3-10-978/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-978 Otsuse kuupäev 8.oktoober 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Priit Paidre kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 03.12.2009 ettekirjutuse nr 9-2/4 ja 15.03.2010 vaideotsuse nr 9-24/1 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 28.september 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Priit Paidre ja vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon

1. Jätta Priit Paidre kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 9.oktoobrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 8.novembril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord 16.07.2003 taotles FIE Priit Paidre „Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse“ alusel toetust puurkaevu rajamiseks (taotluse viitenumber 03824440513). Investeeringu eesmärgiks oli Kalda puhkemaja veega varustamise parandamine. Taotleja kasuks oli seatud tähtajatu ja tasuta kasutusvaldus puurkaevu asukoha kinnistule 82002:004:0250, mille omanikuks oli Ulrich Altenkirch. PRIA peadirektori 16.09.2003 käskkirja nr S2/698 kohaselt määrati taotleja Priit Paidrele toetus pumpla ja puurkaevu ehitamiseks koos seadmete ostmise ja paigaldamisega summas 46 500 krooni. Toetuse saaja poolt kuludokumentide esitamisel selgus, et hankija poolt tööde teostamise eest väljastatud arved tasus kinnistu omanik. Taotlejale tehti järelpärimine ning 14.09.2004 aktsepteeriti esitatud kuludokumente. 11.10.2004 toimunud investeeringu kontrolli käigus teisi puudusi ei avastatud ning 13.12.2004 maksekorralduse nr 2490 alusel maksti toetus summas 46 500 krooni toetuse saajale välja. 25.08.2009 viidi toetuse saaja juures läbi järelkontroll investeeringuobjekti kasutamise üle, mille käigus selgus, et Priit Paidre ei kasuta investeeringuobjekti sihipäraselt ja see on Ulrich Altenkirchi omandis. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kasutusvaldus, mis oli seatud Priit Paidre kasuks, kustutatud juba 20.07.
3. Kuna toetuse saaja ei teavitanud PRIA-t investeeringuobjekti üleandmisest kohe pärast investeeringu teostamist, ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest ega muutunud kontaktandmetest, siis asus PRIA seisukohale, et toetuse saaja ei ole investeeringuobjekti järelevalveperioodil sihipäraselt kasutanud, järelikult tuleb toetus tagasi nõuda. 03.12.2009 tegi PRIA Priit Paidrele ettekirjutuse nr 9-2/4, mille kohaselt nõuti Priit Paidrelt investeeringutoetuse taotluse nr 03824440513 alusel välja makstud toetus täielikult tagasi riigieelarve tuludesse summas 46 500 krooni. 15.02.2010 esitas P.Paidre eelnimetatud ettekirjutuse peale vaide, mille PRIA jättis oma 15.03.2010 vaideotsusega nr 9-24/1 rahuldamata toetuse tagasinõudmise osas. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Priit Paidre esitas kohtule kaebuse, milles taotleb eelnimetatud PRIA haldusaktide tühistamist. Kaebaja arvates ei ole haldusaktid põhjendatud ja rikuvad kaebaja õigusi, kuna kohustavad teda tagastama investeeringutoetuse, mis kaebaja hinnangul on välja makstud õiguslikul alusel ning kasutatud sihipäraselt. Kaebaja leiab, et eesmärk toetuse abil arendada maaelu ja turismindust on edukalt täidetud, vaatamata asjaolule, et tema isiklikult enam ei tegele maaelu ja turismi arendamisega Kalda puhkemajas, ei tähenda see seda, et investeeringutoetust oleks kasutatud vääral eesmärgil või et ta oleks selle arvel alusetult rikastunud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on antud juhul tegemist klassikalise „tankisti“ juhtumiga, kus toetuse taotlejal ei olnud kavatsustki hakata investeeringuobjekti sihipäraselt kasutama, taotledes tegelikult toetust isikule - Ulrich Altenkirchile, kellel poleks olnud õigust seda taotleda. Vastustaja on seisukohal, et kui Ulrich Altenkirch toetuse taotlemiseks esitatud nõuetele ei vastanud, siis ei oleks Priit Paidre toetuse taotlejale esitatud nõuetele vastava isikuna oma nimel tohtinud toetust taotleda, et siis toetussummad ja investeeringuobjekt koheselt Ulrich Altenkirchile ilma PRIA teadmata üle anda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et toetuse saaja Priit Paidre ja Ulrich Altenkirch sõlmisid juba 10.12.2004 kokkuleppe, mille kohaselt Ulrich Altenkirch võtab kõik toetuse saaja kohustused üle. Kuigi nimetatud kokkulepe sõlmiti vahetult enne viimase toetusosa väljamaksmist Priit Paidrele, PRIA-t vastavast kokkuleppest ei teavitatud, mistõttu PRIA maksis toetuse välja Priit Paidrele. 2 Kohtuistungil leidis kinnitust asjaolu, et toetuse saajal ei olnud kavatsustki investeeringuobjekti hakata kasutama sihipäraselt ja ta taotles tegelikult toetust Ulrich Altenkirchile ja tema majandustegevuseks. Saladust ei ole ka selles, et Priit Paidre, saades toetussummad, kandis need üle Ulrich Altenkirchile, kes oli ja on Euroopa Liidu kodanik ning kellel ei olnud õigust toetust taotleda, sest ta ei vasta „Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahatuslepingu ratifitseerimise seaduse“ §-s 3 sätestatud toetuse taotlemise isikutele esitatud nõuetele. Eelnimetatud seaduse § 7 lg 6 kohaselt teostatakse järelevalvet toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle ja toetuse saaja seaduses sätestatud nõuete täitmise üle, arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni toetusraha täielikust väljamaksmisest. Sama seaduse § 7 lg 3 kohaselt loetakse sihipäraseks kasutamiseks toetusraha või investeeringuobjekti seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud taotluses ja äriprojektis või arengukavas või tegevuskavas ettenähtud otstarbel kasutamist. Seega peab toetuse saaja ise kasutama investeeringuobjekti äriprojektis ettenähtud otstarbel viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest PRIA poolt. Vabariigi Valitsuse 28.06.2001 määruse nr 216 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“ § 14 lg 1 kohaselt saadab PRIA taotlejale kinnituskirja, mille taotleja PRIA-le allkirjastatult tagastab. 16.09.2003 võttis P.Paidre kinnituskirjaga nr 1075 (tl 56) endale kohustuse kasutada investeeringut täpselt äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt viis aastat investeeringu teostamise aastale järgnevast aastast arvates. 25.08.2009 viis PRIA toetuse saaja juures läbi järelkontrolli investeeringuobjekti kasutamise üle, mille käigus selgus, et P.Paidre ei kasuta investeeringuobjekti sihipäraselt ja see on Ulrich Altenkirchi omandis. Kaebaja selgituse kohaselt on kogu järelevalveperioodi jooksul investeeringuobjekti kasutanud Ulrich Altenkirch, kes on tasunud tema eest täies ulatuses ka investeeringuga seotud kulutused. Ka kasutusvaldus, mis oli seatud P.Paidre kasuks, oli kinnistusraamatust kustutatud juba 20.07.2004, seega toetuse saaja – Priit Paidre kasutas investeeringuobjekti järelevalveperioodil mittesihipäraselt, mistõttu oli PRIA-l seaduslik õigus teha ettekirjutus ja toetusraha tagasi nõuda. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud PRIA ettekirjutuse tühistamiseks puudub alus, mistõttu kohus jätab Priit Paidre kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3