) § 116 lg 1 alusel seoses koondamisega. Tööinspektor-jurist leidis, et Maksu- ja Tolliameti 07.11.2008 esitatud taotlus on põhjendatud. Tööinspektor-jurist A. V. arvas, et kaebaja vabastamine
Tööinspektor-jurist A. V. tegevus Maksu- ja Tolliametile nõusoleku andmisel A. J.i kui teenistujate esindaja ning Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu juhatuse liikme teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega on ebaseaduslik ning kaebajal on põhjendatud huvi Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni poolt kaebaja kui teenistujate esindaja vabastamiseks antud nõusolek tühistada. A. J. asus Eesti Tolliametis tööle
Tööinspektor- jurist A. V. ei ole oma otsust põhjendanud. Tööinspektori otsusest ei loe välja, milliseid asjaolusid ja kuidas on kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võetud. Ta ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvesse võtnud kaalutlusotsuse tegemisel Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu arvamust 14.11.2008. Ka ei selgitanud tööinspektor- jurist välja, milliseid konkreetseid ametikohti kaebajale pakuti. Kuid kaebuse esitajale midagi ei pakutudki, vaid mainiti koondamisteatise esitamisega, et Maksu- ja Tolliametil ei ole kahjuks A. J.ile teist vastavat ametikohta pakkuda. Kaebaja on aastaid olnud valitud Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu (varasemalt Eesti Tolliametnike Ametiühingute Liit) juhatuse koosseisu. Kaebaja on Tartu Tolliametnike Ametiühingu (asutatud 1999) asutajaliige. Kaebuse esitaja on olnud Tartu Tolliametnike AÜ juhatuse liige, juhatuse esimees ja usaldusisik. Ametiühingu juhatuse liikmena on kaebaja pidevalt seisnud ametnike huvide kaitsmise eest. Eriti teravasse vastuollu tööandjaga sattus ametiühing seoses sellega, et taotles piiritollipunktides teenistuses olevatele ametnikele paremaid palgatingimusi, kollektiivlepingu tingimuste muutmist ja tõsiseid palgaläbirääkimisi. Tööandja (MTA) on ametiühingute valitud esindajate ettepanekute ignoreerimisele asunud. Tööandja püüd oli ametiühingute liidu juhatuse liikmete koondamisega nõrgendada ametiühingu võitlusvõimet, ametiühingu tegevus selliselt ruineerida. Üldse ei ole tööinspektor-jurist arvestanud
lg 2 sättega, mille kohaselt teenistusse jäämise eelisõigus on teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Maksu- ja Tolliametis viidi koondamine läbi otse vastupidiselt
lõike 2 sättele ning teenistujate esindajatele pakuti vabu ametikohti kõige viimases järjekorras. Tegelikult ei ole tehtud ühtegi ettepanekut vakantsete ametkohtade osas. Kõigepealt tehti 53-le juhile ettepanekud uute ametikohtade täitmiseks. Mingisugust sisemist konkurssi vabadele ametikohtadele ei korraldatud. Seega tehti võimatuks kaebaja kui pikaajalise, suurte kogemustega (alates
ei sätesta, kuidas peab käima vakantsete ametikohtade täitmine ja kuidas tuleb neid pakkuda teenistujate esindajale, kellel on teenistusse jäämise eelisõigus. MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunktis maksti A. J.ile kõige väiksemat perioodilist lisatasu. Alates 01.06.2007 lõpetati võõrkeelte valdamise lisatasu maksmine, mis on sätestatud seadusega (
). Diskrimineerimine on ka ühekordse lisatasu mittemaksmine novembris 2008. Kogu aasta vältel -11kuud 2008- maksti nõutavast tulemuslikuma töö eest perioodilist lisatasu, kui aga kuulutati koondatuks, siis ühekordset lisatasu A. J.ile ja teistele MTA LõMTK Tartu raudtee TP koondatavatele ei makstud, samas mingeid selgitusi ja nn hindamisprotokolle ei esitatud. Tuginedes ülaltoodule,
§-le 135, § 160 lõikele 3 ja 4, kaebuse esitaja palub tunnistada Maksu- ja Tolliameti peadirektori E. A.a 25.novembri käskkiri nr 2931-k A. J.i teenistusest vabastamise kohta ebaseaduslikuks ja ennistada A. J. viivitamatult teenistusse Maksu- ja Tolliametisse. VASTUSTAJATE SEISUKOHADAD Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 05.11.2008 taotluse Lõuna maksu- ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektori A. J.i (edaspidi kaebuse esitaja) teenistusest vabastamiseks nõusoleku saamiseks Avaliku teenistuse seaduse (
) § 133 lõike 3 alusel. Kaebuse esitaja ametikoha koondamist põhjendas MTA Tartu raudtee tollipunkti töökorralduses muudatuste vajadusega ja tollikontrolli funktsioonide üleviimisega Lõuna 5 MTA teistesse allüksustesse teistes piirkondades. 05.11 2008 esitas MTA Tööinspektsioonile taotluse ka töölepingute kollektiivse lõpetamise kooskõlastuse saamiseks. Koondamise vajadust põhjendas MTA struktuuri ja koosseisu muudatustega alates 01.12.
) § 133, mille lõike 5 kohaselt on keelatud teenistujate esindajat teenistusest vabastada tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel.
eesmärk ei ole takistada seaduses sätestatud teenistusest vabastamise aluse olemasolul teenistujaid esindava isiku teenistusest vabastamist. Tööinspektor selgitab välja, kas esinevad või puuduvad
Enne nõusoleku andmist peab tööinspektor veenduma, et teenistussuhte lõpetamine ei ole põhjuslikus seoses teenistujate esindaja tegevusega teenistujate huvide esindamisel. Kui tööinspektor tuvastab, et teenistussuhte lõpetamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda ametnikust tema tegevuse tõttu teenistujate huvide esindamisel, ei või tööinspektor anda nõusolekut teenistusest vabastamiseks. Seega puudub tööinspektoril kaalutlusõigus, kui on tuvastatud
Ainuüksi ametiühingu tööga tegelemine ei anna alust teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Antud asjas oli
lõike 1 alusel esitatud taotluse lahendamiseks vajalik välja selgitada koondamissituatsiooni olemasolu ja lõikes 5 toodud asjaolude puudumine. Arvestades otsuse tegemise ajaks teadaolevat ametnike koosseisu vähendamise kohustust, mis tulenes rahandusministri 06.10.2008 määrusest nr 30, ei olnud tööinspektoril alust kahtlustada tööandjat koondamissituatsiooni fabritseerimises eesmärgiga vabaneda kaebuse esitajast. Informatsiooni selle kohta, et kaebuse esitaja teenistusest vabastamisel on või võib olla seos tema tegevusega teenistujate huvide esindamisel, ei ole tööinspektorile esitatud. Enne otsuse tegemist andis tööinspektor kaebuse esitajale võimaluse arvamuse andmiseks teenistussuhte lõpetamise kohta. Kaebuse esitaja ei seostanud koondamist ametiühingualase tegevusega ega informeerinud tööinspektorit oma ametiühingualasest tegevusest ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktide olemasolust. Kaebuse esitaja on nõustunud enda koondamisega, väljendades seda 17.10.2008 nõusolekuga ja 21.10.2008 koondamisteatisel. Ka Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liit (EMTAL) ei ole taolist informatsiooni tööinspektorile edastanud. 14.11.2008 arvamuses käsitletakse I. T.i konfliktsituatsiooni tööandjaga ja tööandja poolt koondatavatele teise ametikoha pakkumise protseduuri. Arvamus ei sisalda kaebuse esitaja ametiühingualast tegevust ega tema teenistujate huvide esindamise pinnalt tekkinud suhteid tööandjaga. Arvamus sisaldab vaid seda, et kaebuse esitaja ei soovi sellise tööandja ja selliste töö- ja palgatingimuste puhul MTA-s tööd jätkata. Samas ei saa jätta märkimata asjaolu, et kaebuse esitaja koondatavate isikute nimekirjas olemist ja tema võimalikust koondamistest teadis EMTAL juba vähemalt 29.09.2008 (20.09.2008 e-kiri MTA peadirektorile).
lõik 4 eesmärgiks on teenistujaid esindava organisatsiooni kaudu saada vajalik informatsioon konkreetse ametniku teenistusest vabastamise ja tema ametiühingualase tegevusega võimaliku seose kohta. Kas ja kuidas seda informatsiooni edastatakse, otsustab teenistujaid esindav organisatsioon. Kuna koondamissituatsioon oli olemas ja puudusid
lõike 5 asjaolud, siis ei olnud tööinspektoril alust keelduda nõusoleku andmisest kaebuse esitaja teenistusest vabastamiseks. Tööinspektori nõusolek ei kohusta tööandjat ametnikku teenistusest vabastama ega anna alust ebaseaduslikuks teenistussuhte lõpetamiseks. Ainult nõusoleku olemasolu ei kindlusta ega tõenda teenistussuhte lõpetamise seaduslikkust. Teenistusest vabastab ametniku tööandja, kes 6 on kohustatud tagama vabastamisel seaduslikkuse
-s ettenähtud korras ja tingimustel, arvestades ka
Töötajate esindaja kaitse kohustus ei lasu ainult tööinspektoril selliselt, et tööinspektor peab ka järgima ja kindlustama kõigi
-st tööandjale tulenevate kohustuste täitmise.
lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Millal tuleb lugeda teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks,
ei reguleeri ja mingeid erandeid selles ei sätesta töötajate esindaja teenistussuhte lõpetamisel koondamise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium otsuses haldusasjas 3-3-1-48-00 on väljendatud seisukoht, et ametnikule on võimalik teist ametikohta pakkuda kuni teenistussuhte lõpetamiseni: „Käesolevas haldusasjas on tõendatud, et G. B. vabastamise käskkirja andmise ajal 19. jaanuaril 2000 ning tema vabastamise päeval 24. jaanuaril 2000 oli vaba Tartu Maakohtu sekretär-asjaajaja ametikoht, mis täideti alles 25. jaanuaril 2000”.
lõike 11 kohaselt teatatakse teenistujate esindajale tema teenistusest vabastamisest koondamise tõttu kirjalikult ette kaks kuud.
lõike 3 kohaselt saab etteteatatud vabastamisest loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Tööandja peaks tööinspektori nõusoleku saama enne koondamisest teatamist. Kui seda eelnevalt ei ole, võib tekkida olukord, kus tööinspektor ei anna nõusolekut, kuid tööandja samas ei saa enam loobuda etteteatamisest. Seega ei saa
lõike 3 alusel tööinspektori poolt antava otsuse andmise tingimuseks seada tööandjale
-st tulevaid üldiste teenistussuhte lõpetamise toimingute tegemise kontrollimist, sh teise ametikoha pakkumist, kuna need toimingud võivad järgneda tööinspektori nõustuva otsuse saamisele. MTA 21.oktoobri 2008 koondamisteates kinnitab tööandja, et vabadest ametikohtadest on Kaebuse esitajal võimalik sada informatsiooni personalitöötajalt T. H.ilt. Tööinspektorile ei saa ette heita seda, et ta pole välja selgitanud kõigi vakantsete ametikohtade olemasolu, hinnanud nende võrdväärsust omavahel, sobivust ja vastavust ametniku võimetele jms. Koondamisteates on teavitatud kaebuse esitajast võimalusest tutvuda kõigi vakantsete ametikohtadega. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist, on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-5-05). Vastustaja ei nõustu sellega, et vabade ametikohtade väidetavalt valikulise pakkumisega on rikutud
Nimetatud seadusesäte on kohaldatav siis, kui koondatavaid valitakse mitme sama ameti ja ühesuguste teenistusülesannetega ametnike hulgast. Kuidas ja kas peaks eelistama teise teenistuskoha pakkumisel töötajate esindajaid,
ei reguleeri. Otsus on tehtud selle informatsiooni ja andmete alusel, mis olid teada otsuse tegemise ajal. Vastustaja leiab, et otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. Maksu-ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või vastustaja), tutvunud A. J.i (edaspidi ka kaebuse esitaja või kaebaja) poolt esitatud kaebusega, ei nõustu selles toodud väidetega ning leiab, et Maksu- ja Tolliameti peadirektori 25.11.2008 käskkiri nr 2931-k “Teenistusest vabastamine” on õiguspärane ja põhjendatud. Alates 01.12.2008 muutus MTA-s töökorraldus, mille tulemusel ühendati mitmed struktuuriüksused, vähendati juhtimistasandeid ning tsentraliseeriti mitmed tööprotsessid. MTA struktuuri ja koosseisu muudatuste eesmärgiks oli struktuuri korrastamine ning funktsionaalse juhtimise selguse ja juhtimisulatuse suurendamine. Uue juhtimisstruktuuri kohaselt vähenes keskuse osakondade arv kaheksateistkümnelt kolmeteistkümnele. Lisaks keskasutuses toimunud muudatustele toimusid muudatused ka piirkondlikes maksu- ja tollikeskustes, kus samuti vähendati 7 juhtimistasandite ja juhtide ametikohtade arvu ning osad tegevused tsentraliseeriti. Muudatuste tulemusel ning seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu ja MTA põhimääruse kinnitamisega vähenes MTA ametikohtade arv 351 ametikoha võrra. Muudatused toimusid ka Lõuna maksu-ja tollikeskuse (edaspidi LÕMTK) struktuuris ja koosseisus, mille tulemusena vähenes LÕMTK ametikohtade arv 131 ametikoha võrra. MTA teenistuse ümberkorraldamisega kaasnenud ametikohtade arvu vähendamine hõlmas ka Lõuna maksu- ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti (edaspidi TRT) vaneminspektorite ametikohtade arvu piiramist kolme ametikoha võrra. Vaneminspektorite arvu vähenemine TRT-s oli tingitud teenistuse ümberkorraldamisest ja tollikontrolli teostamise funktsiooni üleviimisest TRT-st LÕMTK teistes piirkondades asuvatesse allstruktuuriüksustesse. Kaebuse esitaja leiab, et tema teenistusest vabastamine on ebaseaduslik ning põhjused tema teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega on otsitud. Kaebuse esitaja teenistusest vabastamise ebaseaduslikkust põhjendab kaebuse esitaja järgmiselt: - koondamisel ei järgitud avaliku teenistuse seaduses (edaspidi
) sätestatud korda- ei arvestatud teenistujate esindaja teenistusse jäämise eelisõigusega vastavalt
lg 2 sätestatule ega pakutud teist ametikohta
lg 3 kohaselt; - tegelikuks teenistusest vabastamise põhjuseks oli MTA peadirektori soov vabastada A. J. teenistusest seoses tema tegevusega teenistujate huvide esindamisel ja kaitsmisel; - MTA ei arvestanud kaebuse esitaja teenistusest vabastamisel ametiühingute seaduse (edaspidi AÜS) § 23 sätestatuga, mille kohaselt ametiühingu ja selle valitud esindajate õigused ja kohustused tööandja suhtes ei muutu tööandja õiguste ja kohustuste ülemineku korral. Käesolevas haldusasjas on keskseks küsimuseks, kas MTA lähtus kaebuse esitaja teenistusest vabastamisel
lg 1, 2 ja 3 sätestatust ning kas koondamissituatsioonis arvestati kaebuse esitaja teenistusse jäämise eelisõigusega ja anti kaebuse esitajale võimalus valida vabade ametikohtade seast endale sobivaim ametikoht. MTA on seisukohal, et A. J.i teenistusest vabastamine koondamise tõttu on õiguspärane. Alljärgnevalt esitab vastustaja oma seisukoha kinnitamiseks järgmised vastuväited ja asjaolud, millele ta oma vastuväited rajab.
lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Nimetatust nähtub, et juhul, kui koosseisude muutmise tagajärjel väheneb ametikohtade arv, on tegemist koondamisega. Ka teenistuse ümberkorraldamine toob üldjuhul kaasa koosseisude muutmise. Võttes arvesse asjaolu, et seoses uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega vähenes MTA LÕMTK TRT vaneminspektorite ametikohtade arv, tekkis koondamissituatsioon ka kaebuse esitajal, kes oli ametisse nimetatud LÕMTK TRT vaneminspektorina.
lg 2 kohaselt on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on anda teenistujate esindajale täiendav kaitse olukorras, kus teenistusest vabastamine toimub sõltumata teenistujate esindaja tahtest. Kõnesoleva sätte eesmärgiks on anda teenistujate esindajale õigus valida, kas ta soovib teenistusse jäämisel kasutada eelisõigust või mitte. Nimetatud sätte eesmärgiks ei saa olla teenistujate esindaja teenistusest vabastamise takistamine olukorras, kus teenistujate esindaja ise soovib enda koondamist ning on andnud selleks nõusoleku.
lg 2 märgitud eelisõiguse näol on tegemist teenistujate esindajale antud vastava õigusega, mitte kohustusega nimetatud eelisõigust kasutada. Nimetatud sättes märgitud õiguse kasutamise määratlemisel vastava kohustusena takistaks see teenistujate esindajal tema enda soovil koondatuks saada ja seeläbi ka kirjeldatud olukorras töökohta vahetada. Juhul, kui nimetatud sättest tulenevalt jäetaks teenistujate esindaja ilma õigusest otsustada eelisõiguse kasutamise üle, seaks see teenistujate esindaja ebasoodsamasse 8 olukorda võrreldes ametnikega, kellele
Seega on
lg 2 säte, millega seadusandja on andnud teenistujate esindajale eelisõiguse valida, kas ta soovib teenistusse jäämisel kasutada eelisõigust või mitte, kuid ei keela selle õiguse kasutamist. Antud juhul ei avaldanud teenistujate esindajaks olev kaebaja enne teenistusest vabastamist soovi kasutada nimetatud eelisõigust. TRT juhataja T. T. informeeris nimetatud tollipunkti ametnikke septembris 2008.a seoses eelseisvate struktuuri ja koosseisu muudatustega ning võimalike koondamistega. A. J. teatas suuliselt TRT juhatajale, et soovib enda koondamist ning saatis ka elektronposti teel T. T.le nõusoleku enda koondamiseks, mille hiljem esitas T. T.le ka paberkandjal allkirjastatuna MTA teavitas A. J.i ka koondamisteatises
Kuna kaebuse esitaja avaldas soovi enda koondamiseks ja esitas ka sellekohase kirjaliku nõusoleku, kinnitades enda koondamiseks antud nõusolekut ka koondamisteatisel, siis nimetatud toimingute teostamisega loobus kaebuse esitaja
Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas oleks kaebaja arvates MTA pidanud toimima kaebaja teenistusest vabastamisel, olukorras, kus kaebaja ise soovis enda teenistusest vabastamist. Arvestades A. J.i sooviga ja nõusolekuga tema koondamiseks, vabastas vastustaja ta teenistusest seoses koondamisega. Jääb arusaamatuks, kas kaebaja soovib, et vastustaja ei oleks arvestanud tema koondamise sooviavaldusega ning oleks jätnud kaebaja teenistusse vastupidiselt tema poolt väljendatud tahtele. MTA LÕMTK TRT vaneminspektorite ametikohtade arv vähenes. Kaebajal tekkis koondamissituatsioon. Kaebaja loobus teenistusse jäämise eelisõiguse kasutamisest. Kaebuse esitaja avaldas soovi enda koondamiseks. MTA uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega kaasnesid lisaks ametikohtade arvu vähenemisele muudatused ka töökorralduses, mis tõid kaasa vajaduse ametnike ümberpaigutamiseks. Selle tulemusel alustati MTA-s muudatustega seotud ettevalmistusi juba 2008.a suvel. Ametikohad, mis MTA uue struktuuri ja koosseisu kohaselt ei säilinud, allutati
§-s 116 sätestatud teenistujate koondamise alustele ja korrale. Garanteerimaks MTA teenistuses olevatele ametnikele nende endine töö ning vältimaks ametnike vabastamist koondamise tõttu, anti ametnikele võimalus aktiivselt kaasa rääkida sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Sarnaselt teiste struktuuri- ja allstruktuuriüksustega toimus ametnikega vestlus ka LÕMTK TRT-s, kus ametnikega vestles ja nende seisukohta uuris LÕMTK TRT juhataja T. T.. Muuhulgas selgitas TRT juhataja üldist olukorda seoses 01.12.2008.a muudatustega ning andis kõikidele ametnikele võimaluse esitada täiendavaid küsimusi ja täpsustusi seoses võimalike koondamistega 2008.a detsembris. A. J. ei pöördunud kordagi TRT juhataja poole sooviga teenistust jätkata ega tundnud huvi vakantsete ametikohtade vastu. Vastupidi, A. J. oli üks esimesi ametnikke TRT-s, kes avaldas soovi enda koondamiseks ning esitas ka vastava kirjaliku nõusoleku.
lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale.
-is ei ole sätestatud, millal tuleb lugeda teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks. Samuti ei sätesta
mingeid erandeid seoses teenistujate esindaja teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu. Samuti ei sätesta
, kas ja kuidas peaks eelistama teise ametikoha pakkumisel teenistujate esindajaid. A. J. on kaebuses märkinud, et MTA-s viidi koondamine läbi otse vastupidi
-is sätestatule ning et ametikohtade täitmisel tegi MTA kõigepealt pakkumise 53-le juhile ning seejärel tehti ettepanek ülejäänud ametnikele ja kõige viimases järjekorras teenistujate esindajatele. Vastustajale on arusaamatu, milliseid konkreetseid seaduse nõudeid kaebuse esitaja antud juhul silmas on pidanud. Kuna kaebuse esitaja ei ole märkinud, kuidas eelnimetatu on seotud A. J.i teenistusest vabastamisega ning millist konkreetset uut ametikohta oleks vastustaja pidanud kaebuse esitajale tema arvates pakkuma või millisele ametikohale soovis kaebuse esitaja kandideerida, siis ei ole vastustajal võimalik võtta seisukohta ja esitata omapoolseid väiteid võimaliku seaduse rikkumise kohta koondamisel. 9 Lisaks märgib vastustaja, et kaebuses toodud seisukoht, justkui MTA oleks pidanud koondamissituatsioonis pakkuma kõiki vabasid ametikohti eelisjärjekorras teenistujate esindajale ja seejärel ülejäänud ametnikele, ei põhine õigusaktides sätestatul. Teise ametikoha pakkumise kohustus oleks MTA-l olnud olukorras, kus ametnik ei ole nõus enda koondamisega ning soovib jätkata teenistust ametis. Kuna A. J. soovis enda koondamist ning oli andnud selleks ka vastava kirjaliku nõusoleku, ei teinud MTA kaebajale konkreetset pakkumist teisele ametikohale nimetamiseks. Vaatamata asjaolule, et kaebuse esitaja soovis enda koondamist, andis vastustaja kaebuse esitajale võimaluse valida endale sobivaim ametikoht vakantsete ametikohtade seast. MTA on 21.10.2008 koondamisteatises kaebuse esitajat kirjalikult teavitanud, et vakantsete ametikohtade osas on võimalik täpsemat infot saada personalitöötaja T. H.i käest. Nimetatud teatisega on kaebuse esitaja tutvunud 23.10.2008 ning samal kuupäeval märkis kaebaja koondamisteatisele ka nõusoleku enda koondamiseks. Lisaks oli vastav info vakantsete ametikohtade osas üleval ka MTA sisevõrgus, rubriigis MUUT 2009 all. Kuigi kaebuse esitaja oli teadlik vakantsete ametikohtade osas informatsiooni saamise võimalusest, ei pöördunud A. J. kuni teenistusest vabastamiseni koondamisteatises märgitud personalitöötaja poole täiendava info saamiseks ega väljendanud muul moel MTA-le soovi teenistuse jätkamiseks mõnel MTA poolt pakutaval vakantsel ametikohal. Juhul, kui A. J. oleks soovinud jätkata teenistust MTA-s, oleks MTA talle seda ka võimaldanud. Kaebaja ei informeerinud vastustajat asjaolust ega andnud ka oma käitumisega märku, et on enda koondamiseks antud nõusoleku osas ümber mõelnud. Juhul, kui kaebuse esitaja soovis loobuda enda koondamiseks antud nõusolekust, oleks ta pidanud nimetatud asjaolust teavitama ka vastustajat ning A. J.il oleks võimaldatud teenistust jätkata. Nii näiteks loobus MTA LÕMTK TRT inspektor P. J. enda koondamiseks 07.11.2008 antud nõusolekust, mistõttu MTA tühistas P. J.e teenistusest vabastamise käskkirja ning viis P. J.e üle tema soovil ja nõusolekul MTA LÕMTK tollikorralduse osakonna Koidula tollipunkti inspektori ametikohale. A. J. ei informeerinud vastustajat enne halduskohtusse pöördumist enda koondamiseks antud nõusoleku tagasivõtmise soovist, mistõttu on A. J.i teenistusest vabastamine koondamise tõttu toimunud õiguspäraselt. A. J. avaldas soovi enda koondamiseks ning esitas vastava nõusoleku. MTA pakkus kaebajale võimaluse valida endale sobivaim ametikoht vakantsete ametikohtade seast. Kaebaja ei huvitunud vakantsetest ametikohtadest ega avaldanud soovi enda nimetamiseks ühelegi vakantsele ametikohale. Kaebaja ei soovinud jätkata teenistust MTA-s.
lg 3 kohaselt saab ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, vabastada teenistusest koondamise tõttu tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Seda, millal ja kuidas tuleb taotlus tööinspektorile esitada,
ei täpsusta. MTA esitas 05.11.2008 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsioonile (edaspidi Tööinspektsioon) taotluse A. J.i teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu. Tööinspektsiooni otsusest nähtub, et ka tööinspektor-jurist on kaebajaga vahetult ühendust võtnud selgitamaks välja kas kaebaja koondamine ei ole seotud tema tegevusega Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu (edaspidi EMTAL) juhatuse liikmeks ja Tartu Tolliametnike Ametiühingu (edaspidi TTA) usaldusisikuks olekuga. Nimetatud otsuse kohaselt kinnitas kaebuse esitaja tööinspektor-juristile, et ei seosta teenistusest vabastamist tema tegevusega EMTAL-i juhatuse liikmeks ja TTA usaldusisikuks olekuga. Tulenevalt nimetatust on arusaamatu A. J.i poolt kaebuses märgitud väide tema koondamisest seoses tegevusega teenistujate huvide esindamisel ja kaitsmisel. MTA pöördus Tööinspektsiooni poole kaebaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku saamiseks. Kaebuse esitaja kinnitas tööinspektor-juristile, et ei seosta teenistusest vabastamist tema tegevusega EMTAL-i juhatuse liikmeks ja TTA usaldusisikuks olekuga. Tööinspektor-jurist andis nõusoleku kaebaja teenistusest vabastamiseks. Kaebuse esitaja on teenistusest vabastamise 10 käskkirja seadusevastasuse põhjendamisel tuginenud AÜS §-le 23. Nimetatud sätte kohaselt ei muutu ametiühingu ja selle valitud esindajate õigused ja kohustused tööandja suhtes tööandja õiguste ja kohustuste ülemineku korral. Kaebuse esitaja leiab, et MTA oleks pidanud kaebaja teenistusest vabastamisel arvestama nimetatud sättes märgituga. Vastustajale jääb aga arusaamatuks nimetatud sätte kohaldatavus olukorras, kus toimus MTA struktuuri ja koosseisu muutmine eesmärgiga korrastada struktuuri, suurendada juhtimisulatust ja funktsionaalse juhtimise selgust. Kirjeldatud olukorras ei muutunud MTA õigused ega kohustused, mistõttu on nimetatud sättele tuginemine asjakohatu. Tuginedes asjaolule, et A. J.il on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta, millest tulenevalt maksti kaebajale koondamisel hüvitist kaheteistkümne kuu ametipalga ulatuses ning võttes arvesse ülalkirjeldatud asjaolusid on ilmne, et kaebuse esitaja käitumine on ebaeetiline, mis on suunatud eesmärgile saada täiendavat rahalist hüvitust. Kokkuvõte: 1) tulenevalt MTA struktuuri ja koosseisu muutmisest vähenes MTA LÕMTK TRT vaneminspektorite ametikohtade arv kolme ametikoha võrra; 2) kaebajal tekkis koondamissituatsioon; 3) kaebuse esitaja avaldas eelnevalt soovi enda koondamiseks ning kinnitas seda ka koondamisteatisel; 4) kaebaja loobus
lg 2 sätestatud teenistujate esindaja teenistusse jäämise eelisõiguse kasutamisest; 5) kaebuse esitaja ei tundnud huvi MTA poolt pakutavate vakantsete ametikohtade osas ega avaldanud soovi enda nimetamiseks ühelegi vakantsele ametikohale; 6) kaebuse esitaja teenistusest vabastamine ei olnud seotud tema tegevusega EMTAL juhatuse liikmeks ja TTA usaldusisikuks olekuga; 7) kaebuse esitaja teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu oli Tööinspektsiooni nõusolek; 8) kaebaja ei ole selgitanud, millised konkreetsed toimingud jättis MTA tegemata ning milline oleks olnud MTA õiguspärane käitumine, selleks, et kaebaja arvates oleks tema enda sooviavalduse alusel toimunud teenistusest vabastamine õiguspärane. Asjaolu, et A. J.i teenistusest vabastamise käskkirjas on ekslikult märgitud A. J.i ametinimetuseks “inspektor” ametinimetuse “vaneminspektor” asemel, ei muuda kõnealust käskkirja seadusevastaseks. Nimetatu näol on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Ülalnimetatud põhjendustel on vastustaja seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti peadirektori 25.11.2008 käskkiri nr 2931-K “Teenistusest vabastamine” on seaduslik ja põhjendatud ning A. J.i teenistusest vabastamine õiguspärane. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega ja nende täiendustega ning vastustajate kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kõigepealt kohus hindab Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni poolt Maksu-ja Tolliametile nõusoleku andmist A. J.i teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega, seejärel annab hinnangu kaebuse esitaja teenistusest vabastamise põhjendatusele. Maksu-ja Tolliameti uue struktuuri ning teenistujate koosseisu kehtima hakkamisega 01.12.2008 viidi Maksu-ja Tolliametis läbi muudatused ametiasutuse koosseisus ettenähtud 11 ameti-ja abiteenistuskohtade osas. Maksu-ja Tolliameti koosseis vähenes tervikuna 350 ametija abiteenistuskoha võrra. Maksu-ja Tolliameti struktuuri ja koosseisu muudatuste eesmärgiks oli ameti struktuuri korrastamine, funktsionaalse juhtimise selguse ja juhtimisulatuse suurendamine ning eelarvekärbetega kohandumine. Alates 01.12.2008 kuulus koondamisele Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektori ametikoht, millele oli nimetatud A. J., kes on Eesti Maksu-ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu juhatuse liige ja Tartu Tolliametnike Ametiühingu usaldusisik. Maksu-ja Tolliamet informeeris A. J.i tema ametikoha koondamisest ning teavitas teda, et MTA-l ei ole A. J.ile pakkuda teist temale vastavat ametikohta, kuid vabadest ametikohtadest on ametnikul võimalik saada informatsiooni Lõuna maksu-ja tollikeskuse personalitöötajalt T. H.ilt. A. J.i informeeriti asjaolust, et kui ta ei nõustu enda üleviimisega teisele ametikohale, siis vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu alates 01.12.2008. Avaliku teenistuse seaduse (
) § 116 sätestab teenistusest vabastamise koondamise tõttu. Lõike 1 kohaselt ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Lõige 3 ütleb, et ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale.
kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimine üldjuhul lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Ametnik, kes koondamissituatsioonis ei nõustu teisele ametikohale üleviimisega, vabastatakse ta
17.10.2008 A. J. andis kirjaliku nõusoleku enda koondamiseks alates 01.12.
lg 1 räägib sellest, et ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, võib vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Lõike 4 kohaselt tööinspektor peab kirjalikult põhjendama teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist. Enne vastava otsuse tegemist peab tööinspektor pöörduma kirjalikult teenistujaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks teenistujate esindaja vabastamise kohta, kui see esindaja on valitud teenistujaid esindava organisatsiooni poolt. Lõige 5 sätestab, et keelatud on teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Maksu-ja Tolliamet taotles Tööinspektsiooni Põhja inspektsioonilt nõusolekut A. J.i teenistusest vabastamiseks
Tööinspektsioon andis Maksu-ja Tolliametile nõusoleku A. J.i teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega, põhjendades oma otsust, samuti enne otsuse tegemist pöördus tööinspektor kirjalikult teenistujaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks teenistujate esindaja vabastamise kohta, kui esindaja on valitud teenistujaid esindava organisatsiooni 12 poolt, millega täitis
§-s 133 lg 4 toodud nõuded. Tööinspektsiooni poolt kontrolliti ka
J.i vabastamine teenistusest võis olla tingitud tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel või mitte. Tööinspektsioon ei tuvastanud, et A. J.i teenistusest vabastamine oli tingitud tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Tööinspektsioon selgitas välja, et A. J.i suhtes puudusid
§-s 133 lg 5 sätestatud teenistussuhte lõpetamist keelavad asjaolud. Enne otsuse tegemist võimaldati A. J.il avaldada oma arvamust seoses koondamissituatsiooniga. Tööinspektsioon jõudis põhjendatud järeldusele, et kuna koondamissituatsioon oli olemas ja puudus
§-st 133 lg 5 tulenev piirang, siis ei olnud tööinspektoril alust keelduda nõusoleku andmisest kaebuse esitaja teenistusest vabastamiseks. Samas tööinspektori nõusolek ei kohusta tööandjat ametnikku teenistusest vabastama. Kohus ülalöeldu põhjal asub seisukohale, et Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni kaevatav otsus on õiguspärane ning puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks (tühistamiseks). Kaebuse esitaja A. J. vabastati teenistusest seoses koondamisega koondatava enda nõusolekul. A. J. ei avaldanud soovi enda nimetamiseks teisele ametikohale. Maksu-ja Tolliamet koondamisteatises teavitas A. J.i, et vakantsete ametikohtade suhtes täpset teavet saab personalitöötajalt T. H.ilt (märgitud oli ka tel.nr). A. J. väitis kohtus, et ta ei pöördunud vabade ametikohtade väljaselgitamiseks T. H.i poole. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2009 kohtuotsuses nr 3-3-1-37-09 kohus märgib: „/…/ Kolleegium on varasemas praktikas ka rõhutanud, et iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu (halduskolleegiumi 7. aprilli 2005.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-05)/…/“. Viimatinimetatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-5-05 kohus on leidnud, et kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Kohtu arvates A. J.il oli võimalus koondamisega mittenõustumisel välja selgitada temale sobivad vakantsed ametikohad, kui ta oleks olnud huvitatud teenistuse jätkamisest MTA-s. Sellest võib aru saada nii, et A. J. ei soovinud teenistust jätkata ning tema tegelik tahe oli lasta ennast koondada koondamishüvitise saamiseks, mida ta väljendas ka oma kirjalikus nõusolekus järgnevalt: „Olen nõus minu ametikoha koondamisega alates 01.12.2008 seadusest tulenevate kompensatsioonidega korvamise korral“. Teenistusest vabastamisel koondamise tõttu sai A. J. hüvitisena tema 12 kuu ametipalga jm. Kui kaebuse esitaja tahe oleks olnud suunatud teenistuse jätkamisele, siis oleks ta pidanud aktiivselt tegutsema teise temale sobiva vakantse ametikoha otsingul. Tööandja ei ole kohustatud koondatavale pakkuma kõiki vakantseid ametikohti, isik peab ka ise astuma samme endale sobiva ametikoha leidmiseks. Käesoleval juhul aga kaebaja ise soovis enda koondamist, sellisel juhul ei peaks tööandja enam mingeid ametikohti pakkuma, kui see on ametniku vaba tahe ning ta ei muuda oma soovi kuni teenistusest vabastamiseni. A. J. oli nõus enda koondamisega kuni teenistusest vabastamiseni ning ümber ei mõelnud. Käesolevas kohtuvaidluses kohus ei ole tuvastanud kaebuse esitaja diskrimineerimist seoses koondamisega, samuti ei ole käesolevas asjas tõendatud, et isikut oleks sunnitud andma oma nõusolekut koondamiseks või avaldatud kaebajale psühholoogilist survet koondamiseks jne. Kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul A. J. vabastati teenistusest seoses koondamisega tema enda nõusolekul ning kaebaja väited temale surve avaldamises ja diskrimineerimises ei ole kohtu jaoks veenvad, samuti ei haaku need esitatud tõenditega. 13 Kohus möönab, et teenistusest vabastamise käskkirjas on küll viga ametikoha nimetuses, nagu kaebaja õigesti märkis, kuid kohtu hinnangul see asjaolu, et käskkirjas on ekslikult „vaneminspektori“ asemel märgitud „inspektor“ iseenesest ei muuda käesoleva käskkirja õigusvastaseks, kuna tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta haldusakti sisuliselt. Kohus ülalöeldust lähtudes leiab, et A. J.i teenistusest vabastamine koondamise tõttu on õiguspärane ning puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ja kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajad ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.