lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Harju Maakohtule 26.08.2009 esitatud avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX, abielusuhted lõppesid 2008 aasta augustis. Kooselu ajal sündisid lapsed B A XXX ja XXX M A. Alates 2008 aasta augustist ei ole kostja võtnud osa laste ülalpidamisekohustuse täitmisest. Hageja soovib elatisraha 2500 krooni tütre ülalpidamiseks, 3000 krooni poja ülalpidamiseks ja 3000 krooni enda ülalpidamiseks alates 01.08.2008. Hageja sissetulek on 3909 krooni ja peretoetus 600 krooni. Kooselu kostjaga on võimatu, sest ta läks perekonna juurest ära. Hageja palub abielu lahutada ja välja mõista elatisraha ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kohtuistungil avaldas hageja soovi saada tagasi abielueelne perekonnanimi TO. Kostja vastuväited. Kostja on seisukohal, et abielu on võimalik säilitada ja koos kasvatada lapsi. Kui kohus jõuab järeldusele, et abielu säilitada ei saa, siis palub kostja panna kohtukulud hageja kanda, sest ta ei pea end suhte purunemises süüdi. Elatise väljamõistmisel palub arvestada varalist seisundit, sissetulek koosneb palgast 12 000 rubla, hageja valduses on aga ühisomanduses olev korter XXX, selle väljaüürimisest saab tulu 3000 krooni. 04.03.2010 edastas kostja kohtule teabe, et ta oli sunnitud lahkuma Eestist ja korterist pidevate skandaalide tõttu materiaalse olukorra pärast. Abielu lahutamist loeb õigeks, lahkumine perekonna juurest oli sundolukord. Hageja on teadlik kostja elukohast, kuid viib kohut eksitusse märkides, et ei ole. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning võimaldada kohtumisi lastega ja jagada vara võrdselt. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et hageja seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu jätkamist ei pea hageja võimalikuks, kostja ei ole vastupidist väitnud ja abielu tuleb lahutada. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt nimeseaduse § - le 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.Hageja on kohtule esitanud kohtuistungil taotluse anda hagejale tagasi abielueelne perekonnanimi TO Asjas on tõendatud, et pooltel on ühised lapsed, B A sündinud XXX ja XXX M A ning lapsed elavad ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et lapsed on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Kostja ei ole vastupidist hagejale elatisraha mittetasumise kohta kinnitanud, ehk hagetaval perioodil ei ole ta elatisraha tasunud, mida ei saa kohtu hinnangul pidada piisavaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Elatise tasumisest kostja ei keeldu, kuid märgib, et ei ole sissetulekuid seda teha hagetavas summas ning leiab, et tuleks arvestada tema sissetulekut 12 000 rubla. Hageja jäi nõude juurde, paludes välja mõista hagiavalduses märgitud summad alates 01.08.2009 ja 01.08.2008. Hagiavalduses on ekslikult märgitud küll erinevalt 2008 ja 2009, kuid kohus arvestab, et M sündis alles XXX. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla kuupalga alammäära kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on esile toonud majanduslikud raskused ja asjaolu, et ühisvara on hageja valduses, mis kohtu hinnangul arvestades poolte varanduslikku olukorda tervikuna ei võimalda kohaldada PKS § 61 lg 6 ehk määrata elatisraha alla miinimumsumma. Kohus juhindub käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited ülalpidamiskulu liigse suuruse osas ei ole põhjendatud, ebamõistlik on eeldada, et kommunaalkulud või/ja üüritasu täielikult puuduvad, samuti lasteaiatasu, kulud toidule ning lapse igakülgseks arendamiseks vajalikud väljaminekud. Lapsel on kaks lapsevanemat, ka teine lapsevanem peab kandma vastavad kulutused. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Antud vaidluses on ilmselge, et lapsed on olulise aja ema elukohas ja tema ülal pidada. Kohus on asja sisulisel arutamisel välja selgitanud, et hageja sissetulek on 3909 krooni ja peretoetus 600 krooni, kostja on oma sissetulekute kohta teatanud 12 000 rubla. Kostja on töövõimeeas, seega arvestades laste vajadusi ja poolte sissetulekuid leiab kohus, et 2175 krooni lapse kohta on mõistlik ja kohane summa. Eeltoodud põhjendustel tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 2175 krooni lapse kohta, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 26.08.2009.a., PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest ehk 26.08.2008 enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja seletuse kohaselt on kostja elanud teises riigis alates 17.08.2008. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks ning tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest ehk 01.08.2008. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul alus PKS § 70 lg 2 sätestatu rakendamiseks, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine sama seaduse § 61 lg – s 6 nimetatud asjaolusid. Elatis tuleb välja mõista alates 01.08.2009 aasta M ja alates 01.08.2008 2175.00 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras hageja kasuks. Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks PKS § 21 kohaselt, mil abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut või raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline olukord seda võimaldab. Hageja soovib enda ülalpidamiseks 3000 krooni alates 01.08.2009 kuni 10.02.2012. Kohtu hinnangul ei ole esitatud nõue põhjendatud hageja on enda sissetulekuks märkinud 3909 krooni, ainuüksi asjaolu, et laps on alla kolmeaastane ei ole elatise määramise põhjuseks. Käesolevas menetluses ei kuulu läbivaatamisele lastega suhtlemiskord ega ühisvara jagamise nõue, kuivõrd vastavasisulisi nõudeid ei ole esitatud. Menetluskulude jaotus.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt seadusest tulneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt riigilõivuseaduse § -le 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt. Hagi hind abielulahutuse nõudelt kujuneb
lg 1 alusel ja elatise nõudelt
lg 2 alusel.
Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.