3-09-1613 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1613 Haldusa

§ 26ja 53 sätetele (tl 146 pöördel).

Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt rikub otsuse kehtima jäämisel õhusaaste piirkonnas (haisu levik tema elukohta) tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning avalikult kasutatava rannaala saastamine roiskveega tema võimalusi kasutada ranna-ala puhkamiseks. Võimalik looduskatastroofi oht rikub tema õigust puhtale elukeskkonnale (II tl 96).

§ 26alusel on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

§ 53

sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Nimetatud paragrahv sätestab kaks isiku põhikohustust, mis on suunatud parema keskkonnaseisundi tagamiseks. Õige on vastustaja väide selle kohta, et viidatud sätetest ei tulene otseselt põhiõigust puhtale keskkonnale.

§ 5

alusel on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

§ 5

, 53 sätted panevad riigile kohustused seoses keskkonnakaitsega ning seega annavad isikule õiguse nõuda loodusvara ja loodusressursside säilitamist. Nimetatud sätete koosmõjus saab neist tuletada keskkonnakaitselise põhiõiguse - õiguse puhtale elu- ja looduskeskkonnale. 8 3-09-1613 Kaebaja hinnangul rikub

§ 53

nimetatud kohustuste mittenõuetekohane täitmine tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega on kaebaja esitanud kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebusest ei selgu küll kaebaja avalikkusest tihedam seos kaebuses kirjeldatud ranna-alaga, kuid arvestades seda, et kaebaja väidetel võib õhusaaste puhul hais levida tema elukohta ning menetlusosalised kaebaja nimetatud väidet vaidlustanud ei ole, on kaevatav otsus kohtu hinnangul seotud kaebaja subjektiivsete õigustega ning seetõttu on kaebus lubatav. Isiku õigus planeeringu vaidlustamiseks tuleneb PlanS § 25 lg 1, mis sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaevatav otsus on vastuvõetud 14.05.

1. ning kaebus esitati 27.07.
2. Kaebaja registreeriti Audru Vallavolikogu liikmeks 04.11.2009 oktoobris 2009 toimunud valimiste tulemusel (tl 79). Seega kaevatava otsuse vastuvõtmisel ja esitamisel ei olnud kaebaja volikogu liige ning ei saanud kaebuses kirjeldatud huve kaitsta volikogu liikmena hääletamise teel volikogus. Kohtu hinnangul ei muutu avalik-õiguslik suhe omavalitsuse sisesuhteks ainuüksi põhjusel, et kaebaja valiti vahepeal volikokku, sest avalik-õiguslikust suhtes tekkinud vaidlust ei ole kaebajal käesoleval ajal enam võimalik lahendada ja kaitsta volikogu liikmena volikogus. Kaebaja seletuste kohaselt rikuti detailplaneeringuga kehtivat üldplaneeringut, planeeringuala on ebaselge, ei hinnatud vajalikus ulatuses keskkonnamõju, avalikkust ei informeeritud piisavalt detailplaneeringu algatamisest ning kaebaja ei saanud tutvuda kõigi dokumentidega, samuti takistati kaebajat osa võtmast avalikust arutelust. Pole arvestatud kaebaja väidetega vaidlusaluse maa-ala erastamise õigusvastasuse kohta. Vaidlustatud otsus pole kaebaja hinnangul piisaval motiveeritud. Planeeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud, kohus ei saa hinnata planeeringu otstarbekust. Küsimuse sellest, kas ja mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et soovib kaebusega vaidlustada Audru Vallavolikogu 14.05.2009 otsust nr 28, mitte 26.06.2009 vaideotsust nr 7-1.3/144-1 (tl 55-56, 60, 151152, 163). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta menetlusosaliste poolt seoses vaideotsusega ja vaide menetlemisega kirjeldatud asjaolud ja esitatud väited ega anna neile õiguslikku hinnangut. Kohtuistungil võttis kaebaja õigeks vastustaja vastuväited selles osas, et planeeringu algatajaks oli vastustaja ning planeeringu koostamist korraldas samuti Audru vald. Vastustaja võttis õigeks kaebaja väited selle kohta, et Ametlikes Teadaannetes 03.04.2008 avaldatud keskkonnamõju hindamise teates oli ühes kohas märgitud planeeringu algatajaks F, kuid leidis, et tegemist oli eksitusega. Audru Vallavalitsus on 06.03.2008 otsusega nr 17 otsustanud algatada vaidlusaluse planeeringu koostamine, antud otsust muudeti 12.06.2008 otsusega nr 56 (tl 118, 120). Tulenevalt eeltoodust ning arvestades asjas esitatud tõendeid selle kohta, et kõik kirjalikud planeeringu menetlemiseks vajalikud taotlused, dokumendid ja otsused on koostatud Audru kohaliku omavalituse organite poolt, oli Ametlikes Teadaannetes 03.04.2008 avaldatud keskkonnamõjude hindamise teates ekslikult märgitud planeeringu algatajaks F. Kaebaja hinnangul ei saanud kaevatavat otsust vastu võtta, kuna vaidlusaluse maa-ala erastamine oli ebaseaduslik. Kaebaja tugineb oma väidetes Maa-ameti 09.11.2009 vastusele (tl 175-180). 9 3-09-1613 Oluline on samas märkida, et vastava pöördumise tegi kaebaja alles 09.11.2009 peale kaevatava otsuse vastuvõtmist ning Maa-amet on vaidlusaluse planeeringu kooskõlastanud (tl 111, 113-114). Hinnates Maa-ameti 09.11.2009 vastust, ei ole Maa-amet asjaolude hindamisel tuvastanud, et vaidlusaluse maaüksuse erastamine oli vastuolus seadusega. Maa-amet on oma vastuses selgitanud, et mistahes juhtumitel, kui ilmneb või kui on alust arvata, et maareformi käigus läbiviidud menetlus või haldusakt ei vasta õigusaktidele, võib ja peab Maa-amet reageerima. Seetõttu tegi Maa-amet Pärnu maavanemale ettepaneku algatada järelevalve menetlus kontrollimaks vastuses käsitletud maaüksuste erastamise seaduspärasust (tl 179). Audru Vallavalitsus nõustus Suuresilla Suurfarmi maaüksuse erastamisega 16.06.2003 korraldusega nr 269 ning erastamine otsustati Pärnu maavanema 13.11.2003 korraldusega nr 650-m (tl 90). Nimetatud haldusakte vaidlustatud ei ole ning need on kehtivad. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et jõustunud haldusaktide alusel kanti maaüksused kinnistusse ning tänaseks on kinnistul juba neljas omanik. Seega ei ole enam tegemist vaidlusaluse maa esmakinnistamisega. Ka juhul, kui maavanema järelevalve käigus selgub, et erastamine toimus vastuolus kehtivate nõuetega, ei ole võimalik maareformi-eelset olukorda enam taastada. Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Maa erastamine toimub MRS sätete alusel. Olenemata maa erastamise järelevalve tulemustest, ei saa need mingil moel mõjutada suhteid vaidlusaluse planeeringu koostamisel ja kehtestamisel, kuna viidatud seaduste reguleerimisala ja eesmärk on erinevad. Tulenevalt eeltoodust ei oma maa erastamisega seotud asjaolud tähtsust kaevatavale otsusele õigusliku hinnangu andmisel. Planeerimisseaduse § 26 lg 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus hindama vastuväidetes esitatud põhjendusi. Kuna erastamisega seotud väiteid ja asjaolusid kaebaja poolt planeeringule esitatud vastuväidetes ei kajastu, ei pidanud vastustaja ega maavanem neid ka hindama. Ebaõige on kaebaja väide selle kohta, et planeeringuala ja selle suurus on ebaselged. Planeeringuala suurus ja paiknemine on üheselt arusaadav Audru Vallavolikogu 06.03.2008 otsusest nr 17 (49,84 ha) ja 12.06.2008 otsusest nr 56 ( 52,45) ning otsustele lisadena nr 1 märgitud kaartidelt (tl 118-121). Asjaolu, et Ametlikes Teadaannetes on planeeringuala suuruseks märgitud ca 60 ha ei muuda eelpool toodud otsustes märgitud maa-ala suurust ega paiknemist ebaselgeks ning ei ole vastuolus üldteada arvude ümardamise põhimõtetega (suuri arve on kergem meeles pidada, kui arvus on vähem nullist erinevaid numbreid). Oluline on märkida ka seda, et kõik ümardamisel saadud arvud on ligikaudsed, seega tuleb planeeringuala ja suuruse osas juhinduda eelpool nimetatud otsustest ja kaartidest. Kaebaja väidetel tehti talle takistusi planeeringu materjalidega tutvumisel nii vallavalitsuses kui ka interneti vahendusel ning vastuväidetele saadeti seisukoht alles avaliku arutelu toimumise päeval vahetult enne arutelu. PlanS § 18 lg 8 alusel peab planeeringu avaliku väljapaneku ajal maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse käsutuses. Kaebaja ei ole ümberlükanud vastustaja väiteid selle kohta, et planeeringu materjalid olid kättesaadavad tööaegadel nii vallavalitsuses kui ka raamatukogus. Samas ei ole asjas vaidlust selle üle, et materjalid olid kättesaadavad ka Audru valla veebilehel. Asjaolu, et võis esineda tehnilisi rikkeid ligipääsul planeeringumaterjalidele, ei oma asjas määravat tähtsust, kuna PlanS sätted ei kohusta vallavalitsust tagama planeeringuga 10 3-09-1613 seotud materjalidele juurdepääsu internetis, seega ei saanud kaebaja eeldada ja arvestada võimalusega, et planeeringumaterjalid on internetis kättesaadavad. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja poolt saadetud teabele rikke kohta reageeriti samal päeval ning ligipääs taastati paari tunni jooksul (tl 21-22), Asjaolu, et kaebajale olid planeeringumaterjalid kättesaadavad, kinnitavad kaebaja poolt 20.02.2009 esitatud vastuväited planeeringule (tl 23-24). Kaebajale teati 25.02.2009 saadetud kutses, et vastuväidetele vastab vallavalitsus kahe nädala jooksul, mis on kooskõlas PlanS § 20 lg 2 nõuetega, mille kohaselt esitab kohalik omavalitsus oma seisukoha vastuväidete kohta kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Vastuse vastuväidetele sai kaebaja kätte enne avalikku arutelu algust 27.02.2009.. Seetõttu ei pruukinud kaebajal olla võimalust ja aega vastusega põhjalikumalt tutvumiseks. Kuid arvestades seda, et kaebaja osales 27.02.2009 arutelul ning teadis, et arutelu korratakse 11.03.2009, oli kaebajal võimalik vastusega piisavalt tutvuda ning oma seisukoht kujundada 11.03.2009 arutelu toimumise ajaks. Kohtu hinnangul ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide selle kohta, et takistuseks 11.03.2009 toimunud arutelust osavõtmiseks vallamajas, oli 10.03.2009 kaebaja ja vallasekretäri vaheline sõnavahetus vallamajas. Ka juhul, kui kaebaja poolt kirjeldatud sisuga vestlus toimus, ei saanud olla see takistuseks arutelust osavõtuks järgmisel päeval. Kaebajale saadeti kutse osaleda detailplaneeringu avalikul arutelul nii 27.02.2009 kui ka 11.03.2009 (tl 25, 27). Seega oli kaebaja enda valik: kas ta osaleb arutelul või mitte. Suuresilla Suurfarmi detailplaneeringu osas teostatud järelevalve menetluses detailplaneeringu menetlemises kaebaja poolt kirjeldatud puuduseid ei tuvastatud (tl 48-53). Ühtegi pretensiooni selle kohta, et planeeringumaterjalid oleks olnud kättesaamatud avaliku väljapaneku kohtade või selle kohta, et avaliku väljapaneku kohti ei olnud piisavalt, ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ei saanud asjaolu, et planeeringu väljapanekut ei korraldatud Saulepa ja/või Põldeotsa külas, rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kokkuvõttes esitas kaebaja detailplaneeringu väljapaneku käigus järgmised 11 ettepanekut (tl 23-24): - planeeringu materjalidest ei nähtu, et maavanem oleks andnud nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks; - kui üldplaneeringuga on vana tootmishoonete alune maa ettenähtud elamu- või suvitusrajooniks, siis ei saa sinna mingil juhul kalatööstust planeerida; - ei saa nõustuda üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringuga; - kaalutud ei ole alternatiivseid võimalusi tehase asukohaks, võttes arvesse tootmis- ja tööstusmaade asukohti. Tehas ei sobi kokku antud miljööga, kus ümbruses on elamu- ja suvila piirkonnad; - detailplaneering on raskesti mõistetav; - ei saa olukorraga, kus jalakäijate, jalgratturite pääs rannaalale on kavandatud läbi keeruliste lahenduste; - tuleb korraldada (täiendav) keskkonnamõjude hindamine; - pole piisavalt uuritud põhjavee kasutamisega seotud mõjutusi.; - planeeringu kohaselt suunatakse tehnoloogiline vesi merre, millega kaob kohaliku supluskoha kasutamise võimalus võimaliku reostuse tõttu. - Liiklusmüra ja õhureostus kahjustab lindude pesitsust. Naabrusesse jääb kaks Natura 2000 linnuala. Kavandatud kaitsemeetmed on oletuslikud, tegelikkuses realiseerimatud. Ei ole pakutud lahendust, kuidas vähendada kalasõnniku raskemetalli sisaldust. - ei saa nõustuda detailplaneeringus toodud merre ehitamisega, kuna ei nähtud, millise seaduse alusel seda tehakse. Audru Vallavalitsus vastas vastuväidetele (tl 128-29): 11 3-09-1613 - - - - - - - maavanem on teostanud järelevalvet planeeringu üle ja kehtestanud kooskõlastamise vajaduse ning nõusoleku andmine toimub peale avaliku väljapaneku tulemuste selgumist; ekslik on kaebaja väide, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamute ehitamiseks ettenähtud maaga. Olemasoleva hoonestuse osas on tegemist tootmis- ja laohoonete maaga ning ülejäänud planeeringuala asub valgel alal, kus ei ole määratud maakasutuse juhtfunktsiooni. Käesoleval juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga; lähtutud on kehtivast üldplaneeringust. Kuna detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut, on selguse huvides põhjendatud viited koostatavale üldplaneeringule; avaliku huvi osas saab vald kaalutleda tuginedes KSH ja planeeringu dokumentidele ning töö käigus läbiviidavatele uuringutele. kuna elamupiirkonna lähimad krundid jäävad ca 750 m kaugusele, on antud vahemaa piisavaks puhveralaks. Käitise rajamisel tuleb arvestada, et õhu- või mürasaaste jääks normide piiresse; arenduse kavandamise põhjendatust on käsitletud detailplaneeringu p 2.2 (toodud on tsitaat); tehase tegevuse laiendamist saab kaaluda vastava taotluse esitamisel, mida seni esitatud ei ole; võrreldes olemasoleva olukorraga ei halvene juurdepääs ranna-alale. Arendajal on kohustus rekonstrueerida Juheta tee, mis ei läbi kalatehase planeeringuala; ehituse esimeses etapis puudub vajadus jahutusveesüsteemi rakendamiseks. Juhul, kui kavandatavat rakendust ei ole võimalik kasutada, tuleb leida alternatiivsed lahendused, et saaks hakkama olemasoleva veeressursiga; põhjavee uuringud on tehtud, mille tulemusel kavandatav veekasutus ümbruskonna kaevude seisundit ei mõjuta; KSH kohaselt on kavandatava käitise reovee reostuskoormus Pärnu lahte siseneva üldkoormusega võrreldes väike ning sellega ei kaasne olulist suplusvee kvaliteedi halvenemist. KSH kui ka detailplaneeringus on ettenähtud abinõud puhasti rikke korral; KSH kohaselt ei halvenda kavandatu linnuhoiualade kaitseväärtust. Keskkonnaministeerium on lubanud esitada oma seisukoha antud küsimuses planeeringu avaliku arutelu ajaks. KSH on toodud kahjulikke mõjusid leevandavad meetmed. Kasvandus ei paikne rohevõrgustiku tuumaalal, kuhu kavatsetakse rajada reoveepuhasti ning sadevee puhvertiik. Välditud on täiendavate ehitiste rajamine rohekoridori. Kalasõnniku raskemetalli sisalduse vähendamine on võimalik läbi kalasööda, mis on märgitud ka KSH; merre ehitamine ei ole seadusega üheselt reguleeritud. Keskkonnaministeeriumi vastuse kohaselt oleks peale KSH kinnitamist võimalik lähtuda senisest merre ehitamise praktikast vastavalt vee erikasutusloa menetlusele. Lähtudes eeltoodust vastati kõikidele kaebaja vastuväidetele. Kohtu hinnangul on vastuses toodud vastuväidete arvestamata jätmise kohta piisavalt põhjalikud motiivid ning asjas esitatud tõendite kohaselt olid antud põhjendused sisuliselt õiged. Kaebaja vastuväiteid käsitleti ka vastuväidete ärakuulamisel 25.03.2009 Pärnu Maavalitsuses ning kohapeal nõustus kaebaja vallavalitsuse esindajate vastusega teede küsimuses (II kd tl 24). Kaebaja väidetel ei võetud 25.03.2009 maavalitsuses poolte ärakuulamisel vastu tema poolt esitatud kirjalikke täiendavaid selgitusi vastuväidetele. Kuna Audru Vallavalitsus ei arvestanud detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke vastuväiteid, toimus vaidlevate poolte ärakuulamine Pärnu Maavalitsuses 25.03.
3. Ärakuulamise osas koostatud protokollist ei nähtu, et A. S oleks esitanud 12 3-09-1613 täiendavalt kirjalikke vastuväiteid, samuti ei ole protokollile esitatud vastuväiteid ega parandamise ettepanekuid. Vaatamata kaebaja etteheidetele kirjalike täiendavate selgituste vastuvõtmisest keeldumisele, tunnistab kaebaja, et tal oli võimalus täiendavad selgitused esitada suuliselt ärakuulamise käigus (tl 25). Vaidlevate poolte ärakuulamine algas kell 14.00 ja lõppes 15.50 (II kd tl 23-24).Esitatud tõendite kohaselt esitas kaebaja täiendavad selgitused vastuväidetele 25.03.2009 meili teel kell 16.57 (II kd tl 25). Seega ei esitanud kaebaja täiendavaid selgitusi ka vahetult peale ärakuulamise lõppu, kuigi ärakuulamine toimus Pärnu Maavalitsuses, vaid alles peale maavalitsuse tööpäeva lõppu (Pärnu Maavalitsuses lõppeb tööaeg 16.30). Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud ja eelpool käsitletud asjaolusid hinnata kaebajale takistuste loomisena planeerimismenetluses. Asjaolu, et maavanem on oma 24.04.2009 kirjas käsitlenud kaebaja 20.02.2009 vastuväiteid kahe eraldi kirjana 20.02.2009 ja 26.02.2009, mitte vastavalt vastuväidete ja taotlusena (tl 89, 50-52), ei riku mingil moel kaebaja õigusi planeeringumenetluses. Kaebaja on seisukohal, et kalakasvatuse juurde rajatava juurdepääsu tee alune maa-ala oleks tulnud kaasata planeeringu alasse, selle mitte kaasamist oleks tulnud põhjendada, sest muidu on planeeringuala ebaselge. Planeeringu ala on ebaselge ka seetõttu, et selle nimetus ja sisu ei ole omavahel kooskõlas ja ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole antud väidet esitatud kaebuses põhistanud. Planeeringu koostamise ajal planeeritavas alas asuvate kinnistute loetelu, numbrid ja suurused on toodud seletuskirja p 3.
4. Samas on antud maa-ala ja seal asuvate objektide kirjeldus ning planeeringujärgne kruntideks jaotamine. Selgitatud on, millised teed jäävad avalikku kasutusse ning kuidas on tagatud juurdepääs teistele objektidele. Seletuskirja p 3.7 on lahtikirjutatud planeeringualasse juurepääs (lk 108 a lisa 7 lk 11, 12, 17, 18). Kehtivatest seadustest ei tulene kohustust kaasata planeeringualasse juurdepääsu tee alune maa. Asjaolu, et planeeringu nimes ei kajastu planeeritava ala kõikide kinnistute nimed, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuses esitatud väidete kohaselt teadis kaebaja, millised kinnistud on planeeritava alaga hõlmatud. Hinnates seletuskirja eelpool käsitletud punkte on kohtu hinnangul arusaadav ja üheselt mõistev planeeringuala suurus ja piirid ning sellega hõlmatud olemasolevad krundid. Samuti on seletuskirjas arusaadavalt käsitletud tee maa-alasid, liiklus- ja parkimiskorraldust. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei kaalunud kalakasvatuse asukoha valiku alternatiive ega põhjendanud veenvalt üldplaneeringu muutmise vajadust detailplaneeringuga. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mille alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus kaaluda detailplaneeringu menetlemisel eraõiguslikule isikule kuuluvale maa-alale rajatava objekti erinevaid asukohti valla territooriumil väljaspool planeeritavat maa-ala. Kalakasvatuse asukoha sobivust on käsitletud seletuskirja p 2.2 (tl lk 108 a lisa 7 lk 6, 7). Kuna vaidlustatud detailplaneeringuga tekkis vajadus muuta kehtestatud üldplaneeringut ning kõigi isikute poolt avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega ei arvestatud, tuli maavanemal kooskõlas PlanS § 23 teostada detailplaneeringu üle järelevalvet. Maavanem on 24.04.2009 esitanud oma seisukoha detailplaneeringu osas teostatud järelevalve tulemuste kohta ning andis planeeringule heakskiidu (II kd 15-20). Maavanem on järelevalve menetluses andnud hinnangu Audru valla üldplaneeringu muutmisele ning asunud seisukohale, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud ning on täidetud PlanS § 9 lg 7 sätestatud tingimus üldplaneeringu muutmiseks (II kd tl 17). Maavanema poolt teostatud järelevalve tulemusi ning heakskiitu vaidlustatud ei ole. Asjas ei ole esitatud väiteid ja tõendeid, mis seaksid kahtluse alla maavanema järelevalve menetluses tehtud otsuses tuvastatud asjaolud ja antud heakskiidu. 13 3-09-1613 Detailplaneeringule koostati ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille käigus on hinnatud kavandatava tegevuse erinevaid võimalikke mõjusid keskkonnale, sh mõju Natura 2000 aladele. Aruandes on hinnatud seal käsitletud mõjude leevendamise ja kompenseerimise meetmeid. Kaebaja hinnangul on Keskkonnaministeerium KSH aruande heakskiitmisel asunud vääralt tõlgendama EL direktiive – linnudirektiive, pesapaigadirektiive (II kd tl 94). Samas ei ole kaebaja kaebuses ega kohtuistungil täpsustanud, milles seisnes ebaõige tõlgendus ning kus ja mil moel on avaldatud/kättesaadav õige tõlgendus, millele kaebaja oma väidetes tugineb. Seega on kaebaja antud väited paljasõnalised. Audru Poldri hoiuala valitseja on Keskkonnaamet, kelle pädevuses on looduskaitse seaduse alusel kontrollida, kas ja mil määral kahjustab kavandatav tegevus kaitstavat loodusobjekti. Hoiuala valitseja hindas detailplaneeringu lahendust, kavandatavat tegevust ning KSH aruannet. Keskkonnaamet jõudis seisukohale, et keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess viidi läbi nõuetekohaselt ning Pärnumaa Keskkonnateenistus kooskõlastas planeeringu 08.01.2009 (tl 21-22). Nimetatud heakskiitu ja heakskiidus toodud järeldusi vaidlustatud ei ole. Hinnates asjas esitatud tõendeid ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et Keskkonnaamet on vaidlusaluse valdkonna osas tõlgendanud valesti enda tegevust reguleerivaid õigusakte. Planeeringu avalikul väljapanekul esitasid sellele vastuväited kaebaja ja Eesti Ornitoloogiaühing. Ühingu kodulehel avaldatud andmete kohaselt on Eesti Ornitoloogiaühing asutatud
5. mail
6. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Ühingu eesmärkideks on Eesti linnustiku kaitse, uurimine ja tutvustamine. Ühing on alates
7. aastast rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International koostööpartner Eestis. Ühing osaleb planeeringute ja keskkonnamõjude hindamisel ning Natura 2000 alade võrgustiku arendamisel. Muuhulgas annab ühing konsultatsioone ja eksperthinnanguid linnustikku puudutavates küsimustes. Eesti Ornitoloogiaühing (edaspidi „ühing“ vastavad käändes), AS F ning Audru vald sõlmisid järelevalve menetluses kokkuleppe, mille eesmärgiks oli vältida detailplaneeringu ning Natura 2000 ala mõjutada võivate uute planeeringute kumulatiivne mõju Natura 2000 alale. Kokkuleppe sõlmimise tulemusel vähenes ühingu hinnangul oluliselt võimalus, et detailplaneeringu mõjudele Natura 2000 alale lisanduks tulevikus uute detailplaneeringutega kumulatiivsed negatiivsed mõjud. Ühingu hinnangul on võimalike kumulatiivsete mõjude oluline vähenemine loonud uue faktilise olukorra, kus on võimalik vältida ka detailplaneeringuga kavandatava tegevuse olulisi negatiivseid mõjusid seletuskirjas ja kokkuleppega võetud keskkonnakaitsemeetmetega. Seetõttu ei pidanud ühing enam vajalikuks vastuväidete menetlemist ning võttis need 24.02.2009 tagasi (tl 108). Kohtul puudub alus kahelda lindude, linnu-uurimise ja –kaitsega pikaajaliselt tegelenud ning sellel alal rahvusvahelist kogemust omava ühingu teadmistes lindude jaoks esmatähtsate elupaikade ja alade kaitsmise ning linnustiku mitmekesisuse säilitamise osas vastuvõetud seadusandluse kohta, sh kaebaja poolt viidatud EL direktiivide kohta. Samuti puudub kohtul alus kahelda Ornitoloogiaühingu pädevuses ja võimes hinnata kaitsemeetmete sobivust ja piisavust kavandatud planeeringu ala mõju osas. Lähtudes eeltoodust oli kohtu hinnangul planeeringumenetluses tagatud Audru Poldri linnuala kaitse (tl 12-13). Kaebaja väidetel anti mitmete ametite poolt kooskõlastused ja heaks kiitmised tingimuslikult, kuid neid tingimusi ei ole volikogu kehtestanud. Kaebaja viitab kaebuses kooskõlastustele Pärnu Teedevalitsusega, Pärnumaa Keskkonnateenistusega, OÜ-ga Jaotusvõrk (tl 13-14). 14 3-09-1613 Kohtule esitatud tõendite kohaselt tuli kaebaja poolt märgitud kooskõlastused saada täiendavalt. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on need kooskõlastused kantud planeeringu seletuskirja (tl 110, 11). Seega on alusetud kaebaja väited, et nimetatud tingimused on väljatoodud üksnes kooskõlastavate haldusorganite kirjades. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu teostumise eeldusena on detailplaneeringusse sisse kirjutatud seaduserikkumised, sest kehtiva õigusega ei ole kooskõlas merre ehitamine. Kuna kehtiva õigusega ei ole keelatud/välistatud merre ehitamine, ei saa asuda seisukohale, et planeeringu kehtestamisega pannakse toime õiguserikkumine. Oluline on siinkohal märkida, et ka enne vaidlusaluses planeeringus kirjeldatud ehitiste merre rajamist, oli/on Eestis olemas praktika merre ehitamisel. Eeldatavalt on vaidlusaluse detailplaneeringu alusel merre ehitiste rajamise ajaks olemas ka vajalik õiguslik regulatsioon. Samuti tuleb arvestada, et planeeringus ettenähtu elluviimiseks vajaliku toimingu ja haldusakti vastuvõtmiseks tuleb läbida nõuetekohane haldusmenetlus, kus antakse esitatud taotlusele õiguslik hinnang lähtudes kehtivast õigusest. Vaidlusaluse planeeringu sobivuse üle on teostanud järelevalvet maavanem, kelle hinnangul ei kahjusta antud detailplaneering Audru valla üldplaneeringus kavandatud elluviimist. Planeeringu sobivust ja erinevaid huve on kaalunud erinevad, kooskõlastuse/heakskiidu, andnud pädevad asutused. Asjaolu, et planeeritav ala asub Natura 2000 võrgustiku ala läheduses, ei välista ehitustegevust. Planeeritud kalakasvatus ei asu rohevõrgustiku alal ning rohevõrgustiku koridor säilib. Pädevad spetsialistid on teostanud põhjaveeuuringu, mille tulemused näitavad, et kavandatav vee kasutus ei mõjuta ümbruskonna kaevude seisundit. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.11 on seatud keskkonnatingimused ning toodud meetmed ja võimalused keskkonnale negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks nii planeeritaval alal kui ka väljapool planeeringuga käsitletavat ala. Viidatud punktis on toodud seirepõhimõtted: veekasutusele (sh põhjavee osas); heitveele (sh merevee osas), kuna talve tingimustes ei viidud läbi merevee liikumise uuringuid - tuleb läbi viia täiendavad uuringud ka talve jääoludes; põhjaelustiku seire; kalastiku seire; linnustiku seire; välisõhu kvaliteedi seire osas - tuleb seda teha vajadusel käitise keskkonnaloa taotlemise faasis; jäätmekäitluse seire. Nimetatud seirete läbiviimiseks tuleb arendajal koostada ja esitada Keskkonnaametile kinnitamiseks seireprogramm, mis peab sisaldama seire teostamise metoodikat, selle ajalist kestvust ning seire tegevuse sisu. Kalakasvatuse rajamiseks tuleb taotleda keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba ja välisõhu saasteluba. Lubade taotlemise menetluses on loa väljaandjatel õigus kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise läbiviimist küsimustes, mis jäid KSH protsessis piisavalt hindamata ( tl 108 a lisa 7 tl 22-31). Lähtudes eeltoodust on ebaõiged kaebaja väited selle kohta, et kaevatava otsuse kehtestamisel ei ole arvestatud erinevaid huvisid, jäetud hindamata kalakasvatuse mõju piirkonnale ning arvestamata võimaliku saaste tuvastamiseks vajalikud abinõud. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus kaevatava haldusakti vastuvõtmisel selliseid menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi ning mõjutada asja otsustamist. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 92 lg1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. Vastustaja ja kolmas isik esitasid asjas taotluse kohtukulude hüvitamiseks. Vastustaja taotleb menetluskulude hüvitamist kogusummas 54 120 krooni (II kd tl 82-92). 15 3-09-1613 Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi. Kohtupraktika kohaselt tuleb seejuures aga arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega jms. Seega peab õigusabikulude väljamõistmine olema sisuliselt põhjendatud. Kohaliku omavalitsuse seaduse ja planeerimisseaduse sätete kohaselt on detailplaneeringu koostamise algatamine ja koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimismenetluses vajalike toimingute teostamine on kohaliku omavalitsuse organite ülesanne, mis seega eeldab, et kohaliku omavalitsuse ametnikel on olemas vajalik kvalifikatsioon seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks, olenemata sellest, kas vald on otsustanud oma koosseisu tööle võtta juristi või mitte. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et kaebaja kasutas oma kaebeõigust pahatahtlikult, antud asjaolule ei ole viidanud ka vastustaja. Seega puudus vastustajal vajadus välise õigusabi järgi ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks. Kolmas isik taotleb tema poolt kantud kohtukulude hüvitamist 52 312,80 krooni ulatuses (II kd tl 75-81). HKMS § 92 lg 7 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Antud juhul on kolmanda isiku vastaspooleks kaebaja. Arvestades kaebuse asjaolusid oli kolmanda isiku poolt oma õiguste kaitseks advokaadi palkamine põhjendatud ja vajalik. Hinnates kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas osutatud õigusabi kogust ning arvestades sellega, et kaebuses esitatud väidetele oli antud õiguslik hinnang kohtueelses menetluses nii vastustaja, maavanema kui ka Maa-ameti poolt, on asja sisu ja menetluse käiku arvestades kolmanda isiku menetluskulud ülemäärased ning käesoleval juhul tuleb kolmanda isiku kasuks kaebajalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Käesolevas asjas vajalike ja põhjendatud menetluskulude hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et kaebaja on füüsiline isik ning kolmas isik on äriühing, kellel on võimalus rajada detailplaneeringus kirjeldatud olulist investeeringut vajav kalakasvatus ning kolmanda isiku poolt taotletud menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine füüsilisest isikust kaebajalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik, sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist. Kohtu hinnangul ei saa käesoleva asja menetluskäiku arvestades menetluskulusid summas 52 312.80 krooni lugeda mõistlikeks ning kohus peab põhjendatuks vähendada kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavat summat 10 000 kroonini. Annika Vendik Kohtunik 16