2-10-22448/8

2-10-22448 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-22448 Tsiviilasi V. L. hagi elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 7200 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. L. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXX XXXXXXXX); Kostja R. O. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX). Pärnu Maakohtu 07.09.2010 otsus RESOLUTSIOON

1. Jätta V. L. apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
2. Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
4. 01.04.2009 mõisteti Pärnu Maakohtu kohtuotsusega V. L. R. O. kasuks välja elatis 1800 krooni alates 01.02.2009 poja K-R. L. (isikukood XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks.
5. 12.05.2010 esitas V. L. hagi elatise vähendamiseks 1000 kroonile kuus, kuna tema palk ei võimalda tal suuremat elatist maksta. Pärnu Maakohus võttis 21.05.2010 määrusega hagi menetlusse.
6. 09.06.2010 esitas kostja vastuse, milles vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul püüab hageja elatise tasumisest kõrvale hoiduda. Kohtuotsuse tegemisel ei asunud kostja seda vabatahtlikult täitma, vaid kostja pidi elatise saamiseks pöörduma kohtutäituri poole. Kuna kostja suhtleb hageja töökaaslastega, on ta veendunud, et kohtule esitatud palgatõend ei kajasta hageja tegelikke sissetulekuid. Elatise vähendamise korral ei tule kostja lapse ülalpidamisega toime. Hageja asus õppima, mistõttu on tema võimalused töötamiseks piiratud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7. 07.09.2010 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8. Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Hageja ei ole oma sellekohast kohustust nõuetekohaselt täitnud, mida kinnitab Pärnu Maakohtu 01.04.2009 otsus elatise väljamõistmise kohta. Hageja taotleb väljamõistetud elatise (1800 krooni kuus) vähendamist 1000 kroonile kuus, kuna tema palk ei võimalda tal suuremat elatist maksta.
9. Elatise väljamõistmise ajal kehtinud PKS § 61 lg 2 kohaselt määrati elatisraha suurus kindlaks lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, seega on elatise suuruse muutmiseks alust juhul, kui lapse vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemisel aluseks olnud asjaoludega muutunud. Nii elatise väljamõistmise ajal kehtinud PKS § 61 lg 4 kohaselt kui ka praegu kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pärnu Maakohtu otsuses on seaduses sätestatust väiksema elatisraha väljamõistmist põhjendatud asjaoluga, et hageja palk ei võimalda suuremat elatist maksta. Seega on kohus kõnesolevas haginõudes esitatud asjaolu elatise väljamõistmisel juba arvesse võtnud. Kohtuotsusest nähtuvalt oli hageja kuupalk otsusele eelnenud kolme kuu jooksul 5352 kuni 7019 krooni. AS E. palgatõendist nähtuvalt on hageja keskmine kuupalk käesoleval ajal 5644 krooni. Seega ei ole hageja majanduslik olukord kohtulahendi tegemisest alates märgatavalt muutunud. Kostja majanduslik olukord on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga halvenenud, kuna ta on asunud õppima ega oma käesoleval ajal sissetulekut palga näol. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks tema poolt taotletud määrani (s.o 1000 krooni kuus) õiguslik alus puudub ning hageja sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
10. Hageja ei nõustunud Pärnu Maakohtu 31.07.09.2010 otsusega ja esitas selle peale 08.10.2010 apellatsioonkaebuse, palus kohtul vaadata hageja nõue uuesti läbi ja vähendada väljamõistetud elatise summat 1000 kroonile kuus. Kostja poolt esitatud lasteaia arvel ei ole mingit allkirja, pitserit kinnitamaks selle õigust ja asjaolu, et ta maksab seda arvet ise või et selle eest maksab hoopis keegi kolmas isik. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
12. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse elatise vähendamiseks suunatud hagi, milles palus vähendada Pärnu Maakohtu 01.04.2009 otsusega väljamõistetud elatist 1000 kroonile kuus. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka 2