit alust pidada tema väljasaatmist perspektiivituks.
- Vastavalt VSS § 23 lg-le 1, kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia selles seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus annab loa halduskohtumenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud korras. Kohus ei ole tuvastanud A.A. I.l erilist kaitsmist väärivaid isiklikke, majanduslikke ja muid sidemeid Eestiga. Kuivõrd eelmärgitud asjaoludel on alust ka arvata, et isik võib takistada väljasaatmismenetluse lõpuleviimist, peab ka kohus õigeks ja proportsionaalseks haldussunni meetmeks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Neil asjaoludel annab kohus loa paigutada A.A. I. väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eestist väljasaatmise lõpuleviimiseni. Hurma Kiviloo Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.