2-10-39193/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. oktoober 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-10-39193 Hagi ese Menetlusosalised Abielu lahutamise ja ühise hooldusõiguse lõpetamise nõue Hageja: S L isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxx xxxx Kostja: K H isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxx-xxx x-x, xxxxx, xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 7.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada S L (xxxxxxxxxxx) ja K H’i (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr.xx. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel. Lõpetada S L ja K H ühine hooldu- ja otsustussõigus poja M L (xxxxxxxxxxx) suhtes ja määrata M L ainuhooldusõigus (mis sisaldab isikuhooldusõigust, varahooldusõigust ja otsustusõigust) S L’le. 2 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab käesolevas asjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte kooselu algas 2001.a. ja x.xx.xxxx.a. sündis poeg M. Hageja raseduse ajal lahkus kostja oma kodumaale. Kuna ta oli Eesti Vabariigis viibinud ebaseaduslikult, ei saanud ta Eestisse naasta enne viit aastat. Nimetatud tähtaja möödumisel tuli kostja Eestisse, poolte kooselu jätkus ning xx.xx.xxxx.a. nad abiellusid. Abielu ebaõnnestus, kuna kostja ei soovinud töötada, elas hageja kulul ega näidanud oma poja suhtes üles vanemlikku huvi ja hoolitsust. Elamisloa lõppedes lahkus kostja oma kodumaale ega ole sellest alates poja käekäigu vastu huvi tundnud ega peret materiaalselt toetanud. Hageja soovib abielu lahutada ja määrata M L ainuhooldusõigus hagejale. Kostja seisukoht Kostja on kohtudokumendid kätte saanud 31.08.2010.a. Kohtuistungile kostja ilmunud ei ole ega ole teatanud ka oma mitteilmumise põhjust. Hageja taotleb asja sisulist lahendamist ilma kostja osavõtuta. Kohtu seisukoht ja põhjendused PS § 67 lg.1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja seletusest nähtuval on pooled koos elanud lühikest aega enne ühise lapse sündi ja 8 kuud peale kostja naasmist Eestisse. Siis ka abielluti. Kooselu lõppes hageja initsiatiivil enam kui kaks aastat tagasi ning hageja on veendunud abielu jätkamise võimatuses. Kohus leiab, et S L ja K H’i abielu tuleb lahutada. Poolte kooselu lõppes enam kui kaks aastat tagasi, elatakse erinevates riikides ning igasugune kontakst puudub.Viimane asjaolu kinnitab, et kumbki pool abielulist kooselu taastada ei soovi. PS § 117 kohaselt on vanematel ühine hooldusõigus, kui nad ei ole väljendanud soovi jätta see vaid ühele vanemale või kui ühe vanema hooldusõigust ei ole piiratud või temalt hooldusõigust ära võetud PS § 135 sätestatud alustel. PS § 137 lg.1 kohaselt võivad lahus elavad vanemad taotleda kohtult lapse hooldusõiguse täielikku või osalist üleandmist ühele vanemale. Kohus leiab, et M L hooldusõigus (nii isiku kui varahooldusõigus) tuleb täielikult üle anda tema emale S L’le. K H ei ole oma lapse kasvatamisel praktiliselt osalenud. Tema käitumisest nähtub, et tal puudub hingeline seotus lapsega ja huvi lapse käekäigu vastu. M sünni ajal ja esimestel eluaastatel elas kostja oma kodumaal xxxxxxxxx. Kaheksa-kuulise kooselu ajal ei kujunenud kostjal välja vanemlikku vastutustunnet ega tekkinud lähedust pojaga. Materiaalselt ei ole kostja oma peret 3 kunagi toetanud PS § 145 tulenevalt on lapsesse puutuvate igapäevaelu asjade osas otsustusõigus sellel vanemal, kelle juures laps viivib isegi juhul, kui sellel vanemal ei ole hooldusõigust. Nimetatud seaduse lg.4 kohaselt võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata. Kõnesoleval juhul peab kohus vajalikuks K H’i otsustusõigust piirata ning anda see täielikult üle last seni ja ka tulevikus kasvatavale vanemale, so S L’le. Seega juhul, kui kontakt isa ja lapse vahel peaks tekkima ning M L S L nõusolekul või muudel asjaoludel K H’i juurde sattuma, on viimase otsustusõigus lapsesse puutuvates küsimustes piiratud. Kohtunik: Anne Randjärv